1 / 10

Suur-kirjurähn

Suur-kirjurähn. http://www.moment.ee/aju/linnud/suur-kirjur2hn_1147.jpg. http://lupus.planet.ee/bf/denmaj.jpg. Rahvapäraseid nimesid. suur rähn hähn tikk tikas puutikka kirev rähn verev rähn kirju rähn kirirähn kirju tikas kiritikk haar häär. Levik

shandi
Download Presentation

Suur-kirjurähn

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Suur-kirjurähn http://www.moment.ee/aju/linnud/suur-kirjur2hn_1147.jpg

  2. http://lupus.planet.ee/bf/denmaj.jpg

  3. Rahvapäraseid nimesid • suur rähn • hähn • tikk • tikas • puutikka • kirev rähn • verev rähn • kirju rähn • kirirähn • kirju tikas • kiritikk • haar • häär.

  4. Levik • Euraasia metsa- ja metsastepivööndis • vahemerelises vööndis ja mägismetsades • Lõuna-Aafrikas • Lõuna-Aasias • Eestis üldlevinud, ei pesitse vaid väiksematel saartel, aga rändel peatub ka seal.

  5. Elupaik • puistud • aiad • eelistab niiskeid kuuse-segametsi. Eluviis • Eriti häälekad veebruarist aprillini, millal isaslind trummeldab valjult ja palju. • Seepeale lendab emaslind kohale, koos kaitstakse territooriumi. • Lendavad hästi ja kiiresti, õhus teevad sujuvaid kaari. • Lendamisele eelistavad ronimist puutüvel. • Hädaohtu märgates teeskleb, et ei näe ja püüab vaikselt kaduda.

  6. Toitumine • Putukad, mida urgitseb pika kleepuva keelega koorepragudest või sipelgaid sipelgapesadest. • Talvel on põhitoiduks okaspuude seemned, mida saab kui asetab käbi puuprakku ja taob nokaga soomused lahti. • Kevadel võib teha kasepuusse augu ja oodata nõrguvat kasemahla.

  7. Pesitsemine • Pesaõõnsuse raiub igat liiki puusse, ehkki eelistab haaba. • Pesa asetseb 2...8 m kõrgusel, sageli torikseene all. • Pesa sügavus 28...35 cm, lennuava läbimõõt 5...6 cm. • Aprilli lõpul või mai algul muneb 5...7 muna, otse pesapõhjale. • Hauvad mõlemad vanemad. Haudevältus 12 päeva.

  8. Areng • Kooruvad pimedate ja abitutena. • Suuremad pojad kisavad valjult, selle järgi saab pesa kerge vaevaga leida. • Vanemad toovad toitu 2...4 minuti järel, 300 korda päevas. Rohkem tegeleb sellega emaslind. • Pojad kasvavad pesas kolm nädalat, seejärel viibib pesakond veel 25...30 päeva koos ning vanemad toidavad neid.

  9. Koht ökosüsteemis • Hävitades kahjurputukaid on kasulik lind. • Seemnesaagist sööb talvel vaid mõne protsendi.

  10. Millest toitub suur-kirjurähn suvel? • Millest toitub suur-kirjurähn talvel? • Kuhu teeb suur-kirjurähn oma pesa? • Nimeta tema sulestikus esinevad värvused? • Kuidas on rähn loodusele kasulik? • Miks on rähnil vaja tugevat saba?

More Related