300 likes | 709 Views
EESTI PIMEKURTIDE TUGILIIT – PUUDESPETSIIFILINE REHABILITATSIOONIASUTU S. Raissa Keskküla – tegevjuht Olga Ilgina – juhatuse liige Tallinn 2008 a. . Eesti Pimekurtide Tugiliit alustas tegevust 1994. aastal pimekurtide laste vanemate algatusel.
E N D
EESTI PIMEKURTIDE TUGILIIT – PUUDESPETSIIFILINE REHABILITATSIOONIASUTUS Raissa Keskküla – tegevjuht Olga Ilgina – juhatuse liige Tallinn 2008 a.
Eesti Pimekurtide Tugiliit alustas tegevust 1994. aastal pimekurtide laste vanemate algatusel. Eesti Pimekurtide Tugiliitu luues seadsid lastevanemad eesmärgiks: pimekurtide inimeste seaduslike õiguste ja huvide kaitsmine laste ja täiskasvanute pedagoogiline ja sotsiaalne rehabilitatsioon ning elukvaliteedi parandamine pimekurtidega töötavate pedagoogide ja partnerite koolitus vajaliku pimekurtusalase informatsiooni kogumine koostöö korraldamine juriidiliste üksuste ja üksikisikutega pimekurtusega seotud valdkonnas.
2003. aastast tegutseb Eesti Pimekurtide Tugiliit rehabilitatsiooniasutusena SIHTRÜHM pimekurdid pimedad (nägemisteravus alla 0,05/ 5% sajast) nägemisliitpuudega isikud (kaasnevad puuded või kroonilised haigused) lapsed ja täiskasvanud
Täiskasvanute rehabilitatsioon Täiskasvanute pimekurtide populatsioon Sünnipärased kurdid või vaegkuuljad, hiljem lisanduv nägemispuue või pimedaksjäämine Sünnipärased pimedad või vaegnägijad, hiljem lisanduv kuulmispuue või kurtus Elu jooksul tekkinud pimekurtus Nägemisliitpuudega isikud, kelle puhul kasutatakse pimekurtide rehabilitatsioonisuundi
KES ON PIMEKURT Pimekurdiks nimetatakse raske nägemis- ja kuulmispuudega inimest. Mõned pimekurdid on täielikult kurdid ja pimedad, mõnedel on säilinud osaline kuulmine ja /või nägemine. Kombineeritud nägemis- ja kuulmispuue tähendab, et pimekurdid inimesed ei saa automaatselt kasutada kas ainult nägemis- või kuulmispuudega inimestele mõeldud teenuseid. Pimekurtus toob endaga kaasa äärmiselt suuri raskusi õpingutes, töös, ühiskondlikus elus, vaba aja veetmises, eelkõige aga informatsiooni saamises ja vahetamises. Pimekurtust tuleb seega vaadelda kui omaette puuet, mis vajab spetsiaalseid meetodeid kommunikatsiooniks ja toimetulemiseks.
Sünnipärased kurdid või vaegkuuljad, hiljem lisanduv nägemispuue või pimedaksjäämine On tähtis arvestada, et selle rühma inimesed on sünnilt kurdid, nende esimeseks keeleks on viipekeel ja nad kasutavad viipekeele vastuvõtmiseks nägemist. Nägemise kaotus toob kaasa vajaduse kujundada ümber nende inimeste suhtlussüsteem, s.t. õpetada neile seni nägemise abil kasutatud viipekeele käest-kätte meetodit. Sel puhul asetab pimekurt inimene oma ühe või mõlemad käed kõneleja kätele. Kaasasündinud kurtuse ja elu jooksul paratamatult kaasneva nägemiskaotusega inimesi ja nende lähedasi tuleb teavitada eelseisvatest raskustest ning võimalustest täiendava rehabiliteerimise abil nendega toime tulla. Samuti peaksid need inimesed saama pimedatele ette nähtud õpetust, näiteks liikumine, punktkiri jne.
Sünnipärased pimedad või vaegnägijad, hiljem lisanduv kuulmispuue või kurtus Kuulmine on aidanud nendel inimestel kompenseerida nägemise puudumist ning kuulmise kaotamine on väga traumaatiline üleelamine. Need inimesed ei saa enam iseseisvalt liikuda tänavatel, eristada hääli ning suhelda teistega kõne teel. Küll jääb aga nendel inimestel alles keel ning nad saavad jätkata suhtlemist näiteks punktkirja teel. Põhiprobleemiks saab kõne vastuvõtmine. Kuuldeaparaadid ja muud audioloogilised vahendid võivad ju aidata kuulmisjäägi maksimaalset kasutamist, kuid ometi tekib vajadus teist laadi suhtlemisvahendi järele. Selleks oleks peopessa kirjutamine või sõrmendamine. Ikkagi muutub kuulmise kaotanud inimese olukord niivõrd palju, et ta vajab professionaalset abi ja ümberõpet, tulemaks toime oma eluga.
Pimekurtus on teabe kättesaadavusegaseotud puue – piiratud on visuaalse ja auditiivse teabe kättesaadavus. Õppimisel, toimetulekul, teistega suhtlemisel, rehabiliteerimisel sõltuvad inimesed teabest neid ümbritseva maailma kohta. Nägemine ja kuulmine on põhilised meeled, mis teevad sellise teabe kättesaadavaks. Kombineeritud nägemis- ja kuulmispuudega ehk pimekurtidel inimestel ei ole selline ülivajalik teave selgelt ja järjepidevalt kättesaadav.
Eesti Pimekurtide Tugiliit – puudespetsiifiline rehabilitatsiooniasutus lastele ja täiskasvanutele Varajane sekkumine Kommunikatsioon Informatsiooni kättesaadavus Orienteerumine ja liikumine Toimetulekuoskused Nägemis- ja kuulmiskasutamisõpetus Nõustamine Abivahendite määramine ja kasutusõpetus
Pimekurtide inimeste jaoks rehabiliteerimine on protsess, mis muudab visuaalse ja auditiivse teabekättesaadavaks. See annab neile ühenduse maailmaga. Rehabilitatsiooniteenuste osutaja/sekkuja roll on seda protsessi hõlbustada. Põhimõte kasutada pimekurdiga üks-ühele töötavat isikut ei ole uus. Termin „sekkuja” kasutatakse isiku kohta, kes on saanud väljaõppe pimekurtusega seotud erioskuste alal ja kes töötab pidevalt kas või ühe pimekurdi isikuga.
Totaalne kommunikatsioon Informatsiooni kättesaadavus Keeleline suhtlemine: • Kõneldud keel (auditiivselt või taktiilselt) • Viipekeel (visuaalselt või taktiilselt) • Kirjutatud keel (visuaalselt või taktiilselt/punktkiri) • Sõrmendid (visuaalselt või taktiilselt) Augmentatiivne suhtlemine: • Konkreetsed esemed • Fotod • Joonistused • Piktogrammid (piltkiri) • Pildid • Kõnemasinad
Keeleline suhtlemine: Kõneldud keel (auditiivselt või taktiilselt)
Orienteerumisoskuseabil teame, kus me asume, kuhu oleme minemas ning oskame mõelda ja planeerida sihtpunkti jõudmist.Liikumine on ühest punktist teise jõudmine. • Saatjaga liikumine • Põhioskused • Orienteerumine • Valge kepi kasutamine
NõustamineKohanemiskursused psüühiline kohanemine – sisemiste ressursside maksimaalne ära kasutamine on üks teguritest, millele pimekurdid toetuvad kohanemisprotsessis ja maailmaga uuesti ühendust võttes identiteedi kaotamine - igaüks tahab kuuluda kindlasse sotsiaalsesse rühma vaja on teadmist, et sul on oma maailm, kus saab kõike jagada ja mis on igas suhtes mõistetav pimekurt kaldub arvama, et ta on ainus sellise puudega inimene. See suurendab isoleeritust väikesed rühmad pimekurtidele loodud või nende endi moodustatud organisatsioonid aitavad kaotatud identiteeti ja teotahet taastada
Meelte arendamine ja maksimaalne kasutamineNägemis- ja kuulmiskasutamisõpetus Kuulmis- ja/või nägemismeele osaliselt või täielikult kaotanud inimestel on alles jäänud haistmis-, maitsmis- ja kompimismeel, millest viimane on kõige olulisem ümbritseva maailma tajumiseks. Mõnedel on siiski ka nägemisjääk, mis võimaldab neil ringi liikuda, lugeda või näha “märkide keelt” ja trükikirja. Teistel võib olla kuulmisjääk, mis annab võimaluse õpetada ja arendada kõnet, eriti siis, kui nad kasutavad kuulmisseadmeid.
Abivahendite määramine ja kasutusõpetus Kuulmispuuet kompenseerivad abivahendid • Võimendatavad lauatelefonid • Tekstitelefon • Tekstitaksofon • Videotelefon • Faks • Mobiiltelefonid SMS-lühisõnum 3G-viiplemine • Arvutid Internet-e-kiri MSN, veebikaamera Nägemispuuet kompenseerivad abivahendid • Optilised abivahendid lähedale ja kaugele vaatamiseks • Suurendavad videosüsteemid • Lugemisteleviisor • Valgustid • Kõnelevad olme- ja majapidamise abivahendid • Arvuti spetsiaalne tarkvara digitaalne punktkirjariba ekraanisuurendusprogramm • Liikumise abivahendid
Juurdepääs rehabilitatsiooniteenustele, teabele Raskendatud suhtlemine keskkonnaga ja inimestega muudab keeruliseks ka rehabilitatsiooniteenuste ja teabe saamist. Probleem kerkib teravalt esile kõikides rehabilitatsiooniasutustes. Pimekurdil on raske osa võtta üldsusele mõeldud rehabilitatsiooniprotsessist, sest selle tempo on kiirem ning kasutatakse alati audiovisuaalseid elemente.
Selles valdkonnas on asendamatu roll pimekurtide ja nende abistamiseks loodud ühingutel, kes osutab puudespetsiifilised rehabilitatsiooniteenused pimekurtidele. Suhtlemisel kasutatakse pimekurtidele omaseid kommunikatsioonivorme, valitakse liikumist ja tegevusi, mis on pimekurdile jõukohased tajuda.
Kogu elu kestev rehabilitatsioon: • Terviklikud rehabilitatsiooniteenused • Aspektid: • inimene kui tervik • kõik situatsioonid • kogu elu