Uurimismeetodid

Uurimismeetodid Sütevaka Humanitaargümnaasium Liina Käär

Teaduslik mõtlemine ja argiteadvus Erinevalt argimõtlemisest on sotsioloogia poolt saadud teadmine teaduslik teadmine – ühiskonnateaduslik teadmine Olles argiteadvuse jätkuks, püüab teaduslik uurimus kõrvaldada neis sisalduvaid eksimusi ja ebatäpsusi. Soome teadlase Hannu Uusitalo argiteadvuse 6 olemuslikku tunnust, mis põhjustavad probleeme ja eksimusi:

Mitteusaldatavad vaatlused (tähelepanekud) – inimese tähelepanu ja vaatlusvõime on piiratud, kuid sellest hoolimata usaldatakse enda tähelepanekuid ja vaatlustulemusi; • Selektiivsed vaatlused – uuringud on näidanud, et inimesed panevad asju tähele valikuliselt, mis sõltuvad tema vajadustest, huvidest, varasematest kogemustest, keelest. Valikulisus on ka teaduses, kuid so teadlik ja süsteemne; • Liialdatud üldistamine – inimestel on kalduvus oma tähelepanekute põhjal teha üldistusi süvenemata detailidesse ja tegelikku olukorda;

4. Põhjendamata otsustused – argimõtlemine kannatab ebajärjekindluse ja loogilisuse puudumise ning sellest tulenevalt puudulike järelduste tõttu; 5. Pinnapealsed järeldused – mingi probleemi üle juureldes kaldutakse võtma iseenda või kellegi teise esimene meeldima hakanud seletus ja järeldus. Argimõtlemine lõpetab “tegevuse” kohe, kui jõutud enam-vähem rahuldava tulemuseni; 6. Olulise ja ebaolulise eraldamatus – asju uuritakse vabas kokkukuuluvuses ja loomulikes proportsioonides, olulist ebaolulisest eraldamata

Teadusel on teadmiste tootmisel kolm funktsiooni: • Kirjeldada • Seletada • Ennustada Iga järgmine hõlmab eelnevalt ning iga teaduslikkusele püüdlev töö peab sisaldama kirjeldamist kui esmast tasandit.

Teaduslikkuse kriteeriumid: • Originaalsus • Objektiivsus • Tolerantsus • Tõestatavus • Kontrollitavus • Täpsus • Süsteemsus, aga lisaks ka Kriitilisus, metodoloogilisus, selgus jt.

Teaduslik meetod eeldab, erinevalt usust, tervest mõistusest ja sisetundest: • Objektiivset vaatlust • Täpseid mõõtmisi • Uurimusmeetodite ning –tulemuste täielikku avaldamist • Objektiivsus – kui palju mõjutavad uurimust ja tulemusi isiklikud hinnangud, väärtused, ootused?

Täpsed mõõtmised – erinevad mõõtmisriistad, mis jätavad võimalikult vähe ruumi oletustele: küsimustikud, vaatluslehed, intervjuublanketid jm – sarnased ja võrreldavad tulemused • Empiirilised andmed – näitajad, mida saab arvuliselt mõõta ja loendada. Kasutatakse abstraktsete teooriate tõestamiseks – abstraheerimine. • Pilootuuring – Enne suure uuringu läbiviimist on mõistlik teha piloot-uuring väikese arvu inimestega, et näha ette olukordi, mis tekkida võivad ning võimalikke kitsaskohti. Pärast piloot-uuringu läbiviimist tehakse küsimustikus vajalikud parandused ning muudatused ja alles siis asutakse päris uuringut läbiviima.

Sotsioloogiliste uurimuste puhul tuleb ääretult tähelepanelikul jälgima kolme aspekti: • Usaldatavus ehk kontrollitavus. Kui küsitleda sama küsimustikuga sarnast elanikkonna sarnastel tingimustel, peaksid need andma suhteliselt sarnase tulemuse. • Põhjendatus ehk kas antud tulemused annavad piisava ülevaate antud probleemist/olukorrast, mida uuriti, nt kriminaalkuritegude uurimine. • Eetika – iga uurija peab järgima moraalinõudeid ja käitumisstandardeid. Oluline on järgida järgmisi nõudeid: • Vältima teemasid, mis võivad olla uuritavate seas väga tundlikud, nt abordi teema kliinikutes, kus naised saavad abi viljatuse vastu, sünnitavad jne; • Tulemused tuleb esitada täpselt ja ausalt • Uurimus ei tohi asetada ühtki uuringuga seotud inimest füüsilisse, psüühilisse ja sotsiaalsesse raskusesse • Anonüümsus, privaatsus ning uuritavate huvisid tuleb arvesse võtta. Uurijad ei tohi avalikustada nimesid ega muid andmeid, mis aitaks neid kergelt ära tunda; • Uurijad peavad andma korrektsed andmed mida nad teevad, miks ja millised on tulemused, tagajärjed.

Andmed saab jagada kaheks: • Esmased andmed ehk need mis uurija ise kogub • Teisesed andmed – juba olemasolevad andmed, mis on kogutud kellegi teise poolt. Selliseid andmeid on eelkõige vaja just ajaloolise uuringu jaoks, kus sotsioloogil ja ka ajaloolasel on võimatu ise uusi andmeid koguda. Samas on probleemiks see, et tihti pole andmeid piisavalt või ei anna piisavalt kinnitust mingi valdkonna kohta jne. Nt kui ajaloolisi dokumente uurida ja proovida uurida nt haridussüsteemi, siis on teada, et kirjutada ja lugeda oskasid vaid kõrgklassi inimesed, siis kas need andmed kirjeldavad piisavalt hariduse olukorda kogu maal? • Teiseste andmete hulka loetakse ka statistika, mis koostatakse tavaliselt valitsuse poolt – kuritegevus, töötus jms. Sageli on sellisel statistikal ka omad piirangud – nt töötuse puhul on näidatud vaid ametlikult registreeritud töötus, jättes välja need töötud, kes pole registreeritud ning nõnda ei saa samuti piisavalt konkreetseid andmeid.

Sotsioloogilise uuringu protsess • Probleemi püstitamine – esitatakse küsimus miks või kuidas. Hakatakse huvi tundma mingi probleemse, ebahariliku vm asjaolu vastu ühiskonnas. Probleemi uurimise sotsioloogiliseks eelduseks on tingimus, et seda saab uurida sotsioloogiliste meetodite või tehnikatega, on võimalik toetuda varasematele teooriatele vms. Probleemi kaks poolt: 1)inimeste igapäevaste tegevuste ja käitumise vastuolu sotsiaalsetes protsessides; 2)tegelikkusest tulenev olukord tuleb muuta uurimiseks sobivaks teadusprobleemiks – probleemsituatsiooniks. Probleemsituatsioon – vastuolu teoreetiliste ja tunnetatud tegevuste vahel praktilise tegevusega.

Sotsioloogilise uuringu protsess Uuringuprogramm – uuringu üldkontseptsioon lähtuvalt uuringu eesmärkidest ja hüpoteesidest, näidates ära protseduurid ja esitades tõestuse loogilises järjestuses. Uuringut pole mõtet teha, kui ei teata mida uurida ja kuidas uurida. Uuringuprogramm koosneb kahest suuremast osast:

Sotsioloogilise uuringu protsess • Metodoloogiline osa: • Probleemi püstitus, uurimisobjekt, aine, eesmärk ja ülesanded; • Põhimõistete interpreteerimine • Probleemi esmane teoreetiline analüüs • Hüpoteeside formuleerimine • Protseduuriline osa: • Statistilised, eksperimentaalsed, monograafilised, ajaloolised uuringud ning analüüsimetoodikad; • Tehniliste võtete kasutamise organisatsiooniline viis ja järjestus: • Uuringu läbiviimise kalenderplaani koostamine • Algandmete kogumise metoodika valik ja põhjendus • Algandmete analüüsi metoodika

Sotsioloogilise uuringu protsess 3. Kirjanduse ülevaade ja mõistete määratlemine. Teemaga seotud kirjanduse uurimine ning juba tehtud uurimuste läbitöötamine – pole mõtet korrata juba tehtud tööd (iseasi kui eesmärgiks on tulemuste kontrollimine). Oluline on defineerida uurimuse põhimõisted – millest räägitakse.

Sotsioloogilise uuringu protsess Uurimuse ajakava: • Ristlõikelised uurimused – konkreetsel ajamomendil, konkreetse hetke jäädvustamine, kuidas inimesed käituvad mingil konkreetsel ajamomendil; • Paneel- ehk longituuduurimused – vastajate gruppi jälgitakse pikema ajaperioodi jooksul

Valimi moodustamine • Valim – väljavõte huvipakkuvast elanikkonnast. Oluline saamaks täpseid ja objektiivseid tulemusi – õiged küsimused õigetele inimestele. Andmete võrreldavus. • Valim peab olema representatiivne ehk andma õigeettekujutuse uuritava elanikkonna omadustest vms. Et saadud tulemusi oleks võimalik üldistada ülejäänud grupile. • Valimi määratlemine – nt valitakse kõik täiskasvanud, kes on elnikkonnaregistris. Sageli arvatakse, et kui võtta telefoniraamat ning vastavalt sellele valim koostada. Seljuhul jäävad välja aga need, kel pole telefoni, kes alles taotlevad seda või keda pole kodus. Seega ei ole see valim täiesti usaldusväärne ning selle põhjal üldistusi siiski teha ei saa. • Valimi suurus sõltub suuresti rahast ja ajast, kuid see peaks olema nii suur, et annaks piisavalt infot ning kui seda suurendada, siis see ei tooks uurimistulemustesse enam olulisi muudatusi.

Valimi moodustamise meetodid • Juhuslik valik – igal inimesel on võrdselt teistega võimalus sattuda valimisse. Nt võetakse kogu elanike nimekiri ja siis nt juhuslikult valitakse sealt vajalik arv inimesi välja, keda küsitletakse. Tänapäeval tehakse see suures osas ära arvutiga. Samas võib juhtuda, et valimisse satub liialt ühe vanusega, ühest soost vm tunnuste poolest sarnaseid respondente. • Süstemaatiline valimi koostamine – nt elanikkonnaregistrist võetakse iga kümnes inimene • Kvootvalim - valitakse mingi kindla tunnusega inimesed, nt tuleb küsitleda 40 üle 50-aastast meest ja naist. • Stratifitseeritud juhuslik valim – selle meetodiga püütakse vältida juhusliku valiku poolt tekkivaid vigu. Selle meetodi kohaselt jaotatakse valim alagruppidesse, keda uurida tahetakse. Nt kui on teada, et uuritavast elanikkonnagrupist on 7% aasiast pärit, siis peab valimist ka 7% respondente olema aasia päritolu. Sama peaks olema kõigi muude tunnustega: sugu, vanus, religioosne taust jne. • Lumepalli-meetod – kasutatakse, kui valimit on raske koostada või seda ei eksisteerigi. Sel juhul valib uurija üks-kolm sobivat respondenti ning palub neil oma küsimustik edastada samadele tunnustele vastavatele inimestele. Ehk nagu lumepall kasvab, kasvab ka respondentide arv. Samas ei saa selle meetodi kohta öelda, et see oleks juhuslik või piisavalt esinduslik. Respondendid on vabatahtlikud ja valmis koostööd tegema, ent nad võivad esindada mingeid kindlaid seisukohti teatud küsimustes vms.

Erinevad uurimismeetodid: • Kvalitatiivsed meetodid – eesmärgiks kirjeldada, andmete kogumine ja töötlemine toimuvad ühes etapis • Kvantitatiivsed meetodid – toetub arvandmete analüüsile, statistiliste andmete analüüs, uurimuse korratavus ja mõõdetavus

Sotsioloogilise uuringu protsess 7. Andmete kogumise erinevad võimalused: • Vaatlus – sündmuste otsene ja vahetu registreerimine: • Osalusvaatlus • Kõrvaltvaatlus Probleemid: piiratud, vähe sündmusi ja osalejaid, raske saada absoluutselt reaalset ülevaadet, kuna uurija kohalolek võib muuta vaadeldavate käitumist

Sotsioloogilise uuringu protsess • Dokumentide analüüs ehk sekundaaranalüüs – juba kogutud andmete analüüs: trükised, käsikirjad, lindistused jms. Ametlikud andmed, ajalooallikad, kontentanalüüs ehk raamatute, ajalehtede ja ajakirjade sisuanalüüs selgitamaks levinuid trende, väärtushinnanguid jms, andmepangad erinevate ühiskondade võrdlemiseks. Piirangud: esmaste informatsioonikogumise põhjused võivad olla praeguse uurimisülesande jaoks kasutuskõlbmatud, algsed andmed on kogutud ebakompetentselt jne

Sotsioloogilise uuringu protsess • Anketeerimine – algandmes kogutakse teatud hulga inimeste käest kasutades selleks küsitluslehti, ankeete. Võib küsitleda kõiki või teatud osa inimesi, kes esindavad teatud gruppi inimesi. Representatiivne valim – juhuvalim – kõigil võimalikel valimisse lülitatud vastajatel on võrdne võimalus sattuda valimisse. Oluline järgida 3 põhitõde: juhuslik ja representatiivne, vastajatel ei tohi olla võimalust valimit kuidagi kujundada, küsitleja peab teadma vastava elanikkonna karakteristikuid. Küsimuste sõnastus - üheselt mõistetavad, kontrollküsitlus.

Sotsioloogilise uuringu protsess • Intervjuud – intervjueerija vahetu sihipärane vestlus respondendiga. Võtmerespondendid – piisavad sageli mingi protsessi või nähtuse selgitamiseks, pilootuuringud, üksikjuhtumi uuringud. Piirangud: uurija isiksus, suhtumine, raske läbi viia suuremaid uurimusi. • Eksperimendid – laboris või reaalsuses, teatud muutujate otsene kontrollimine, kerge korrata. Piirangud: kõike pole võimalik sel moel kontrollida, tulemusi võivad mõjutada osalejate teadlikkus eksperimendist.

Sotsioloogilise uuringu protsess 8. Kogutud andmete analüüs – andmete empiiriline analüüs, empiiriliste andmete teoreetiline analüüs ehk empiiriline analüüs kirjeldab, teoretiline analüüs seletab – ennustus. Hüpoteeside kontroll läbi empiiriliste andmete. Arvandmete klassifitseerimine ja analüüs. Protsent – mitu korda vaadeldud sündmust esineb iga saja kohta. Määr mitu korda nimetatud sündmust esineb kindlaksmääratud populatsiooni hulgas. Suhtarv ehk suhe võrdleb ühte alagruppi teisega. Üldised tendentsid – keskmine, mediaan.

Küsimuste esitamine • Avatud ja suletud küsimused • Küsimuste keel – kas on sihtgrupile arusaadav? • Küsimuste esitamise viis – paberkandjal, suuliselt, elektrooniliselt • Küsimuste esitamise koht ja hetk – kui palju on vastajal aega, kas tal on mugav. Lisandub ka eetika.

Sotsioloogilise uuringu protsess 9. Kokkuvõtete tegemine ja andmete esitamine. Andmete tõlgendamine – erapoolikus? Andmete esitamine: uurimisprobleem – millest tulenes, teoreetiline taust, hüpoteesid, uurimismetodoloogia, tulemused ja tulemuste tõlgendamine. Konverentsid, ajakirjad, aastaraamatud jms. Statistiline olulisus – tõenäosus, et nimetatud nähtuse põhjustas juhus. Partikularistlik viga – eeldus, et suhe, mis eksisteerib grupi tasandil, kehtib ka indiviidi tasandil

Uurimismeetodid