Annetused, heategevus ja maksud Eestis

1. Annetused, heategevus ja maksud Eestis MAIU FISCHER Raidla&Partnerid, advokaat

2. 1. Kehtiv maksuseadusandlus • Avalikes huvides tegutsevad ühendused vs kõik ühendused (st. MTÜd/SAd) • Annetajaid puudutav regulatsioon • füüsilised isikud • juriidilised isikud • Vabatahtlikkust puudutav regulatsioon • Käibemaksuga seotud küsimused

3. 2. Planeeritavad muudatused maksustamise aspektist • Ühendustele tulumaksusoodustuse andmise kriteeriumite täpsustamine • Vabatahtlikkust puudutava regulatsiooni loomine • Annetajaid puudutava regulatsiooni võimalik ümbervaatamine • füüsilised isikud • juriidilised isiku

4. 3. Olemasolevate võimaluste selgitamine ja kõigile osalistele (ühendustele, annetajatele) arusaadavaks tegemine

5. I Kehtiv maksuseadusandlus (1) • Avalikes huvides tegutsevad ühendused vs kõik ühendused • Tulumaksuseaduse kohaselt võivad maksusoodustuse saada heategevuslikud avalikes huvides tegutsevad ühendused, • avalikud huvid seaduses defineerimata; • tulumaksusoodustuse võib taotleda ja saada ka ühendus, mis sisuliselt avalikes huvides ei tegutse, nt. • - kutseorganisatsioon (kutse-, ameti- ja erialaliit, selts, loomeliit) • - poliitiline organisatsioon • - korteri-, garaaži-, aiandus-, suvila-, elamu-, üürnike- jm ühistu • - huviklubi (nt. golfiklubi) • maksusoodustuse saavad ka riigi /KOV poolt asutatud ja nende finantseerimisel tegutsevad ühendused • maksusoodustuse taotlemise süsteem ei ole paindlik (taotluste läbivaatamine 2x aastas);

6. I Kehtiv maksuseadusandlus (2) • Annetajaid puudutav regulatsioon • seadus reguleerib isikute ringi kellele tehtud annetused saavad maksusoodustuse: • tulumaksusoodustusega ühendused (TMS § 11 lg1); • kirikud, kogudused; • riigi / KOV teadus-, kultuuri-, haridus-, spordi-, korrakaitse-, sotsiaalhoolekandeasutus; • kaitseala valitseja; • haiglat pidav isik (üksnes juriidiliste isikute poolt tehtud annetuste osas); • avalik-õiguslik ülikool (üksnes füüsiliste isikute poolt tehtud annetuste osas)

7. I Kehtiv maksuseadusandlus (3) • füüsilised isikud • - annetuse tegemine ükskõik kui suures ulatuses ei too kaasa tulumaksu tasumise kohustust • - õigus tulust maha arvata kingitusi ja annetusi mis on tehtud ülalnäidatud isikutele summas mis võrdub 5%-ga maksustatavast tulust • - maksimaalne mahaarvamiste suurus 100 000 krooni kalendriaastas inimese kohta (see summa sisaldab eluasemelaenu intresside, koolituskulude ja annetuste mahaarvamise summat) • Nt. aasta maksustatav tulu 1 000 000 krooni, 5% - 50 000 krooni; kui annetusi on tehtud kuni 50 000 krooni eest võib selle summa maksustatavast tulust maha arvata (arvestades, et eluasemelaenu intresside ja koolituskulude mahaarvatav summa ei ületa 50 000 krooni); kui tulumaks on juba tasutud (nt. palgalt kinni peetud), saab selle summa tagasi taotleda

8. I Kehtiv maksuseadusandlus (4) • juriidilised isikud • - õigus teha kingitusi ja annetusi ilma sellelt TM tasumata ülalnäidatud isikutele järgmistes summades: • 3% isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast kalendriaastas (s.o. 3% summalt mis on palga ja sarnase maksena välja makstud; ei sisalda erisoodustustena antud summat) või • 10% eelmise majandusaasta kasumist • - kõik kingitused ja annetused, mis tehakse muudele kui ülalnäidatud isikutele, on maksustatavad tulumaksuga (35%); juhul, kui kingitused tehakse töötajale või töötajaga võrdsustatud isikule, siis ka sotsiaalmaksuga (33%)

9. I Kehtiv maksuseadusandlus (5) • Vabatahtlikkust puudutav regulatsioon • selline regulatsioon hetkel puudub ning tuleb alles luua

10. I Kehtiv maksuseadusandlus (6) • Käibemaksuga seotud küsimused • Kauba võõrandamine või teenuse osutamine kas tasu eest või tasuta on käsitletavad majandustegevusena Käibemaksuseaduse tähenduses ning üldjuhul maksustatud käibemaksuga. • Võõrandatavale kaubale, teenusele tuleb lisada käibemaks ning see riigile üle kanda; kui kaup/teenus osutatakse tasuta, tekib käibemaksu tasumise kohustus ikkagi (aluseks võetakse kauba/teenuse turuväärtus). • Käibemaksu ei tule võõrandatavale kaubale/teenusele lisada kui: • - käive kalendriaasta algusest arvates on alla 250 000 krooni ja isik ei ole registreeritud käibemaksukohustuslaseks • - seaduses on konkreetne säte, mis välistab konkreetse kauba müügi/teenuse osutamise maksustamise käibemaksuga (KMS § 18; 31 – teatud tervishoiu-, sotsiaal-, turvakodu-, koolitusteenused, MTÜ poolt tasuta oma liikmetele osutatavad teenused; välisabi korras saadud tagastamatu abi);

11. I Kehtiv maksuseadusandlus (7) • Käibemaksuga seotud küsimused • Majandustegevust Käibemaksuseaduse tähenduses tuleb tõlgendada laialt, st. kauba üleandmine /teenuse osutamine on käibemaksuga maksustatav kui ei ole kehtestatud erandit

12. II Planeeritavad muudatused maksustamise aspektist (1) • Ühendustele tulumaksusoodustuse andmise kriteeriumite täpsustamine • TMS § 11 muudatused mis täpsustavad, millised on avalikes huvides tegutsevad ühendused • maksusoodustust saavate ühenduste raamatupidamise läbipaistvuse suurendamine • Kas riigi / KOV poolt loodud ühendused peaksid saama soodustuse? • Kas maksusoodustus peaks sõltuma ühenduse suurusest ja käibest?

13. II Planeeritavad muudatused maksustamise aspektist (2) • Vabatahtlikkust puudutava regulatsiooni loomine • võimaldada ühendustel teha mõningaid kulutusi vabatahtlikele ilma ühenduste või vabatahtlike poolt sellest tulumaksu maksmata (lähetuskulud vms.)

14. II Planeeritavad muudatused maksustamise aspektist (3) • Annetajaid puudutava regulatsiooni võimalik ümbervaatamine • füüsilised isikud • - 1% tulumaksu sihtsuunamine • - annetuste piirsumma suurendamine (?) • juriidilised isikud • - annetuste piirsumma suurendamine (?)

15. III Olemasolevate võimaluste selgitamine ja kõigile osalistele (ühendustele, annetajatele) arusaadavaks tegemine