16.11.2011

1. Tööjõuvajadus Eestis Mario Lambing Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 16.11.2011

2. Rahvastikuarengud hakkavad oluliselt mõjutama Eesti tööturgu: Vähenev töötajate arv Suurem ülalpeetavate määr Tarbimisstruktuuri muutus ja sellest tulenevalt muutus tööjõuvajaduse struktuuris Tööealise rahvastiku arv hakkab vähenema mõne aasta pärast Eesti rahvastik ja tööturg

3. Tänane aktiivsus: 10 aastaga väheneb potentsiaalsete töötegijate arv 5%, 20 aastagaüle 10% Rahvastikuprognoos ja tööturg Allikas: Statistikaamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

4. Vähem töötegijaid, aga… • Nõudlus teatud teenuste järele ei vähene või isegi kasvab (näiteks julgeolek, avalikud teenused, tervishoid) • Suurem konkurents töötajate järele, viib struktuursetele muutustele? • Töötajatel suurem “koorem” noorte ja vanemate inimeste ülevalpidamisel

5. Aktiivsem osalemine tööturul – pensionile jäämine hilisemas eas, paindlikud töövormid (osaline tööaeg, kaugtöö) Tootlikkuse kasv Võõrtööjõud, rahvastiku ränne Lahendused?

6. Ülalpeetavate määr Ülalpeetavate määr – alla 15-aastaste ja üle 64-aastate inimeste arv võrreldes 15-64-aastaste arvugaMajanduslik ülalpeetavate määr – mittetöötavate inimeste arv hõivatud inimeste arvu kohta Allikas: Statistikaamet, Euroopa Komisjon (The 2012 Ageing Report)

7. Tööjõu tootlikkus Allikas: Eurostat

8. Madalama lisandväärtusega (ja palgaga) tegevusalad on Eestis “üleesindatud” Tulevikus võib oodata suuremat panustamist kõrgema lisandväärtusega valdkondadesse Samas: Eesti jääb kõige enam maha tööhõives tervishoiu ja sotsiaaltöö valdkonnas, lisaks selles harus suurem tööjõust väljaliikumine lähitulevikus Vanusest sõltuv tarbimisstruktuur: tervishoid, vaba aeg, majapidamine ↑; riided, transport, seadmed ↓ Majandusstruktuur

9. Tööturul tekitavad pingeid järsud muutused, millele on raske kiirelt reageerida: Majanduse struktuuri muutumine Välismõjude ülekandumine Kiire kasv – sügav langus Probleemid võimenduvad (väike turg, piiratud ressursid) Eesti majanduse volatiilsus

10. Tuleviku kitsaskohad (1) • Üldine suund keerulisemate, rohkem initsiatiivi ja omapoolset mõtlemist-otsuste langetamist nõudvate töökohtade suunad → kvalifitseeritud tööjõu probleem • Üldisel tasemel kõrgema hariduse puhul puudujääke ei prognoosita, küsimus pigem haridusele vastava töö leidmises → lihtsamate töökohtade täitmine

11. Tuleviku kitsaskohad (2) • Tänase haridusnõudluse-pakkumise puhul oodatavad puudujäägid laiemas plaanis eelkõige tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas • Samas väheneb lähiaastatel kiiresti koolilõpetajate-tööturule sisenejate arv, mis survestab ka teisi valdkondi • Muutuv keskkond nõuab pidevat ümber- ja täiendõpet

12. Rändesaldo on olnud seni üsna väike (ja negatiivne) Tulevikuprognoosides eeldatakse rände mõju jäämist tagasihoidlikuks, samas oodatakse rändesaldo muutumist pigem positiiveks Tööjõuturul piirangud ELi riikide kodanikele minimaalsed, kuid piiravaks on üldjuhul madalam elatustase Migratsioon

13. Uuenduslikud valdkonnad, kus puudub sisemaine kompetents (uued tehnoloogiad, uued tooted-nišid) Sihtturgu tundvad spetsialistid (eksport) Kiirelt kasvavad valdkonnad (IT) või kõikuva tootmismahuga tegevused (suured ehitus- või tootmisprojektid) Palgasurve tõttu eeldatavalt ka lihtsamad tööd (mõningad tööstusharud, hoolekanne) Puudujäägid Eestis = võõrtööjõu portree

14. Tööturult lahkuvate inimeste arv hakkab lähitulevikus ületama tööturule sisenejaid – võimalikud probleemid, samas “ettevalmistused” kohandumiseks käimas Peamised lahendusvõimalused – aktiivsem tööturul osalemine, tootlikkuse kasv Tööturu ebakõlade vältimisel oluline pidev koolitus, kiire reageerimine, kuid ka õppimisvalmidus Võõrtööjõud kui puudujääkide siluja Kokkuvõte