1 / 23

Rahvussuhted Eestis

Rahvussuhted Eestis. Eero Raun Eesti Koostöö Kogu programmijuht Ühiskonnaõpetuse riigieksami konsultatsiooni-seminar Saaremaa gümnasistidele 7. mail Kuressaare kultuurikeskuses. Rahvused Eestis alates 1881. Allikad: Rahvastikuministri Büroo, Eestimaa Rahvuste Ühendus, Statistikaamet.

peter-gibson
Download Presentation

Rahvussuhted Eestis

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Rahvussuhted Eestis Eero Raun Eesti Koostöö Kogu programmijuhtÜhiskonnaõpetuse riigieksami konsultatsiooni-seminar Saaremaa gümnasistidele 7. mail Kuressaare kultuurikeskuses

  2. Rahvused Eestis alates 1881 Allikad: Rahvastikuministri Büroo, Eestimaa Rahvuste Ühendus, Statistikaamet

  3. Elanikkonna rahvuslik jaotus earühmades Allikas: Statistikaamet, jaanuar 2007

  4. Õpilaste arvu vähenemine eesti- ja venekeelsetes koolides: eesti keeles õppijate osakaal on tõusnud 78%-ni Allikas: HTM

  5. Rahvastiku ja kodanikkonna mitmekultuurilisus • EV Välisministeeriumi andmetel elas Eestis 2. juuli 2007 seisuga ca1 139 600 Eesti kodanikku, neist ca921 500 eesti rahvusest • 19%kodanikkonnast (ca 218 100 EV kodanikku) oli teistest rahvustest, st kuulusid valdavalt venekeelse elanikkonna hulka. • Venemaa kodanikke oli 91 854, Ukraina kodanikke 4608, Soome kodanikke 1948, Läti kodanikke 1574, Valgevene kodanikke 1347 ja Leedu kodanikke 1346. • Määratlemata kodakondsusega elanikke oli Eesti püsielanike seas 115 274. 1992 – 32%, 2003 – 12%, 2007 – 8,5% elanikkonnast

  6. Naturalisatsioon • Kodakondsuseta isikute naturaliseerimise tähtsus hakkab taanduma. • Sarnaselt teiste Euroopa riikidega muudab kodanikkonna kultuuriline mitmekesisus Eesti ühiskonna integratsiooni üheks olulisemaks probleemiks erinevast rahvustest kodanike võrdväärse osalemise avalikus elus, riigiametites, majanduses ja poliitikas. • Sellest sõltub ka Eesti kodakondsuse praktiline väärtustamine mittekodanike jaoks Allikas: Kodakondsus- ja Migratsiooniamet / Marju Lauristin, sept. 2008

  7. Mitte-eestlaste potentsiaal tööturul on alakasutatud • Eesti tööjõuturu avanemine Euroopa Liidu maadesse ning rahvastiku jätkuv vähenemine negatiivse loomuliku iibe tagajärjel on muutnud eriti teravaks inimkapitali defitsiidi • Pingestuva tööjõuturu olukorras vajab rohkem tähelepanu venekeelsete koolide lõpetanute potentsiaali efektiivsem rakendatus Eestis, sh kõrgemat ja tehnika-alast haridust nõudvatel töökohtadel Allikas: Marju Lauristin Riigikogus, 18. sept. 2008

  8. Keelteoskus eestlaste ja mitte-eestlaste earühmades (TÜ/SaarPoll 2007)

  9. Rahvusliku identiteedi tuumfaktor • Eestlased: eesti keel -> keeletundlikkus, keeleoskuse väärtustamine • Venelased: Suures Isamaasõjas saavutatud võit? • Jaapanlased: nende (maailma ainus) keiser • Armeenlased: nende ajalugu • Leedulased: Leedu suurvürstiriik • Juudid: nende religioon, judaism • Araablased: nende religioon, islam

  10. Mis suunas liiguvad asjadEestis? Euroopa Liidus? Venemaal? (%) Allikas: Eesti Avatud Ühiskonna Instituut, 2008

  11. Turvatunne • Kas tunnete ennast Eestis elades kindlalt ja turvaliselt? (%) • Eestivenelaste kindlustunne on suurem: noorematel, Eesti kodanikel, Eestis sündinutel Allikas: Eesti Avatud Ühiskonna Instituut, 2008

  12. Turvatunne • Kas Te usute, et Eestist saab tulevikus riik, kus Teie lastel on kindel ja turvaline elada? (%) • Eestivenelaste seas optimiste igas vanuses pessimistidest rohkem, noored on optimistlikumad Allikas: Eesti Avatud Ühiskonna Instituut, 2008

  13. Liidrite olemasolu probleem • Kas Teie arvates on Eestis elavatel mitte-eestlastel oma kindlad liidrid (autoriteedid), kes nende huve kaitsevad ja neid esindavad? • Mitte-eestlased ei ole poliitilised ambitsioonikad • Olemasolevad kõneisikud ei ole suutnud võita enamuse usaldust • Eestlased ei tea ega mõista mitte-eestlaste liidrite puudumise probleemi Allikas: Eesti Avatud Ühiskonna Instituut, 1996 ja 2007

  14. Suhtumine Venemaasse • Mis Te arvate, kas Venemaa on Eestile ohtlik või sõbralik naaber? Allikas: RASI 2002, EAÜI 2007

  15. Infovälja mõju rahvussuhetele

  16. Integratsiooni ebaõnnestumise põhjused • Kui hindasite senist integratsiooni ebaõnnestunuks (nii arvab 52% eestlastest, 69% teistest, üle 70% tallinlastest), siis hinnake järgmiseid väiteid integratsiooni kohta. • Nõustun, % Allikas: EAÜI 2007

  17. Sarnasus • Küsimus eestivenelastele: kuivõrd eestistunuks Te ennast hindate? (%) Allikas: EAÜI 2007

  18. Põhiprobleemid omavahelises suhtluses Esitame Teile väiteid, mis esindavad eestlaste ja eestivenelaste seisukohti. Millistega Te nõustute? (Nõustun, %)

  19. Pronkssõduri kriisi põhjused • Mis olid Teie hinnangul peamised põhjused, miks eesti-venelased olid teravalt vastu pronkssõduri teisaldamisele? Allikas: EAÜI 2007

  20. Pärast pronkssõdurit… • Kas praegu tuleks Eestis aktiivselt tegutseda, et eestlaste ja eestivenelaste suhteid pärast pronkssõduri sündmusi paremaks muuta? Allikas: EAÜI 2007

  21. Vastastikune usaldus • Eestlased, kas usaldate Eestis elavaid eestivenelasi?- Eestivenelased, kas usaldate Eestis elavaid eestlasi? Allikas: EAÜI 2007

  22. Lõimumise interaktiivne olemus

  23. M. Lauristin: Mida on vaja rahvuspingete vältimiseks ja ühiskonna stabiilsuse ning turvalise arengu tagamiseks? • Venekeelse elanikkonna positiivse panuse suurendamine Eesti majanduse arengusse (koolitus, mobiilsus) • Venekeelse kodanikkonna aktiivne kaasamine Eesti ühiskonna probleemide konstruktiivsesse arutellu ning lahendamisse • Sotsiaal-majandusliku ebavõrdsuse vähendamine ja võrdse kohtlemise tagamine nii tööturul kui muudes eluvaldkondades (NB! Võrdse kohtlemise seadus!) • Ühise inforuumi ja avaliku sfääri kujundamine • Teistest rahvustest inimeste väärtusmaailma parem tundmine, kultuuridevahelise dialoogi arendamine • Võimalike rahvuspingete allikate seire ja selgitamine

More Related