E N D
1. Religioonist ja hiskonnast
Jaan Tnissoni Instituut
koolitus
26. juunil 2008 Illukal
Ain Riistan
Tartu likool
2. Loodus-kultuur-isik
3. Vihjed valdkondadele, mis moodustavad konkreetse kultuuri phistruktuuri Tajumine
Tunded
Kitumine
Uskumine
Imetlemine
Eesmrkide taotlemine
4. Religioon kui kultuurissteem Clifford Geertz. Religioon kui kultuurissteem:
Religioon on (1) smbolite ssteem, mis loob (2) inimeste elus mjurikkad, kikehlmavad ja psivad hoiakud ning motiivid, (3) formuleerides arusaamad eksistentsi ldisest korraprast ning (4) riietab need arusaamad sellise faktilisuse rsse, et antud hoiakud ning motivatsioonid nivad unikaalselt reaalsusele vastavaina.
5. Smbolilisest mtlemisest Smboliline mtlemine on kahe teraga mk
Smbol on miski, mida vib konkreetses keeles vi kultuuris thistada millelegi teisele viitava mrgina. Samas ei pruugi neil smbolitel kirjeldatavaga olla vahetut sidet
Smbolid aitavad luua thendusi. Inimmtlemine loob uusi thendusi seostele ja assotsiatsioonidele tuginedes.
Smbolid seonduvad kultuuris teatud enam-vhem terviklikuks mustriks.
Smbolite loodud thenduste kaudu identifitseerib inimene ennast sellena, kes ta on - need thendused kujundavad tema veendumusi, harjumusi ja hoiakuid. Religioossed smbolid paistavad teiste hulgast silma oma erilise ldistus- ja seostamisvimega.
Smbolite kaudu seob inimene end mitte ainult abstraktse kultuuriideaalide maailmaga, vaid, mis veelgi thtsam, ta seob end ka htlasi teda mbritseva sotsiaalse keskkonnaga.
Smbolid toimivad kommunikatsiooniprotsessi meediumi rollis
6. Maailmavaated ja religioon N.T. Wrighti maailmavaatelise analsi mudel
Phiksimused:
Kes me oleme?
Kus me oleme?
Mis on valesti?
Mis on lahendus?
Siin on krvuti kaks erinevat lugu, millised need on?