Avatud taotlusvoorud

1. Avatud taotlusvoorud Katrin Soopalu Tööturu osakond Sotsiaalministeerium 29.10.2008

2. Meetme „Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine“ avatud taotlemisel toetuse andmise tingimused ja toetuse kasutamise seire eeskiri

3. Toetuse andmise ja kasutamise üldised alused on sätestatud: • Riiklik struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013 – üldine strateegiline lähenemine struktuuritoetuste kasutamisel (alus: Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, art 27) • Inimressursi arendamise rakenduskava – valdkondlikud arengusihid ja tegevused 8 (alus: Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, art 32) • Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi – nähakse ette Euroopa Sotsiaalfondist toetatavad tegevusvaldkonnad.

4. Määruse jaotus Määrus on jaotatud neljaks peatükiks: 1. peatükk "Üldsätted“ - sätestab määruse reguleerimisala, rakendusasutuse ja –üksuse, toetuse andmise eesmärgid, toetatavad tegevused ja riigiabi 2. peatükk "Taotluse menetlemine“ - sätestab nõuded taotlusvooru väljakuulutamisele, taotlejale ja taotlusele ning taotluse menetlemisele 3. peatükk "Toetuse kasutamine“ - sätestab toetuse saaja kohustused, kulude abikõlblikkuse, toetuse väljamaksmise, tagasinõudmise ning –maksmise korra. 4. peatükk "Seire“ – sätestab toetuse saaja kohustused seire osas.

5. Rakendusautus ja -üksus • Meetme rakendusasutuseks on Sotsiaalministeerium. • Meetme rakendusüksuseks on Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove.

6. Toetuse andmise eesmärk: • kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine • eelkõige töötute ja mitteaktiivsete, sh riskigruppide hõivesse toomine

7. Meetme raames toetatavad tegevused: • mitteaktiivsete inimeste (sh pikaajalised töötud ja heitunud, vähemalt 1,5 aastat lapsehoolduspuhkusel viibinud vanem) hõivesse toomist toetavad tegevused; • tööturu riskigruppidele (puuetega inimesed, sh töötamise ajal puude saanud, noored, vanemaealised, vanglas viibivad ja vanglast vabanenud inimesed, muud tõrjutud isikud, sealhulgas inimkaubanduse ohvrid, sõltuvusprobleemidega inimesed) tööturule sisenemist ja töötamist toetavate meetmete arendamine ja rakendamine; • kaitstud ja toetatud töö võimaluste loomine, arendamine ja rakendamine; • kohalike koostööpartnerluste ja võrgustikutöö arendamine tagamaks tööturu riskigruppide tulemuslikum tööturule integreerimine.

8. Toetuse määr • Toetuse maksimaalne määr on 95% projekti abikõlblikest kuludest. • Omafinantseeringu minimaalne määr on 5% projekti abikõlblikest kuludest. • NB! Omafinantseeringuna ei ole abikõlblikud sihtgrupile makstavad riiklikud abirahad ja toetused.

9. Riigiabi • Vähese tähtsusega abi (Komisjoni määruse (EÜ) nr 1998/2006, 28.12.2006) • 200 000 eurot kolme järjestikuse majandusaasta jooksul, va põllumajandustoodete tootmise sektoris ja kalandussektoris; • põllumajandustoodete tootmise sektor – 7500 eurot (Komisjoni määrus (EÜ) nr 1535/2007); • kalandussektoris – 30 000 eurot (Komisjoni määrus (EÜ) nr 875/2007). • Üldine grupierand (Komisjoni määrus (EÜ) nr 800/2008, 06.08.2008) • koolitusabi (eri- ja üldkoolitus); • palgatoetuse vormis antav abi (ebasoodsas olukorras olevad ja puudega töötajad); • puudega töötajate tööhõivega kaasnevate lisakulude hüvitamiseks antav abi: • tööruumide kohandamine; • tugiisiku tööhõivekulud; • seadmete kohandamine ja soetamine puudega töötaja poolseks kasutamiseks; • kaitstud töökohaga seotud kulud.

10. Taotlusvooru väljakuulutamine • Rakendusüksus kuulutab taotlusvooru välja vähemalt kord kalendriaastas mahuga kuni 150 miljonit Eesti krooni. • Kui meetme vabade vahendite jääk on väiksem kui 50 miljonit Eesti krooni, kuulutatakse taotlusvoor välja vastavalt vajadusele.

11. Taotlejale esitatavad nõuded • Toetust võib taotleda: • juriidiline isik; • füüsilisest isikust ettevõtja; • valitsusasutus või selle hallatav riigiasutus, välja arvatud asutus, mis on prioriteetse suuna raames saanud toetust programmi elluviimiseks; • kohalik omavalitsus.

12. Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: • taotleja ei või olla isik, kelle juhtimisorganil on isiku maksejõuetuse tõttu seadusest tulenev kohustus esitada pankrotiavaldus, või kelle üle valitsevat mõju omava isiku suhtes on algatatud likvideerimismenetlus või tehtud pankrotiotsus; • taotleja ei või olla maksuvõlglane, välja arvatud juhul, kui maksuvõlg on ajatatud ning maksed tasutud ajakava kohaselt; • taotleja on varem riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud tähtajal ja summas; • taotleja ei ole varem taotluses esitatud kulu hüvitamiseks Euroopa Liidu või välisabi vahenditest raha saanud; • residendist taotleja tegevuskoht või mitteresidendist taotleja püsiv tegevuskoht „Maksukorralduse seaduse” tähenduses on Eestis.

13. Taotluse hindamine • Taotluste hindamist korraldab rakendusüksus. • Iga nõuetele vastavat taotlust hindavad kaks erapooletut ja sõltumatut eksperti. • Taotlusi hinnatakse hindamislehtede alusel. • Maksimaalselt on võimalik saada 100 punkti. • Rakendusüksus koostab taotluste lõpliku paremusjärjestuse ekspertide poolt antud koondhinnete aritmeetilise keskmise alusel. • Rahuldamisele kuuluvad hindamise tulemusel moodustatud paremusjärjestuse alusel parimad taotlused, mille aritmeetiline keskmine hindamistulemus on vähemalt 75 punkti. • Taotluste paremusjärjestuse koostamisel eelistatakse koondhinnete võrdse aritmeetilise keskmisega taotluste korral taotlust, mis on ajaliselt varem esitatud. • Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus tehakse 75 kalendripäeva jooksul taotlusvooru väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevast.

14. Kulude abikõlblikkus (1) • Abikõlblik on kulu, mis on põhjendatud, mõistlik ja vajalik projekti eesmärkide täitmiseks ja määruses loetletud tegevuste elluviimiseks, vastab projekti eelarvele ning on tehtud kooskõlas õigusaktides ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatuga. • Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 2 alusel kehtestatud tingimustest ja korrast, sealhulgas on abikõlblikud kulud: 1) personali- ja üldkulud; 2) personali transpordikulud, sealhulgas mootorsõiduki liisimise ja rentimise kulud; 3) personali päevarahad, majutuskulud ja mootorsõiduki kasutamise kulud vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses; 4) personali toitlustuskulud ja sellelt tasutav maks „Tulumaksuseaduse” § 48 lõike 4 mõistes; 5) rendi- ja üürikulud;

15. Kulude abikõlblikkus (2) 6) mitterahaline sissemakse; 7) kasutatud seadme ostmine; 8) käibemaks, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksust õigust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel; 9) soolise võrdõiguslikkuse eksperdi teenuse kulud; 10) toetuse kasutamise ja avalikustamisega seotud teavituskulud. Kui projektis on ette nähtud rahvusvahelise koostöö tegevused, siis on lisaks abikõlblikud järgmised kulud: 1) välisekspertide kaasamiskulud (sh välisekspertidele makstav tasu, reisikulud); 2) õppevisiidikulud; 3) teabeüritustel osalemiskulud; 4) teabeürituste korraldamiskulud Eestis; 5) projekti tegevusi toetatavate materjalide tõlkimiskulud. Rahvusvaheline koostöö määruse mõistes on koostööleppe alusel tehtavad tegevused partneritega Euroopa Liidu liikmesriikidest, Norrast, Liechtensteinist, Šveitsist ja Islandilt

16. Kulude abikõlblikkus (3) 10% ulatuses on lubatud teha kulusid, mis kuuluvad teise fondi kohaldamisalasse, nn ERF-tüüpi ( Euroopa Regionaalarengu Fondi) kulud, sh: • mööbel; • seadmed (sh kontoritehnika); • liiklusvahendid; • abivahendid puuetega inimestele; • töökoha kohandamisega seotud kulu. • Lisaks on määruses sätestatud mitteabikõlblikud kulud.

17. Toetuse väljamaksmine • Tasutud kuludokumentide alusel; • osaliselt tasutud kuludokumentide alusel (alustavad ning teadus- ja arendusprojekte elluviivad ettevõtted, tehnoloogia arenduskeskused, KOV-id, MTÜ-d, SA-d, avalik-õiguslik juriidiline isik); • ettemakse riigiabi projektidele; • ettemakse riigiasutustele.

18. Toetuse kasutamise seire • Toetuse saaja on kohustatud esitama rakendusüksusele: • vahearuanded (tähtajad aruannete esitamiseks sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses); • lõpparuande (45 kalendripäeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast).

19. Milliseid projekte ootame? • Projekte, mis pakuvad uuenduslikke lahendusi ja individuaalset lähenemist eelpool nimetatud sihtgrupi probleemide lahendamisele ja tõhusale tööturule sisenemisele või naasmisele. • Projekte, mille tegevused on jätkusuutlikud ka peale EL-poolse rahastamise lõpetamist. • Projekte, millega kaasneb laiem tulu ühiskonnale (näiteks tööle rakendumise tulemusena suureneb omavalitsuste tulubaas ning väheneb sotsiaaltoetuste saajate arv).

20. Määruse jõustumine • on planeeritud november 2008. • Taotlusvooru välja kuulutamine • november – detsember 2008.

21. Tänan! Kontaktid E-post: katrin.soopalu@sm.ee Tel: 626 9175