ÖKOLOOGILISED TEGURID

1. ÖKOLOOGILISED TEGURID Tallinna Lilleküla Gümnaasium Koostas: Kristel Mäekask

2. Organismidele mõju avaldavaid keskkonnategureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. • Ökoloogilisi tegureid võib jagada: • Abiootilised – Eluta looduse tegurid; • Biootilised – Eluslooduse tegurid; • Antropogeensed (vahest eristatakse biootilistest teguritest eraldi) – inimtegevusest tulenevad tegurid. Siilile avaldavad mõju nii abiootilised kui ka biootilised tegurid.

3. Abiootilised tegurid • Valguskiirgus • Temperatuur • Sademed • Tuul • pH • Õhustatus (aeratsioon) • Toitainete sisaldus • Veerežiim • Rõhk • Tuli

4. Nähtav valgus - Oluline fotosünteesi toimumiseks ja loomadel nägemiseks. Infrapunane kiirgus - Soojuskiirgus. Võimaldab kõigusoojastel loomadel tõsta oma kehatemperatuuri. Ultraviolettkiirgus - Väikestes kogustes soodustab inimese naharakkudes D-vitamiini sünteesi. Suurtes kogustes on kahjulik. Rakkudes võib esile kutsuda geenmutatsioone ja valkude denaturatsiooni; nahavähki.

5. Fotoperiodism Organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutumisele. Vastavalt sellele eristatakse lühi- ja pikapäevataimi. Mõjutab loomade aktiivsust, sigimist ja rännet.

6. Lühipäevataimed Riis, kanep, tubakas, päevalill. Õied moodustuvad ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12 tundi. Pikapäevataimed Hernes, kartul, teravili, lina. Et moodustuksid õied peab päeva pikkus ületama 12 tundi.

7. Temperatuur Kõigusoojased loomad - nende keahtemperatuur on otseses sõltuvuses väliskeskkonna temperatuurist. Püsisoojased loomad - taimedel puhkeperiood, loomadel talveuni või talveuinak ja karvavahetus, lindudel ränded. Pruunkaru on püsisoojane loom nagu imetajad ja linnud Rästik on kõigusoojane looma nagu roomajad ja kahepaiksed

8. Kui temperatuur langeb miinuskraadidesse, võivad rakkudes tekkida jääkristallid ning organism hukub. Mesimuraka lehtede külmakahjustused.

9. Ökoloogilise teguri optimum Teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam. Sõltub organismi iseärasustest.

10. Alumine taluvuslävi Teguri minimaalne intensiivsus, mille alanedes organism hukkub. Enamiku meie kliima taimede areng pidurdub, kui temperatuur on 4°C. Ülemine taluvuslävi Teguri maksimaalne intensiivsusaste, mille tõustes organism hukub. Enamik meie kliima taimi kannatab temperatuuri kuni 40°C. Ökoloogiline amplituud Ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele.

11. Ökoloogilise teguri toime organismile Ökoloogiline amplituud Elutegevuse aktiivsus Alumine taluvus- lävi Ülemine taluvus- lävi optimum hukkumine hukkumine Teguri intensiivsus

12. Antropogeensed tegurid • keskkonna saastatus; • metsade hävitamine; • soode kuivendamine; • asulate ja teede rajamine; • võõrliikide sissetoomine; • salaküttimine; • loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine jm.

13. Keskkonna saastatus

14. Metsade hävitamine

15. Võõrliikide sissetoomine Euroopa naarits Sosnovski karuputk Ameerika naarits

16. Biootilised tegurid • sümbioos • kommensalism • parasitism • kisklus • herbivooria • konkurents

17. Sümbioos Erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu (sümbiondid). Mügarbakterid muudavad õhulämmastiku taimedele omastatavateks ühenditeks ja vastu saavad liblikõielistelt orgaanilisi aineid. Keskmine ristik

18. Mükoriisa ehk seenjuur on taimejuurte ja seeneniidistiku sümbioos. • Seen saab taimelt orgaanilisi aineid. • Seen varustab taime vee ja mineraalsooladega. Mükoriisa männi juurtel

19. Eksosümbioos - nt sipelgad, kes kaitsevad lehetäisid ja saavad neilt vastu magusat eritist, võivad elada ka lehetäidest sõltumatult. Endosümbioos - Üks organism elab teise kehas.nt bakterid, mis lagundavad taimtoiduliste loomade maos tselluloosi. Fibrobacter succinogenesRuminococcus albus Ruminococcus flavefaciens

20. Kommensalism Erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele aga kahjutu(kommensaalid). Inimese soolebakterid, anemooni kala, takjas ja imetajad.

21. SirpnokkBubulcus ibistoitub härgadel ja hobustel olevatest putukatest.

22. Parasitism Erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik (parasiit). Sääsed, kirbud, täid; Organismisisesed: maksalutikad, paeluss. Verd imev sääsk maksalutikad

23. Kisklus Röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe(kiskja). Kits  gepard.

24. Kiskjate eest kaitseb saakloomi näiteks kaitsevärvus

25. Herbivooria Taimtoidulise looma ehk herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe(herbivoor). Bambus hiidpanda

26. Kaitseks herbivooride vastu on taimedel välja kujunenud mitmed kaitsekohastumused: ogad, okkad, karvad.

27. Konkurents Sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm. Tihedalt kasvavad puud konkureerivad valguse ja toitainete osas; loomad toidu, elupaiga, emasloomade pärast.

28. Kasutatud materjal: http://www.abc.net.au/nature/island/ep2/map/redcrabs.htm http://www.sunflowerproject.org/ http://www.krootuseagro.ee/tegevusalad.php?id=taimekasvatus http://www.bized.co.uk/images/water_pollution.jpg http://www.stephenvoss.com/stories/ChinaRiverPollution/china27.jpg http://www.oceanservice.noaa.gov/education/kits/pollution/media/pol08a_700.jpg http://www.hot.ee/vasulaaed/mesimurakas.htm http://en.wikipedia.org/wiki/Roadkill http://www.wallpaper.net.au/wallpaper/animals/Squirrel%20-%201027x768.jpg http://www.mfa.gov.lv/data/stockholm/pic/lv/enviroment-34.jpg http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/8-2-24-2.htm http://www.cybernature.ee/herb/ http://www.myrmecology.info/MyrmecologyGallery/nfpicturepro/displayimage.php?album=42&pos=13 http://www.micro.cornell.edu/faculty/Angert/gastro3.html http://www.nearctica.com/ecology/pops/commens.htm http://members.tripod.com/~LouCaru/index-3.html http://giant-panda.com/ http://www.dongettyphoto.com/kenya/images/new/GiraffesFighting.jpg http://www.hedweb.com/animimag/rab.jpg