Eesti keele tegusõna vormid

1. Eesti keele tegusõna vormid “Keel ja ühiskond” X klassile 16. ptk Mare Hallop KiNG 30.10.2012 27.11.2012

2. Tegusõna kategooriad • tunnused ja lõpud, mis annavad edasi grammatilisi tähendusi • aeg (olevik ja minevik) • isik (1., 2., 3.) • kõne (eitav, jaatav) • Kõik ühe grammatilise kategooria tähendusi edasi andvad vormid kokku moodustavad paradigma(kõik sellest sõnast moodustatavad vormid) • Keeled liigendavad kategooriaid erineva detailsusega, mõnd polegi võimalik eraldiseisvalt käsitleda (n isik ja arv)

3. Kuuest vormist koosnev isiku ja arvu kategooriat ühendav paradigma Isiku ja arvu kategooria

4. Melaneesia Annatomi saare keel Võti: aijumrau – meie kaks: mina ja sina akaijau – meie kaks: mina ja veel keegi, aga mitte sina Tegusõnal rohkem kategooriaid kui käändsõnal: 6 2

5. Harjutus 2 lk 217 M. Hint “Eesti keele õpik X kl humanitaarharule” (1995) • Tee Ida-Aafrika suahiilikeelsete väljendite morfoloogiline analüüs ja tõlgi selle alusel: atakupenda – ta hakkab sind armastama nitawapiga – ma hakkan neid peksma atatupenda – ta hakkab meid armastama nitampenda – ma hakkan teda armastama anakupiga – ta peksab sind unawasumbua – sa ärritad neid ta hakkab neid peksma - sa ärritad meid - mina hakkan sind armastama -

6. Aja kategooria • kõigis maailmakeeltes olevik, minevik, tulevik • alati ei väljendata aja kategooria tähendusi grammatiliste vahenditega • ei liigendata aja erinevaid sügavusi samamoodi • eesti keeles olevik, lihtminevik, täis- ja enneminevik • inglise keele mõjul ka kestev olevik ja kestev minevik • arenemas tuleviku väljendamise võimalused

7. Aeg ja kõneviis eesti keeles Olevik ja lihtminevik kaua olnud, ülejäänud ajavormid arengus üsna algusjärgus. Inglise keele mõjul ka kestev olevik ja kestev minevik. Siin ka uued arengusuunad.

8. Kõneviis ja teatamislaad • Teatamislaad • kas öeldu tõesuses ollakse kindel (otsene) • kasutusel enamikus maailma keeltest • või edastatakse kaudsest allikast pärit infot, mille eest kõneleja ei vastuta (kaudne) • veerand maailma keeltest, sh eesti k (ülejäänutel kaudne teatamine leksikaalsete vahenditega, n stiilis: Väidetavalt on õues külm.)

9. Teatamislaad Teatamislaadi kategooriat kirjeldas eesti keeles esimest korda keeleteadlane Huno Rätsep 1970. a: kaudne ja möönev kõneviis on olemuselt sarnased kindlale ja käskivale, kusjuures kõneleja pole mitte info allikas, vaid vahendaja. NB! Vana süsteem lubatud  Kaudne teatamislaad tekkivat skeptilise vaimulaadiga rahvaste keeltesse, kes uskuvat vaid seda, mida ise näevad-tunnevad. Ülejäänu edastatakse kaudse teatamislaadiga. Kahjuks ei saa selle väite paikapidavust kontrollida.

10. Tegumoe kategooria • isikuline – tegija teada • Maali avas ukse. - Maali on tegija, avas – isikuline tegumood • Umbisikuline - tegijat ei tea • Uks avati. – tegijat ei tea • iseloomulik soome-ugri keeltele • indoeuroopa keeltes passiivi tegumood (aluseks olev asi või ese pole mitte tegija, vaid tegevuse all kannataja) • Uks oli avatud. – sarnane, sest uks saab määrata aluseks (vrd: Uksed olid avatud, kus öeldis pöördub ka) seega osa umbisikulise tegumoe vorme indoeuroopa keeltele sarnaselt passiivis, ehk ongi nende keelte mõju

11. Tegumoe kategooria Umbisikuline tegumood

12. Tegusõna käändelised vormid Pöördelised (finiitsed) ja käändelised (infiniitsed) vormid Käändelised: tegevusnimed (infinitiivid), kesksõnad (partitsiibid) • ma- ja da-tegevusnime kasutatakse kohustust, võimalikkust, soovi ja seisundi muutust väljendavas liitöeldises: • Jüri hakkab (peab, läheb) õppima. Jüri tohib (tahab, võib) õppida. • saab liitlause muuta lihtlauseks: • Jalutasin pargis ja nägin sõpra – Pargis jalutades nägin sõpra.

13. oleviku kesksõnad isikuline ja umbisikuline käänduvad kõigis käänetes mineviku kesksõnad isikuline ja umbisikuline ei käändu Kesksõnad

14. Tegijanimi, teonimi, tehtunimi Tegusõnadest tuletatud nimisõnad – deverbaalid Reeglipärasus nii suur, et võiks pidada tegusõna vormimoodustuse osaks • eesti keel käändelistelt vormidelt rikas (ingl, saksa ja vene k vähem) – annab aimu soome-ugrilaste ja indoeurooplaste maailma liigendamisest • indoeuroopa keeltes rõhk tegevustel ja liikumistel • soome-ugri keeltes asjadel ja nähtustel ning nende omavahelistel suhetel (ehk soome-ugri keeled rohkem asjadele kui protsessideleorienteeritud • Käändelised vormid asendamatud lauselühendite moodustamisel.

15. Harj 2 lk 217 võti Slaid nr 5 • ma – niku - sind • sa – uwa - neid • ta – a tu – meid • ta – hakkab peksma - piga • na – praegu armastama - penda ärritama - sumbua ta hakkab neid peksma – atawapiga mina hakkan sind armastama - nitakupenda sa ärritad meid – unatusumbua