1 / 21

Vaba tarkvara: mis see on?

Vaba tarkvara: mis see on?. TPÜ „Vaba tarkvara I“ avaloeng. Kummaline nähtus?. 20 aasta jooksul kasutatud harjumuspärane ärimudel: kõik on justkui arusaadav: Firma ostab töövahendid (riist- ja tarkvara) Palgatakse töötajad Korraldatakse reklaam ja turundus

rey
Download Presentation

Vaba tarkvara: mis see on?

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Vaba tarkvara: mis see on? TPÜ „Vaba tarkvara I“ avaloeng

  2. Kummaline nähtus? • 20 aasta jooksul kasutatud harjumuspärane ärimudel: kõik on justkui arusaadav: • Firma ostab töövahendid (riist- ja tarkvara) • Palgatakse töötajad • Korraldatakse reklaam ja turundus • Valmis toodet müüakse tükihinnaga, paljundada saab väikeste kulutustega praktiliselt lõputult • Kasumimarginaal on korralik (pehmelt öeldes) • Versiooniuuenduste läbisurumine (standardite muutmine jms) • Kuidas elada ära, kui tehtud töö antakse niisama teistele kasutada?

  3. Ajaloost • Algus: Tõelised Programmeerijad • MIT tehisintellektilabor 1961 – PDP, VAX jt. • 80-ndad: häkkerite asemel äri • PC ja DOSi põlvkond, BBS-kultuur. „Pira“ • 1984:RMS ja GNU. Free software • 1991: Linux • Alates 1998: open source • XXI sajandi algus: vaba tarkvara kiire areng

  4. Etapid • Algaastad – vaba tarkvara • Erinev riistvara => tarkvara kui „lisavidin“ • Riiklik finantseerimine • Vahepealne aeg - kommerts • Ellujäämine eeldas äritegemist • Standardse ja odava riistvara teke • Tarbija veenmine, et muudmoodi ei saagi • Tänapäev – tagasi vaba lähenemise suunas • Internet – vaba turundus-, info- ja meediakanal • IT-inimese laiem kompetents, tarkvara loojate laiem ring

  5. Katedraal ja turg • Eric S. Raymond: • Kommertstarkvara loomine sarnaneb katedraali ehitusega – pikk, hoolikalt planeeritud protsess, suured kulutused • Vaba tarkvara meenutab idamaist, kärarikast ja esma-pilgul lausa kaootilist turgu

  6. Vaba tarkvara arendusmudeli 5 põhipunkti • 1. Kratsi sealt, kust sügeleb • 2. Kui võimalik, kohanda • 3. Esimene vasikas LÄHEB aia taha – oska näha selle positiivset mõju • 4. Kui suhtumine on õige, tulevad huvitavad väljakutsed ise kohale • 5. Kui projekt enam huvi ei paku, leia sobiv jätkaja

  7. Ja ikkagi – kes maksab? • ESR: üle 75% programmeerijatest tegeleb olemasolevate rakenduste haldamise, paranda-mise ja edasiarendamisega, mitte uute kom-mertsrakenduste loomisega. • Firma X programmeerija loob süsteemile kasuliku täienduse või utiliidi: • Hoiab endale (ärisaladus?) - mõju eriti pole, reaalne varjamisest tulenev äriedu on minimaalne • Laseb vabalt levima, luues firma serverisse allalaadimis-võimaluse – positiivse imago loomine

  8. Aga tarkvarafirmad? • Põhiküsimus: Mis paneb tarbija ostma seda toodet just meie firmalt? • Reeglina on autorid kõige kompetentsemad oma loomingu alal => oskusteave ja klienditoetus! • Linuxit ostetakse ka siis, kui teda saab võrgust tõmmata – plaadid, raamatud ja tootetoetus!

  9. Tarkvaratoote 3 väärtusliiki • ESR: igal tarkvaratootel on • Kasutusväärtus (use value) • Turuväärtus (market value) • Monopoliväärtus (monopoly value) • Ka vaba tarkvara puhul võib rääkida kõigist kolmest – ehkki monopoliväärtuse osakaal on sageli märksa mõistlikum

  10. Majanduslikud stiimulid • Kiirem ja paindlikum arendusprotsess, säästuvõimalused seoses meeskonna hajususega – iga ala spetse kasutatakse optimaalselt • Suurem kohandatavus, lihtsam reageerida tarbija soovidele • Uued, sageli ootamatud funktsionaalsused ning nende kiirem toetamine

  11. Mõned ärimudelid • Vaba põhitoode, tasulised teenused ja tuletatud profitooted – enamik suuri Linuxi distrosid • Vaba toode, mis teeb teed kommertstoodetele – Borland Kylix • Riistvara toetavad vabad utiliidid – paljude riistvarafirmade draiverid • Puhtalt täiendteenuste, raamatute ja „pudi-padi“ müük – paljud arvutikirjastused

  12. Kes võidavad • Üksiküritajad-konsultandid – eriti spetsiifiliste vajadustega valdkondades • Tugiteenuste firmad ning levitajad • Haridusasutused

  13. Eraldi näide – mida annab hariduses • Majanduslik kokkuhoid • Sõltumatus tootja hinna- ja tootepoliitikast • Suurem kohandatavus (k.a. tõlkevõimalus) • Õpilaste laiem silmaring ja suurem kompetents • Võimalus anda õpilastele tarkvara koju kaasa • Tarkvarakogukond – võimalus küsida omasugustelt • ...

  14. Kus on küsitav • Tööstuselektroonika ja robootika – tarkvara osa on väike, kuid oluline => avaldamine võib kahjustada toodet tervikuna • Mobiiltelefonid • Ehk ka kitsa profiiliga kõrg-professionaalsed rakendused (CAD, helitöötlus, tippdisain jne) – peamine probleem on tootetoetus. Samas – toetusmehhanismi saab rakendada ka eraldi (omaette ärimudel) • Apple'i ja MacOS X probleem

  15. Free, libre, open-source... • GNU: kasutab mõistet „vaba tarkvara“ (RMS) • 4 põhiõigust: copy, study, modify, redistribute • „nakkav litsents“ • OSI: avatud lähtekood (ESR, Bruce Perens) • Mitte nii karm – eesmärk on mitte ehmatada äriinimesi • Üritati luua kaubamärki • Software Libre – üks võimalikke alternatiiv-termineid, tähendus pigem GNU kui OSI oma • FLOSS, FOSS, F/OSS

  16. Vaba tarkvara litsentse • GPL – kõige karmim, nakkav litsents • LGPL – teeke võib kasutada ka ärivara loomisel • BSD – tuletised võivad olla ka ärivara • Apache – ei nõua rangelt lähtekoodi kaasa-andmist

  17. Lipulaevad • Süsteemitarkvara • Linux, vabad BSD Unixid • Apache • GCC • Zope • Arendustarkvara • PHP • Vabad SQL-andmebaasid (MySQL, PostgreSQL) • C, C++, Perl, Python, Pascal, BASIC...

  18. ... • Rakendustarkvara • Openoffice.org • Mozilla + n+1 vaba brauserit • GIMP • GAIM, Licq, aMSN jt • Evolution • Mplayer • Xine • ...

  19. Kust saab? • GNU/UNESCO Free Software Directory - http://www.fsf.org/directory/ • Freshmeat - http://www.freshmeat.net • Sourceforge - http://www.sourceforge.net • DistroWatch - http://www.distrowatch.com

  20. Järeldused • Vaba tarkvara arendusmudel erineb kardinaalselt senilevinud arusaamadest, kuid tulemused ei jää alla ärivaralisele arendusele • Vaba tarkvara ja äritegevus pole vastuolus - turustusmehhanism ei välista rahateenimist, kuid muudab monopoolse kasumi teenimise raskemaks • Vaba tarkvara soosib kasutajapoolset algatust ning võimaldab valida sobiva teenusemudeli

  21. Niisiis Windows pole mitte ainus...

More Related