Tallinna Ülikool Avatud ülikooli täiendõppekeskus Eesti keele hääldamisest

1. Tallinna ÜlikoolAvatud ülikooli täiendõppekeskusEesti keelehääldamisest Kursuse Eesti keele ja kirjanduse õpetamisest põhikoolis lõputöö Virve Sjöblom Tallinn 2009

2. Igalkeelel on natukeisemoodikõla Vaatleme näiteks inglisekeelset lauset: Pat´s deck is cool. Tähendab eesti keeles: Patil on head kaardid. Kõlab eesti keeles: Päts tekkis kuul.

3. Hääldamine • Hääldamise olulisim komponent on hingamine. • Õigesti hingamine on eeldus õigeks hääldamiseks. • Eesti keele õigehääldus on tihedasti seotud õigekirjutusega: *igale häälikule vastab kirjas kindel häälikuline väärtus, *kõiki häälikuid püütakse kirjas võimalikult täpselt tähtede abil edasi anda. Näiteks o-häälik lühikepikk ülipikk palju koli – kooli juures – lähen kooli

4. Häälduskohapoolest on eesti keeltheavõrreldasoomekeelega Näide eesti keelest Poest toodi soola ja suhkrut Eesti keel kasutab suhteliselt eespoolset häälduskohta. Näide soome keelest Kaupasta tuotiin suolaa ja sokeria Soome keel kasutab tagapoolsemat häälduskohta

5. Hääldusalus • Emakeele hääldusaluse omandab laps kõnelema õppides; • on püsiv tunnus, teda pole lihtne muuta ka tahte järgi, näiteks võõrkeelt kõneldes. • Probleeme võib tekkida, kui inimene on elanud väga kaua mõnes teises keelekeskkonnas ja suhtleb suurema osa ajast võõrkeeles. • Võõrkeele kõnelemisel avalduvat emakeele hääldusaluse mõju nimetatakse aktsendiks.

6. Intonatsioonehkhääletoon • Eesti keeles algavad küsilaused küsisõnaga ja nende intonatsioon on langev nagu tavalistel jutustavatel lausetel: *Kas sa tuled juba?*Kas Liina on täna korrapidaja? • Võõrkeelte mõjul võib küsilausetes üsna sageli kuulda ka eesti keelele mitteomast tõusvat intonatsiooni (ehk hääletooni): *Tuled sa juba? *Korrapidaja on täna Liina? • Tõusev intonatsioon esineb eesti kirjakeeles liitlause osalausete piiril, andes sellega märku, et lause pole veel lõppenud : *Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud.

7. Täishäälikudehkvokaalid • Eesti keeles on 9 vokaali a e i o u õ ä ö ü • Diftongiks nimetatakse kahest erinevast täishäälikust koosnevat ühendit ehk kaksiktäishäälikut, mis kuulub ühte silpi. Näiteks:sõnassaundiftong on au, agasõnasmaa-ilm a-iei ole diftong, sõnasjõidiftong on õi, agasõnasloi-ulti-uei ole diftong. • Vokaalidehääldamiselväljahingamiseajaltakistust ei ole. • Vokaalid on kõikhelilisedhäälikud.

8. Vokaalidehääldamisest • Vead vokaalide ja diftongide hääldamisel sünnivad enamasti laisast keeletööst. Näiteks vale hääldus öheksa - õige hääldus üheksa lähädal- lähedal änam - enam • Probleemiks võib olla läbi nina hääldamineehk nasalisatsioon. • Probleemiks võib olla lohakas hääldamievõi ka murdetausta mõju. Näiteks põesas- põõsas (õige); võeras– võõras (õige) • Hääldada pikk üü(kuigi nii kirjutatakse)on viga, kuisellelejärgneb sõnas täishäälik. Õige hääldus on üi. Näiteks vale hääldus püüab - õige hääldus püiab lüüakse - lüiakse hüüe - hüie süüa - süia (tahan) müüa - (tahan) müia • Kui õppija emakeele hääldusalus erineb eesti keele omast, kasutab ta tõenäoliselt teistsuguseid väljakujunenud häälikuühendeid. Näiteks Venelastel on kalduvus "joteerida" keskkõrget eesvokaali e (kõlab je); inglise ja saksa keeles on i kinnisem kui eesti keeles.

9. Diftongide hääldus • Oluline on, et mõlemad osised korralikult välja hääldataks. Näiteks: vale hääldus präägu - õige hääldus praegu päävitama - päevitama pääv- päev • Tuleb jälgida diftongide õe, eo, äo, õo hoolikat väljahääldamist. Näiteks: vale hääldus tõõsti - õige hääldus tõesti näutu - näotu • Diftongidea, oa, öakõlavad vahel nagu ia, ua, üa. Selline hääldus on aktsepteeritud. Näiteks: viatu-veatu süandama - söandama • Lõunaeestimurdelised ää-vormid sõnadest hea (~hää), pea (~pää), peal (~pääl) ja seal (~sääl) on kirjakeeles heaks kiidetud.

10. Kaashäälikudehkkonsonandid • suluta F, H, J, L, M, N, R, S, Š, Z, Ž, V. • suluga G, B, D, K, P, T. • helilised M, N, L, R, V. • helitud K, G, P, B, T, D, F, H, S, Š, Z, Ž. • poolvokaalid – j, w • Eesti keele konsonantide moodustamise põhinõudeks on häälduskergus, st hoiduminetugevast väljahingamisest ja pingest.

11. Veadkonsonantidehääldamisel • Probleemseim häälik on r: * normaalne rmoodustatakse keeletippu väristades, põriseva r puhul väriseb kurgunibu (nn prantsuse r) * vahel väikelaps asendabr-häälikukõlalt lähedasehäälikugal. • Häälikl: * õige on hääldada helilisena. * hääldamine soomepärase lameda keeleseljaga on viga. • Levinumaidveaohtlikkehäälikuühendeid on hv, *kiputakseasendamaf-ga. NäiteksKogurafasjoobkofi, kes ei joo, on näostkafatu. • Tuleksjälgida, et võõrsõnadef-i ei asendatakshvvõiv-ga. Näiteksreferaat,mitterehveraat ; film, mittevilm • Eesti kõnekeeleson tavaline, et sõnaalgulisth-d ei hääldata, Näitekskõlabhiirvägasageliiirvõihaukumaaukuma, võih-dkiputaksehääldama ka seal, kusteda ei ole. Näiteksulgumaasemelhulguma ; ässitamaasemelhässitama

12. Kuiemakeel ei ole eesti keel, … tuleb hääldamisel arvestada mõningaid erinevusi. Näiteks eestikeelne sõna president - dei ole heliline vene keeles президент ja soome keeleles presidentti- dkõlab heliliselt Näiteks Eesti keeles ei hääldata heliliselt tähti z ja ž, nagu see on vene ja inglise keeles, vaid nõrga s ja š-na. Eestlasel on vene keelt õppides raske mõista, miks ometi peab seal olema nii palju „susisevaid“, kui eesti keel saab hakkama vähemaga.

13. Koduneülesanne • Kuula tähelepanelikult kaaslaste kõnet. • Leia kuuldust konkreetseid näiteid. • Tee näidete kohta märkmeid. • Mida võid märkmete põhjal järeldada kaaslaste häälduse kohta? • Kirjuta järeldused vihikusse.

14. Kasutatud: • Eesti kirjakeel, elektrooniline õpik http://www.cicero.ee/kirjandikursus/raamat.php?raamat=2 • Krista Uibo õppematerjali "Tüüpilised hääldusvead eesti keeles I. Vokaalid ja diftongid” http://dspace.utlib.ee/dspace/html/10062/10138/index.html • Krista Uibo õppematerjali "Tüüpilised hääldusvead eesti keeles II. Konsonandid ja nende ühendid” http://dspace.utlib.ee/dspace/html/10062/10139/index.html