60 likes | 250 Views
Omavalitsuste reformist Seinäjoki piirkonnas. Aaro Harjunpää. Omavalitsuste teke Soomes. 1865 eraldatakse kirikukihelkondadest ilmalikud vallad Valla suurus – kuni 30 km kesksest kirikukülast Seinäjoki asula tekkis seoses raudteesõlme kujunemisega
E N D
Omavalitsuste reformist Seinäjoki piirkonnas Aaro Harjunpää
Omavalitsuste teke Soomes • 1865 eraldatakse kirikukihelkondadest ilmalikud vallad • Valla suurus – kuni 30 km kesksest kirikukülast • Seinäjoki asula tekkis seoses raudteesõlme kujunemisega • Kauppala (alevi/aleviku) pindala läbimõõt oli ainult 5 km
Seinäjoki areng • Seinäjoki kujuneb Etelä-Pohjanmaa maakonna keskuseks • Oluline tõmbekeskus juba 1930. aastatel • Ametlik maaala jäi arenemiseks kitsaks • Seinäjoki soovib saada maad juurde • Läbirääkimised maavaldadega ebaõnnestuvad mitmel korral • Linnaõigused alles 1960 • Elanikke siis 15 tuhat • Sama haldussüsteem püsib umbes 45 aastat • 1990. aastad. Seinäjoki positsioon paraneb veelgi
Ühinemisläbirääkimised • 7 aastat tagasi algasid nelja omavalitsuse liitumisläbirääkimised • Seinäjoki • Nurmo • Ylistaro • Peräseinäjoki • Esimestel läbirääkimistel Nurmo ja Ylistaro loobusid ühinemisest • Algselt liitusid ainult Seinäjoki (32 tuhat elanikku) ja Peräseinäjoki (4 tuhat elanikku) • 1. jaanuaril 2009 liituvad ka Nurmo ja Ylistaro (kokku 56 tuhat elanikku) • Ühinenud omavalitsusüksuse nimi on Seinäjoki linn
Positiivne külg Avaliku sektori põhiteenused on paremini tagatud Areng kiireneb Konkurentsivõime suureneb Keskasula kasvab Uued töökohad Seinäjoki on praegu kõige enam kiiremini arenev keskmise suurusega Soome linn Negatiivne külg Vahemaad suurenevad, territoorium on paisunud Avalikke teenuseid pakuvad järjest suuremad hooldusasutused. Tähelepanu üksikisikule on nendes väiksem Osalusdemokraatia väheneb. Otsuste langetamine on liikunud lihtinimesest kaugemale Väljapääs – kodanikepaneelid. Liitumise tulemused
Kogemused • Liitumislepingud tuleb hästi ette valmistada. • Liitja peab liitunud väiksemale omavalitsusele tagama arengu (taristu investeeringud) ja ametnikele töökohad. • Seinäjoki ja Peräseinajoki liitumisleping oli aluseks ka hilisemale Nurmo ja Ylistaro liitumisele • Tugev keskasula loob eeldused ka ümberkaudse maapiirkonna kiiremaks arenguks