Eesti põllumajanduse areng

1. Eesti põllumajanduse areng Paide, 8. oktoober 2010 Aavo Mölder AS Tartu Agro

2. Eesti põllumajandustootmiseeripära • Üksiktootjate väga erinev tootmismaht • Umbes 250 ettevõtet toodavad kuni 80% toidutoormest • 4000 väikseima ettevõtte aastanerealiseerimismaht on ca 100 tuhat krooni • 2000 natuke suurema ettevõtterealiseerimismaht on ca 250-350 tuhande krooni • Suurimaterealiseerimise käive on ca 100 mln krooni ja enam

3. AS Tartu Agro • Umbes 1,5-2% Eesti liha- ja piima kogumahust • 11 tuhat tonni piima • 1500 tonni liha

4. Eesti põllumajandussektor • Põllumajandussektoris on alles jäänud alla 17 000 töötaja • Põllumajandustootmise osatähtsus SKP-s on langenud 1,9%.-ni • Piimakvoodi omanikke 2004. aastal 2428 • Piimakvoodi omanikke 2010. aastal 1036 • Keskmine karja suurus 2004. a. 40, 9 lehma, 2010.a. 83, 7 lehma • EPKK aasta alguses läbi viidud uuringu järgi kavatseb 5 aasta jooksul 25% piimatootjatest lõpetada

5. Keskmine karja suurus

6. Lehmade arv Eestis

7. 6 aastat tagasi sai põllumajandussaaduste tootmiseks PRIA-st toetust ca 18000 ettevõtet, nüüd alla 6000 tootja • Umbes 12000 ettevõtjat taotleb täna toetust ainult haritava maa niitmise eest • 2009. aastal moodustas sellise maa suurus ligi14% kogu põllumajandusmaast • Tootjaid, kes harivad maad 500 ha ja enam on ca 100

8. Eesti ja Euroopa Liit • 1993. a-st kuni EL astumiseni 2004. a. oli Eesti turg ühepoolselt kõikidele avatud • Toetuste najal imporditud kaup viis Eestiturul tootjahinnad kuni 30% alla, mis välistas investeeringud Eesti põllumajandusse • Turu korraldamatusest tekkisca 21 mlrd suurune tuludefitsiit. Selle suurus küll arvutati igal aastal, kuid ei kompenseeritud täies mahus • Riik ei taganud õiglasi konkurentsitingimusi

10. Siseriiklikud toetused 2013. aastani Top up ehk täiendavad lisamaksed EL osalisele toetusele: • 2007. ja 2008. a. maksti riigieelarvest neid toetusi vastavalt 707 ja 768 mln kr • 2009. aastal, kui ainuüksi piimandussektori tulu vähenes tootjahinna 34-protsendilise languse tõttu 960 mln kr, maksti liitumislepinguga lubatud 780 mln asemel vaid 445 mln kr • 2010. aastal makstakse lubatud 790 mln asemel 540 mln kr • 2011. a. riigieelarvesse on planeeritud tänavusest 3,7% ehk 20 mln kr rohkem, kokku 560 mln kr

11. Tulundusühistu Laeva Piim • 18 liiget realiseerivad ca 85 000 tonni piima aastas ehk 14% Eesti kogumahust • Realiseerimise kogumaht oli 2009.a. 417 miljonit krooni, piima osa kogukäibest 65,3% • Kohustused pankade ja hankijate ees 2009/10 aasta-vahetusel kokku 360 miljonit krooni, mis on 86,3% 2008/09 aasta realiseerimismahust • Liikmete tulem kokku oli ca miinus 30 mln kr, sealhulgas on tulu poolel94,4 mln kr toetusi • Enamusel liikmetest on töötajate keskmine brutopalk 6000 – 8000 krooni • Viies ettevõttes ulatub palgatase 11000 – 12000 kroonini • Üldistusi saab teha kogu põllumajandussektorile: oleme laenu- ja võlalõksus kuni laenuga investeeritud kapitali jõuame välja teenida

12. Strukturaalsed muutused turul • Farmide arvu vähenemine • Tootmise edasine kontsentreerumine • Poliitilise tahte mõju tootmise struktuurile jääb väikseks • Põllumajandussaadusi tootvad, töötlevad, eksportivad jaimportivadkontsernid määravad sea- ja linnuliha tootjahinna ja konkurentsitingimused • Olukorras, kus aastas imporditakse 20 tuhat t sea- ja sama palju linnuliha, puudub uute tootjate pealekasv

13. Põllumajandustoetuste tase EL-is • Toetused moodustavad 0,39% ELriikide SKP-st, selle eest tehakse ka kulutusi toiduohutuse,keskkonnakaitse, loomade heaolu ja muude nõuete täitmiseks • Pärast 2013. a. Eesti tootjate toetuste üldtase ilmselt ei tõuse, kuid senine toetustasemete erinevus peaks loodetavasti vähenema • Eesti tootja saab praegu EL keskmisest tasemest 3,5 – 4 korda väiksemaid teotusi • Eesti põllumajandussektori konkurentsivõime oli 2004. aastal EL keskmisega võrreldes 2,7 korda madalam

14. Põhitoorme eksport-import 2009. a.

15. Eksport muutunud tingimustes • 2009. a. eksportis 4 firmatEuroopasse nuumamiseks 28749 alla ühe aasta vanust veist • Eesti kapitalil ettevõtted realiseerivad sigu Venemaale.Sigade jõudluskontrollis on ainult 35 seakarja ca 14000 põhikarja seaga • 2009. a.eksporditi tõumullikaid üle 1500 pea • Türgi ostab täiskasvanud lihapullepiiramatult ja 45% parema hinnaga • Toorpiima eksport Lätti ja Leetu ca 60 t tonni aastas

16. Toidusektori negatiivse kaubandusbilansi mõjud • Mõju tööhõivele, regionaalpoliitiline aspekt– sektoris hõivatute arv väheneb, tööjõud lahkub maalt • Riigieelarvele – maksude laekumine väheneb • Kohalik tootja on ca 4-6 miljardilise turuosa koduturul kaotanud • Negatiivse kaubandusbilansi mõjusid on vähe või puudulikult analüüsitud, puudub tegevusplaan • Olukorras, kus maailmas on 7 - 8% toidutooret üle räägitakse toidupuudusest üha sagedamini, tootmise langus kiirendab protsessi

17. Ettepanekuid edasiseks tegutsemiseks • Põllumajanduse olukorda peab põhjalikumalt analüüsima, tuues välja sektori nõrkused ja võimalused • Analüüsi tulemused tuleb tuua tarbijani, aidates nii vältida maa ja linna võõrandumist • Vähendada toiduainete käibemaksu EL keskmise 10% lähedaseks • Vähendada lubatud piirides põllumajandustoetuste lisamaksete kaudu ebavõrdset konkurentsi • Laiendada investeerimisvõimalusi püsiväärtustesse meede 1.4.2 raames uute töökohtade loomiseks

18. Tänan kuulamast!