KÜSK mittetulundusühenduste tegevusvõimekuse programmi taotlusvoorud 2010. a. sügisel

1. KÜSK mittetulundusühenduste tegevusvõimekuse programmi taotlusvoorud 2010. a. sügisel Kaja Kaur Programmide juht

2. Kodanikuühiskonna Sihtkapital • Idee – 2001 • Valitsuse otsus – detsember 2007 • KÜSK asutamine - jaanuar 2008 • KÜSK käivitumine – 3. märts 2008 regionaalministri haldusalas (I taotlusvoor avanes 30.04.2008) Sihtkapitali eesmärgiks on aidata kaasa Eesti avalikes huvides tegutsevate mittetulundusühingute ja sihtasutuste suutlikkuse suurendamisele kodaniku-ühiskonna arendamisel ning kodanikuaktiivsust soodustava keskkonna kujundamisel (www.kysk.ee)

3. Alustalad • Sihtkapital lähtub toetuste eraldamisel Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni (EKAK) eesmärkidest ja prioriteetidest ning Kodanikuühiskonna Sihtkapitali Kontseptsioonist. • Eesti Kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon, http://www.siseministeerium.ee/?id=30410 Kodanikuühiskonna Sihtkapitali Kontseptsioon, http://www.kysk.ee

4. KÜSK programmid I - mittetulundusühenduste tegevussuutlikkuse arendamise programm (käivitus 2008.a.); piirkondlikud ja üleriigilised taotlusvoorud II – uuenduslike ideede ja rahvusvahelise koostöö programm (käivitus 2008.a.) III – kodanikuühiskonna arengu eestkoste ja tugiprogramm sh uuringud (käivitus 2009.a.)

5. Abikõlblikud taotlejad • Mittetulundusühingud ja sihtasutused, mis tegutsevad avatult ja läbipaistvalt ning nende põhikiri, majandusaasta aruanded, eetilise tegutsemise põhimõtted ja juhatuse koosseis on avaldatud ühingu kodulehel. • Eestis registreeritud ja vähemalt ühe aasta avalikes huvides tegutsenud mittetulundusühingud ja sihtasutused, mis ei ole riigi või kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all. • Selle all mõeldakse: - suuremat kui 50%-list osalust ühenduse hääleõiguses;- võimalust otseselt või kaudselt asutajaõigusi teostades või üldkoosoleku otsusega nimetada või tagasi kutsuda enamikku ühenduse tegevjuhtkonnast või kõrgema juhtorgani liikmetest.

6. I programmi 2010 sügisesed voorud: • Mittetulundusühingute ja sihtasutuste tegevusvõimekuse programmi 2011.a. vabaühenduste katusorganisatsioonide ja võrgustike jätkusuutlikkuse toetamise taotlusvoor (avanes 25.08.10). • Taotlusvooru rahaline kogumaht on kuni 5 miljonit krooni. • Oodatud on projektid, mille eesmärgid on suunatud vabaühenduste katusorganisatsioonide ja võrgustike ning nende liikmete koostöö edendamisele, nende eestkoste- ja osalemisvõimekuse suurendamisele ning avaliku võimu struktuuridega kaasamispartnerluse ja eestkoste kokkuleppimisele. • Hindamisel eelistatud suurema arvuga liikmesorganisatsi-oonid ja enamates maakondades tegutsevad katusorganisatsioonid/võrgustikud. Laia võrgustiku ja liikmesorganisatsioonide kaasamise eest võivad taotluste hindamiseksperdid anda kuni 5 lisapunkti.

7. Võimalik toetus • Toetussumma kogumaht ühele taotlejale on maksimaalselt 400 000 krooni. Sihtkapitalist on võimalik taotleda toetust kuni 90% projekti eelarvekulude katmiseks. Kaasrahastamine peab moodustama vähemalt 10% elluviidava projekti mõlema vahearuande perioodi eelarvekuludest, millest 50% võib olla mitterahaline kaasrahastamine. • Toetuse saajal on lubatud kuni 5% projekti eelarvekuludest katta mitterahalise kaasfinantseeringuna kas vabatahtliku tööna, projekti tegevuste ruumide kasutuskuluna (tasuta ruumid projekti üritusteks jmt), projektiks vajalike kontoriseadmete ja mööbli üleandmine taotlejale tõestatud turuväärtuse alusel jmt. • Tehtavad kulud on abikõlblikud alates 1. veebruarist 2011, kui on allkirjastatud asjakohane toetusleping. Toetuse abikõlblikkuse perioodi viimane kuupäev on 30. aprill 2012.a.

8. Toetuse väljamaksmine • Toetuse väljamaksmine toimub 5 tööpäeva jooksul taotleja maksetaotluse esitamise korral järgmiselt: • - toetuslepingu allakirjutamise järel perioodiks 1. veebruar – 31. august 2011.a. 50% toetusest; • - vahearuande kontrollimise ja heaks kiitmise järel septembris-oktoobris 2011 taotleja maksetaotluse alusel 40% toetusest; • - lõpparuande kontrollimise ja heaks kiitmise järel juunis 2012 taotleja maksetaotluse alusel 10%.

9. Taotluse esitamine • Vormikohane taotlus, eelarve ja lisad esitataksehiljemalt 18. novembril 2010 kell 15.00 ühes eksemplaris nii elektrooniliselt kui kapaberkandjal või digitaalselt allkirjastatuna. • Paberkandjal esitatud klammerdamata taotlus saadetakse tähitud kirja või käsipostiga SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile (Toompuiestee 35, 10133 Tallinn) ning lisaks taotlus koos eelarvega e-kirja teel aadressile:kysk@kysk.eeettenähtud tähtajaks. Digitaalselt allkirjastatud taotlus esitatakse paberkandjal kopeerimata elektrooniliselt aadressile: kysk@kysk.ee. • Taotlusvormid ja vooru tingimused: www.kysk.ee/?s=470

10. Piirkondlik taotlusvoor tegevusvõimekuse programmi raames Vabaühenduste piirkondlike (sh linnaasumite *) kodanikuhariduse projektide taotlusvoor rahalise mahuga 6 miljonit krooni (avaneb septembris 2010). • Vooru oodatakse projekte, mille eesmärgid on suunatud kodanikuhariduse uuenduslike ja mõõdetavate praktiliste tulemuste saavutamisele. • Oodatav tulem: oma piirkonna (vald, mitu valda või maakond, linnaasumi kogukond) demokraatia ja kaasamise edendamise programmi väljatöötamine ja rakendamine, mis viib inimeste süsteemse  osalemiseni  otsuste tegemises ja elluviimises. • Projekti tulemusel valmib praktikas rakendatud mudel, mis annab eeskuju neile, kes soovivad kogukonda demokraatlikel alustel kaasata. *Linnaasum on linnasisene loomulik koostööpiirkond kogukonna edendamisel

11. Võimalikud tegevused: • - kohalike omavalitsuste töö laialdane tutvustamine kogukonnale ja kogukonna osalemisvõimaluste väljatöötamine ja rakendamine; • - süsteemsete koolituste jt tegevuste käivitamine kohalike eestvedajate ja kogukonna huvide esindajate motiveerimiseks ja võimestamiseks; • - konkreetsete sihtrühmade osalemise edendamine kestva praktilise koostöö ja selle raames toimuva kodanikuoskuste arendamise kaudu (kaasates ka seni vähemaktiivseid sihtrühmi); • - sihtgrupi regulaarne koostöö  kohalike omavalitsuste volikogu liikmete ning linna- või vallavalitsusega ametnikega (Tallinnas ka  linnaosa halduskoguga) kaasamise hea tava õppimiseks ja rakendamiseks. • Koolitused on abikõlblikud, kui neis osaleb vähemalt 15 koolitatavat. Abikõlblikud ei ole ühekordsed koolitused järjest uutele erinevatele sihtgruppidele.

12. Toetus ja selle kasutamise aeg • Taotletava summa suurus on kuni 250 000 krooni taotleja kohta. • Projekti maksimaalne elluviimise periood on 1.märts 2011.a. kuni 31. märts 2012.a. • Toetuse väljamaksmine toimub 5 tööpäeva jooksul taotleja maksetaotluse esitamise korral järgmiselt: • - toetuslepingu allakirjutamise järel perioodiks 1. märts – 15. august 2011.a. 50% toetusest; • - vahearuande kontrollimise ja heaks kiitmise järel septembris 2011 taotleja maksetaotluse alusel 40% toetusest; • - lõpparuande kontrollimise ja heaks kiitmise järel mais 2012 taotleja maksetaotluse alusel 10%.

13. Taotluste esitamine • Taotlus koos eelarvega esitataksehiljemalt 05. jaanuaril 2011 kell 15.00 ühes eksemplaris nii elektrooniliselt kui kapaberkandjal või digitaalselt allkirjastatuna. • Paberkandjal esitatud klammerdamata taotlus saadetakse tähitud kirja või käsipostiga SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile (Toompuiestee 35, 10133 Tallinn) ning lisaks taotlus koos eelarvega e-kirja teel aadressile:kysk@kysk.eeettenähtud tähtajaks. Digitaalselt allkirjastatud taotlus esitatakse paberkandjal kopeerimata elektrooniliselt aadressile: kysk@kysk.ee. • Taotlusvooru info ja vormid:http://www.kysk.ee/?s=487

14. Kaasfinantseerimine • Sihtkapitalist on võimalik taotleda toetust kuni 90% projekti eelarvekulude katmiseks. • Kaasfinantseering peab moodustama vähemalt 10% elluviidava projekti eelarvekuludest. • Kaasfinantseeringu rahaline osa peab moodustama vähemalt 5 % projekti eelarvest (olema projekti elluviimisel toetuse saaja pangakontol, kulud tehtud toetuse saaja pangakonto kaudu ning kajastuma raamatupidamises). Teistelt rahastajatelt saadud raha lülitamist kaasfinantseeringuna KÜSK taotlusse aktsepteeritakse, kui see on antud organisatsioo-nile tegevustoetusena organisatsiooni äranägemisel kasutamiseks või konkreetselt KÜSK projekti kulude katteks, mille kohta esitab taotleja teise rahastaja kirjaliku nõusoleku. NB Suurem kaasfinantseering ei anna enam hindamisel lisapunkte.

15. Abikõlblikud kulud • Abikõlblikud on kulud, mis on tehtud toetuse saaja poolt projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul, vastavad projekti eesmärkidele ja tegevustele, on vajalikud ja põhjendatud ning on otseselt seotud projekti elluviimisega.  • Mitterahalised kulud on abikõlblikud juhul, kui nad on kajastatud taotluse eelarves ning mitterahalise panuse väärtus on dokumentaalselt tõestatud, sõltumatult hinnatav ja kontrollitav. • Lubatud on projekti teostava organisatsiooni tegevus- ja arenduskulud 10% ulatuses KÜSK toetusest projekti tulemusliku elluviimise korral. Arenduskulud on organisatsiooni arengu seisukohalt oluliste tegevuste toetamine, mis ei pea kattuma antud taotlusvooru otseste eesmärkidega (organisatsiooni arenguüritus-te läbiviimine või arengudokumentide koostamine; osalemine tegevus-võimekust tõstvatel koolitustel, konverentsidel; rahvusvahelise koostöö arendamine vmt).

16. Abikõlblikud kulud • projektimeeskonna töötasud (osalise tööaja korral peetakse tööajatabelit); • - eksperttasud ; • - ürituste- ja koolituste korraldamisega seotud kulud; • - uuringute, strateegiate, arengukavade koostamise kulud; • - projektiga seotud trüki- ja digitaalsete materjalide kulud; • - teavitustegevuse kulud (sh veebileht, kampaaniate korraldamine jmt); • - projekti elluviimiseks vajalikud sisseostetavad teenused (nt. õigusabi, notaritasud, raamatupidamiskulud jmt); • - otseselt projekti läbiviimisega seotud kontori üürikulud, side-, transpordi-  ja kommunikatsioonikulud; • - projekti elluviimisega seotud põhivara soetamine (vahendid, seadmed, mööbel jmt), mille vajadus põhjendatakse taotluse eelarve seletuskirjas;

17. Abikõlblikud ei ole • Ehituslikud investeeringud • projektijuhtimise, -koordineerimise teenuse sisseostmine teiselt juriidiliselt isikult (v.a. leping FIE-ga),toetuse saaja seotud isikute huvide konflikti olukorras tehtud kulud (nt juhatuse liikme või projektijuhi äriühing); • projektijuhtide, koordinaatorite, assistentide jt projektist töötasu saavate isikute vabatahtliku töö kulud antud projektis; • finantstehingute võlaintressikulud, valuuta komisjonitasud ja kahjud ning teised finantskulud; • viivised, rahatrahvid jmt; reserv ootamatute kulude katmiseks; • organisatsioonide liikmemaksud (erand: abikõlblikud on arenduskuludest tehtavad liikmemaksud); • muud projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud.

18. Kulude tõendamine • Kõik toetuse elluviimisel tekkinud kulud (nii rahalised kui mitterahalised) peavad olema dokumentaalselt tõendatud. Kõik rahalised kulud peavad olema tasutud pangaülekande-ga taotleja arveldusarvelt. • Toetuse saaja on kohustatud pidama eraldi raamatupidamis-arvestust toetuse ja kaasfinantseeringu kasutamise kohta, samuti tagama, et tema raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kuludest ning  kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad.

19. Vabatahtlik töö • Vabatahtliku töö mitterahalise panuse arvestamisel võetakse arvesse tööks kuluv aeg ja keskmine vastava töö tunni- või päevatasu, peab olema realistlik ning kooskõlas viimaste Statistikaameti kodulehel avaldatud vastavate valdkondade keskmiste palgatasemetega. • Panuse fikseerimiseks peab taotleja vabatahtliku töö tööajatabelit , mille vabatahtlik allkirjastab. • Tabelis näidatakse projekti raames tasustamata tööd teinud vabatahtliku ees- ja perekonnanimi, tehtud tööd, töötunnid, töö ühiku hind ja töö kogumaksumus.

20. Vabatahtlik töö • Vabatahtliku tööna ei arvestata nende inimeste vabatahtlikku tööd, kes saavad projekti kaudu töötasu või täidavad projekti lepingulisi tellimusi. • NB Mitterahalised kulud on abikõlblikud juhul, kui nad on kajastatud taotluse eelarves ning mitterahalise panuse väärtus on dokumentaalselt tõestatud, sõltumatult hinnatav ja kontrollitav. • St vabatahtlik on soovi korral juba algusest eelarvesse kalkuleeritud, mitte seda ei lisata projekti elluviimisel juurde

21. Hindamine • Taotluste hindamine viiakse läbi kahes etapis: tehniline hindamine ning sisuline hindamine. • Tehnilist hindamist teostab KÜSK tegevbüroo ja see tähendab esmast taotluste nõuetele vastavuse ning abikõlblikkuse kontrollimist. • Tehnilise hindamise läbinud taotlused esitatakse sisuliseks hindamiseks kolmele sõltumatule eksperdile.

22. Sisuline hindamine • Eksperdid hindavad taotleja projekti elluviimise võimekust, toetustaotluse sisu, tegevuste ja eelarve vastavust taotlusvooru eesmärkidele ning tegevuste selget seost eelarvega, projekti tulemustele orienteeritust ja jätkusuutlikkust, tulemuste selget määratlust taotluses lähtudes hindamiskriteeriumide vormist. Ekspertide hinnangute põhjal moodustub taotluste pingerida. • Ekspertidel on õigus teha ettepanekuid projekti rahastamiseks teatud tingimustel. Ettepanek edastatakse KÜSK nõukogule. Lõplik rahastamisotsus langetatakse peale taotlejalt vajalike täienduste ja kirjaliku nõusoleku saamist.

23. Teavitamine ja viitamine • Toetuse saajad peavad projekti olulistest sündmustest aegsasti teavitama KÜSKi, et võimaldada KÜSK esindaja üritusel osalemist. KÜSK asetab toetatud projektide avalikud üritused kodulehe www.kysk.ee kalendrisse • Toetuse saaja on kohustatud viitama projekti toetajale järgmiselt: „Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital” ning lisama samasse KÜSK logo. • Trükistel, infomaterjalidel, sh digitaalsetel ja veebilehtedel peab olema esitatud sobivas asukohas KÜSK logo. Ürituste korraldamisel peavad korraldajad selgelt esile tooma ürituse seose KÜSK toetusega.

24. Kontaktid: SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital Toompuiestee 35, 10133 Tallinn www.kysk.ee Agu Laius, juhataja, tel 655 64 24, 5082997 e-kiri: Agu.Laius@kysk.ee Kaja Kaur, programmide juht, tel 655 64 23, 5220716 e-kiri: Kaja.Kaur@kysk.ee Merlin Sepp, programmide koordinaator, tel 655 6245,53016866 e-kiri: merlin.sepp@kysk.ee Sirle Domberg, pearaamatupidaja, tel 655 64 49, 5162929 e-kiri: sirle.domberg@kysk.ee