Meenutusi matemaatikaõpetajate päevadest läbi nelja aastakümne

1. Meenutusi matemaatikaõpetajate päevadest läbi nelja aastakümne Lea Lepmann Tartu Ülikool Lea.Lepmann@ut.ee

2. Eellugu • Matemaatikaõpetajate päevad Viljandis 1929. aastal ja Tartus 1930. aastal, korraldajaks Eesti Matemaatika Õpetamise Komisjon eesotsas prof G. Rägoga. Näiteid ettekannetest: Gerhard Rägo. Matemaatilise mõtlemise üldine väärtus. Jüri Nuut. Mida me nõuame ja mida me ei nõua matemaatilise analüüsi algete õpetamiselt 4. ja 5. klassis. Edgar Krahn. Milles avaldub keskkooli lõpetajate nõrkus matemaatikas. Istungite järgsete diskussioonide käigus võeti sõna 16 korda, 37 korda ja 25 korda. Põhiteemad: logaritmide käsitlemine, funktsiooni defineerimine, võistluste korraldamine ja õpilaste arvutamisoskus.

3. Eesti Loodusuurijate Seltsi täppisteaduste sektsiooni konverentsid • Eesti NSV I matemaatikute ja füüsikute teaduslik-pedagoogiline konverents 1959. aastal Tartus. • Sellele järgnes veel viis samalaadset konverentsi, neist viimane toimus 1975. aastal. • Koolimatemaatika küsimuste osakaal nendel konverentsidel oli suhteliselt väike. Teemad: kas 1% = 0,01, Heroni valemi lühim tuletuskäik jne. • 1960ndate alguses TRÜ juures mõned matemaatika õpetamise metoodika alased seminarid. • 1972. a konverents Tartu Ülikool ja koolimatemaatika areng. Meenutati olulisemaid tähiseid koolimatemaatika arenguteel, tutvustati 1960ndatel aastatel alanud matemaatikaprogrammide ulatuslikke ümberkorraldusi Eestis.

4. Vabariiklikud matemaatikaõpetajate päevad • Edukalt kulgenud ja haridusminister F. Eiseni tunnustust pälvinud 1972. a konverents ajendas algatama uut ettevõtmist – matemaatikaõpetajate kokkusaamisi eri paigus üle Eestimaa. • Eestvedajaks TRÜ matemaatika õpetamise metoodika kateedri juhataja dots Olaf Prinits. • Tema juhtimisel toimusid I – XVI matemaatikaõpetajate päevad. • Järgnevate päevade korraldamise usaldas ta oma kolleegidele.

5. Olaf Prinits, september 1974

6. Esimesed vabariiklikud matemaatikaõpetajate päevad • Toimusid 14. ja 15. detsembril 1974 C. R. Jakobsoni nimelises Viljandi I Keskkoolis. • Korraldustoimkond: direktor Evald Laprik, matemaatikaõpetajad Endel Meidla, Jaak Tamm, Andres Haavasalu. • Avaettekande pühendas O. Prinits R.G. Kallasele, kelle „Mõistliku rehkendaja“ ilmumisest oli möödunud 100 aastat. • Enamik ettekandeid pühendatud (kooli)matemaatika arendamisega seotud persoonidele, sh Viljandimaalt pärinevatele matemaatikutele (Juhan Kurrik, Jakob Tülk, Joosep Kapp, Hermann Jaakson, Jaan Depman, Alma Ruubel, Boris Henrichson). • Uutest teemadest koolis – aksiomaatiline meetod (Karl Ariva) ja matemaatiline loogika (Evi Mitt). • O. Prinits pidas 3 ettekannet 15st.

7. Esimesed vabariiklikud matemaatikaõpetajate päevad 1974 • E. Meidla tutvustas matemaatika õpetamist Viljandi I Keskkoolis, (alates 1962. a seal ainult IX – XI klassid): viie kooli kohtumised, koondvõistkonna treeninglaagrid, aritmeetika konkurss kõigile õpilastele, täppisteaduste päev, sisseastumiseksamite tulemuste analüüs, kooli tutvustavad üritused VII – VIII klassi õpilastele kord kuus, stendid-seinalehed jne. • Matemaatika eriklasside õpilaste ettekanded: • Aarne Saluveer (9. kl) ruut- ja murdvõrratustest, • Kalev Kase (10. kl) funktsiooni pidevusest, • Kaido Kama (11. kl) kuldlõikest. • ENSV Õpetajate Meeskoori kontsert, esinesViljandi I KK naiskoor, kalmistul austati matemaatikaõpetajate Boris Henrichsoni ja Helene Vilja mälestust.

8. I matemaatikaõpetajate päevad 1974

9. Õpilaste ettekannete traditsioon jätkus • II matemaatikaõpetajate päevadel Tartus ja Tartumaal 1976 T. Mängel, Nõo KK X kl. Sümmeetria algebras. • IV matemaatikaõpetajate päevadel Põlva-, Võru- ja Valgamaal 1977 E. Jaakson, Võru I KK. Ringjoone pikkus ja pindala. A. Rinken, Võru I KK. Seosed kolmnurga külgede ja nurkade vahel.

10. Veel traditsioone, mis jätkusid • Tervitus EKP rajooni- või linnakomitee või haridusosakonna juhtidelt, hiljem EKP Keskkomitee või Haridusministeeriumi juhtivtöötajatelt. • V päevadel 1978 H. Roosvee, HM koolivalitsuse juhataja: Et matemaatika õpetamine pole vajalikul tasemel, näitavad kevadise õppetöö tulemused: vähene peastarvutamise oskus, ebakindel arvutusoskus, geomeetriateadmiste süsteemitus, … • VII päevadel 1980 Kalju Luts, haridusministri asetäitja: NLKP hariduspoliitika ja koolimatemaatika: • Matemaatikakursuse kaudu on vaja anda ka piisavalt oskusi majanduslike arvutuste teostamiseks, õpetada elementaarseid analüüsivõtteid, anda hea arvutamisoskus, aga mis eriti oluline – õpetada noori loogiliselt mõtlema. Koolimatemaatika peab aitama õpetada noori töötama ja mõtlema. • VIII päevadel A. Aben, EKP KK sektorijuhataja: NLKP 26. kongress noorsoo kommunistlikust kasvatusest • IX päevadel V. Rajangu, EKP KK osakonnajuhataja: ENSV haridussüsteemi arenguperspektiive • X päevadel A. Tükk, haridusministri asetäitja:Hariduse aktuaalseid probleeme

11. Teatud mõttes ettevaatlikult käis IV, V ja VI matemaatikaõpetajate päevadel haridusminister F. Eisen

12. Veel traditsioone, mis jätkusid • IV päevade avaistungil süüdati sigmakujulisele alusele paigutatud küünlad ja päevad lõpetati küünalde üleandmisega järgmistele korraldajatele. • Ettekanded korraldava paikkonna matemaatikaõpetajatelt, tutvustamaks oma töid-tegemisi: • Vello Sillaste (Räpina KK,1977). Mõningaid võimalusi matemaatikatundides vajalike diapositiivide valmistamiseks: nõuanded, kuidas tavaliselt filmilindilt või röntgenifilmilt emulsioonikihti eemaldada ja sirkli teravikuga teksti kirjutades diapositiive valmistada. • Enn Nurk (Vändra KK, 1978). Õpilaste aktiviseerimine matemaatika tundides: iseseisev töö õpikuga, tööjuhendid, rühmatöö, õpilaste poolt koostatud ülesanded. • H. Pulk (Uulu 8-kl kool, 1978). Matemaatilise teksti lugema õpetamisest IV ja V klassis: valjusti, vaikselt, tööjuhendid, näidete toomine. Matemaatilise teksti lugemise oskus tuleb selgeks õpetada matemaatikatundides.

13. Kõrgkoolide õppejõudude ettekanded • Need ettekanded moodustavad suurima grupi: • a) koolimatemaatika ajaloost (ca üks kolmandik kõigist); • b) matemaatikast: mittekorrektsed ülesanded, nelja värvi probleem, keskväärtusteoreemid, mitmekriteeriumilised planeerimisülesanded jne; • c) matemaatika didaktika alastel uurimustel põhinevad: matemaatikaülesannete ja mõistete süsteem ning nende omandatus, ülesannete keerukuse prognoosimine, aksiomaatilise meetodi, tõenäosusteooria, taskuarvuti jne käsitlemine koolis, õpetajate ettevalmistatus erinevate teemade õpetamiseks); • d) kirjandusel põhinevad teoreetilised ülevaated (matemaatika õpetamisest Soomes, USAs, Prantsusmaal, õpetajate ettevalmistamine välisriikides jne).

14. Õpetajate päevade toimumiskohad • I – Viljandi XI – Jõgeva, Põltsamaa II – Tartu ja Nõo XII – Jõhvi, Toila III – Kuressaare, Pihtla XIII – Rapla, Märjamaa IV – Põlva, Võru, Valga XIV – Kärdla V – Vändra ja Pärnu XV – Valga, Valka VI – Rakvere, Väike-Maarja XVI – Kadrina, Väike-Maarja VII – Tallinn ja Loksa VIII –Viljandi, Suure-Jaani IX – Türi, Väätsa X – Haapsalu, Taebla

15. Mõningaid tunnusjooni viimasest aastakümnest • On säilinud järjepidevus ja kestavad traditsioonid, ka esinejate osas. • Õpetaja Aavo Lind: Matemaatika õpetamisest X klassis (1977); Mõnede geomeetriateoreemide tõestamisest vektorite abil (1984); Intensiivtehnoloogiast ja süvendatud õpetamisest (1987); Kas lahendada ülesannet (1995); Paarist Parksepa teoreemist ja tõestamisest üldse (2005); Test ja anagrammid (2006); Leia huvitavat ülesannetes ((2007). • Paarist Parksepa teoreemist: Suurepärast hüpoteeside püstitamisele viivat lähenemist õpetusele on saatmas mure: Kui aga ülesandes on kategooriline nõue „Tõesta!“, siis loobutakse vaimsest pingutusest üldse, sest see on faktiteadmistest loobunud suhtlejale juba päris liig. … Kuna praegu on palgaredeli ülemistel pulkadel juristid, siis on õige teha õpilastele selgeks, et parim ettevalmistus juristile on teoreemide tõestamine.

16. Mõningaid tunnusjooni viimasest aastakümnest • Suurenenud on õpetajate ettekannete arv (82 ettekannet - 42%), sh TÜ matemaatika didaktika õppetooli juures uurimistöö kursusel osalenud õpetajad ja Tallinna Ülikooli projektis Meile meeldib matemaatika (lühendatult MMM) osalenud õpetajad. • Koolimatemaatika XXXII: Matemaatika mõju õpimotivatsioonile ja edasiõppimisele pärast põhikooli • Koolimatemaatika XXXIV: 5 MMM-projekti ettekannet protsentide õpetamisest, ettevalmistamises osales 25 õpetajat. Koolimatemaatika XXXV: 4 funktsioonide käsitlemisega seotud ettekannet (15 õpetajalt). • Lisaks veel palju õpetajate üksikettekandeid huvitavatel teemadel.

17. Mõningaid tunnusjooni viimasest aastakümnest • Jätkuvalt on esitatud ülevaateid uutest didaktika-alastest uurimustest. Viimastel aastatel ka magistri- või bakalaureusetöö tulemusi tutvustatud (nt möödunud aastal 8). • On lisandunud I – II kooliastme temaatika. • Uus teemavaldkond – rahvusvahelised tasemeuuringud alates 2005. aastast: TIMSS2003, PISA2006 ja PISA2009, IPMA testide tulemuste analüüsid. • Oluliselt laiem on infotehnoloogiaga seotud temaatika: T-algebra, Wiris, GeoGebra, Microsoft Maths, Wolfram, projektid Tiigrimatemaatika, Khan Academy, Robootika jne, interaktiivne tahvel ja ajaveeb. • Kõigi päevade ettekanded on ilmunud trükis kogumikes Koolimatemaatika I - XL, alates29. numbrist on need kättesaadavad ka veebis aadressil/http://matdid.edu.ee

18. Esimese ja viimase kümnendi võrdlus arvudes

19. Mina ja juubilar

20. Lõppsõna • Üritus on jõudnud kuldsesse keskikka. Selle nimel on vaeva näinud väga paljud matemaatikaõpetajad eri paikadest, samuti matemaatika didaktikud nii Tartust kui ka Tallinnast. • On üks efektiivne koostöö vorm: TÜ – TLÜ - õpetajad. Kokku saavad staažikate õpetajate töökogemuslikud soovitused ja noorte õpetajate teoreetilised lähenemised. Didaktikutel võimalus tutvustada oma uurimistulemusi ja pakkuda rakendusi. • 40 aastaga on ilmunud ühtekokku üle 670 artikli matemaatika õpetamise erinevatest valdkondadest. • Tänu matemaatikaõpetajate päevadele on kasvanud meie ühtsus- ja missioonitunne kooli matemaatikahariduse korraldamisel. Tänud kõigile kaasteelistele! Jõudu ja põnevaid ideid selle vajaliku töö jätkamiseks!

21. Tänan tähelepanu eest!