Eesti botaanilised kogud maailma taimeteaduses

2. Eesti botaanilised kogud maailma taimeteaduses Ülle Reier Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi botaanika- ja mükoloogiamuuseum

3. GOTTFRIED ALBRECHT GERMANN (1773 - 1809) TARTU ÜLIKOOLI ESIMENE LOODUSLOO PROFESSOR (1802-1809) Looduskabinet: Tartu Ülikooli Zooloogia (1822) ja Geoloogia (1820)muuseumid ja botaanilised kogud

4. Karl Friedrich von LEDEBOUR (1785-1851) Tartu Ülikooli loodusloo ja botaanika professor (1811-1836)

5. Flora Altaica I-IV 1829-1833 Flora Rossica I-IV 1841-1853 Herbaarkogude põhjal ekspeditsioonidelt Herbaarium St. Peterburis, kuid siiski küllalt palju duplikaate mille hulgast uurijad avastavad ka tüüpmaterjali

6. Tartu Ülikoolibotaanikaprofessor 1836-1867 Peterburi Teaduste Akadeemia ja mitme välismaise erialaseltsi (sh. Londoni Linné Seltsi ja Briti Kuningliku Ühingu) auliige geograafilis-morfoloogilise meetodi rajajaid taimesüstemaatikas, Kesk-Aasia, Mongoolia, Hiina ja Iraani floora uurija ja paljude liikide esmakirjeldaja Alexander Georg von BUNGE(1803-1890)

7. Bunge teadustööde aluseks olev herbaarium Enamuses Pariisis, kuid siiski küllalt palju duplikaate TÜ LM valduses, mille hulgast uurijad avastavad tüüpeksemplare Ampelopsis humulifolia mihi China borealis

8. 1823., 1824., 1840., 1842. ja 1851. Eesti- ja Liivimaa floora uurimisretked Flora Exciccata Liv-, Esth- und Kurlands I-X, koostatud 1849 (1000 lehte) Eesti-, Liivi- ja Kuramaa floora 1853. aastal Selle põld-varsapõlve on ca 150 aastat tagasi Liivimaalt Grütershofi lähedalt (praegune Rīteri Lätimaal) kogunud Bunge, Girgensohn ja Maximowitsch

9. Heinrich Moritz Willkomm (1821 - 1895) BOTAANIKAMUUSEUMI RAJAJA Botaanikaprofessor 1868-1874

10. Nikolai Kuznetsovprofessor 1896-1914 Flora Caucasica Critica Vene ja Üldherbaarium Herbaariumi vahetamise büroo Suur osa N.Kuznetsovi herbaariumist TÜ LM kogudes

11. Herbaarkogud Lai 38 II korrusel (1896)

12. HerbariumGenerale

13. Theodor Lippmaaprofessor 1930-1943 Floristilised uurimused Eestis Eksikaatkogu Eesti Taimed I-IV (1933-1939) Eesti Floora koostamise algus Vahetus 35 herbaariumiga

14. Cardaminealtaica Lippmaa Acta Inst. & Hort. Bot. Tartuensis, (Dorpat.) i. 6, 7 (1926) Kogutud T.Lippmaa poolt 1920.aastal

15. Eesti Loodusmuuseum • Loodi 1940 • Kogud vanemad: Eestimaa Kirjanduse Ühingu (1842) Provintsiaalmuuseumi kogud (alates 1864)

16. Eesti Loodusmuuseum

17. Peale II Maailmasõda Kaotused teadlaskonnas Maailm = NLiit TÜ botaanikamuuseumi varjusurm

18. Hunditubakate holotüübid peamiselt TÜ LMis • Hieracium adelum Juxip • Kogutud 1938 • NSVL Floora XXX (1960) hunditubakate köite autor A.Üksip

19. Ümberkorraldused ja tööjaotus • Teaduste Akadeemia Instituutides teadustöö, ülikoolis õppetöö • 1947.a. loodi TA Zooloogia ja Botaanika Instituut , samast aastast loetakse ka botaaniliste kogude algust

20. ENSV TA ZBI herbaarium Eesti NSV Floora koostamise käigus kogutud eksemplarid Eestist

21. ELUS vahetusherbaarium • Karl Ernst von Baeri herbaarium (ca 6000 eksemplari)

22. Eesti Floora I-XI koostamine, Flora of the Baltic Republics 1-3, määrajad, soontaimede levikuatlas • Ajapikku taastuvad uuesti välissidemed, kuid peamiselt siiiski regionaalsed. Kaastööd Euroopa Floora Atlasele.

23. Taasiseseisvunud Eesti botaanilised kogud lokaalse, regionaalse ja globaalse taimeteaduse olevikus ja tulevikus

24. Ingerpuu, N. and Vellak, K. 2007. Collections of G. C. Girgensohn (1786-1872): lectotypes and rare species. Journal of Bryology 29: 235-240.

25. Teadusajakirjades on Eesti botaaniliste kogudega seotud uurimusi ilmunud keskmiselt 3 artiklit aastas? Kas on võimalik rohkem?

26. Riiklik programm on kestnud selleks liiga vähe, et oleks tuua ohtralt näiteid edukast kraadiõppest kogude baasil, kuid mõlemas ülikoolis on vastav potentsiaal olemas ja ilmunud esimesed artiklid noortelt uurijatelt

27. Viitamine kogude kasutamisele • Publikatsioonides igal võimalusel viidata ka kogudele. • Uurimistööga seotud tõendeksemplarid tuleks anda hoiule ja vastavale kogule viidata. • Viidata, kui uurimistöö käigus on kogudest abi saadud: otsitud leiukohti, võrreldud eksemplare täpsemaks identifitseerimiseks jms

28. 2 külalisuurijat väljastpoolt Eestit aastas Kas oleme nüüd valmis rohkemaks?

29. Meie kogude kättesaadavaks tegemine välisuurijaile ehk taasavamine maailmale: • Kiired vastused päringutele (Index Herbariorum) • Kasutajasõbralik kodulehekülg inglisekeelse infoga • Veebipõhised andmebaasid

30. Herbaareksemplaride digitaliseerimine • Digipildid veebiandmebaasi või digilaenud vastusena päringutele

31. Reklaam ja edulood • Kogude tutvustamine sõnas ja pildis. Tutvustavate ürituste korraldamine. • Kogude tähtsus läbi edulugude: kuidas kogudes hoitav aitab mõista ja kaitsta ümbritsevat mitmekesisust • Kuumad uudised: Eestile leiti 7 uut samblaliiki, nüüd on nende näidised uurimiseks muuseumis olemas, vanast herbaariumist leiti haruldasi eksemplare .... Uudised kodulehele ka inglise keeles

32. Värske uudis! Uus liik Eestile leitud EMÜ Limnoloogiakeskuse kogudestja 2008 ka Tänavjärvest Kogus: Aime Mäemets Määras: Helle Mäemets

33. Heinrich Aasamaa(27. jaanuar 1909 - 9. august 2008) Viimaste aegade suurim botaaniline erakogu (paarkümmend tuhat eksemplari ja duplikaati)

34. Taastada herbaariumivahetus • Eesti botaaniliste kogude tuntus ja usaldusväärsus, mille tulemusena uuesti saadetaks meie kogudesse hoiule ka tüüpmaterjali • Meie kogudes hoitava bioloogilise mitmekesisuse kasv = uurimistööks vajalike eksemplaride kriitilise hulga olemasolu