1 / 39

Avalikkuse kaasamine

Avalikkuse kaasamine. Ederi Ojasoo Peipsi Koostöö Keskus. Ettekande ülesehitus. Miks kaasamine? Kaasamise õiguslik raamistik Kaasamise toimine. 1. Miks kaasamine?. Miks kaasamine?.

ria-mullen
Download Presentation

Avalikkuse kaasamine

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Avalikkuse kaasamine Ederi Ojasoo Peipsi Koostöö Keskus

  2. Ettekande ülesehitus • Miks kaasamine? • Kaasamise õiguslik raamistik • Kaasamise toimine

  3. 1. Miks kaasamine?

  4. Miks kaasamine? • Valitsus / omavalitsused on saanud valijalt aastateks mandaadi avaliku võimu teostamiseks, kuid pidev avalikkuse tagasiside saamine on siiski vajalik • Kaasamine on avaliku võimu ja huvigruppidevastastikunetegevus ühiskondlike otsuste vastuvõtmise protsessis • Eesmärgiks on teha kindlaks otsusesse puutuvad erinevad huvid ning jõuda läbipaistva otsustusprotsessi abil võimalikult paljusid osapooli rahuldava lahenduseni

  5. Kaasamine vormid • Informeerimine Avaliku võimu poolne tegevus teadvustamaks huvirühmi plaanitavatest otsustest/kavadest • Konsulteerimine Avaliku võimu poolt huvirühmadelt seisukohtade küsimine ja huvirühmade poolt arvamuste ja ettepanekute esitamine • Osalus Huvirühmade poolne algatus ja avaliku võimu poolt pakutud võimalus võtta osa otsuste väljatöötamise protsessist

  6. Näide - kaasamine puudus • Tallinna ühte linnaossa taheti teha narkoennetuskeskust, kuid idee kukkus läbi, kuna ei oldud eelnevalt konsulteeritud kohalike elanikega, mis nemad sellest arvavad • Puudus ühtne informatsioon

  7. Kaasamine on... • ... võimalikult suure inimeste hulgaga arvestamine teatud küsimustes ja tegevustes (selleks võib olla planeering, projekt vms) • ... koostöö kodanikega (suurendab kogukonna omanikutunnet mingi otsuse suhtes)

  8. Räägime kõikidega

  9. 2. Kaasamise õiguslik raamistik

  10. Üldised kaasamist reguleerivad õigusaktid • Põhiseadus • Avaliku teabe seadus (informeerimine) • Haldusmenetluse seadus • Valitsuse määrus “Õigustloovate aktide eelnõude normitehnika eeskiri”

  11. Mittesiduvad kaasamise juhised • Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon (EKAK) • Kodanikualgatuse toetamise strateegia 2007-2010 (KATS) • Vabariigi Valitsuse tegevuskava (avaliku võimu ja kodanikualgatuse vastastikused rollid ja koostoimimine) • Kaasamise hea tava (Riigikantselei)

  12. Kaasamise põhiseaduslikud garantiid • Õigus saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni (§ 44) • Õigus esitada oma seisukohti riigi ja KOV asutustele (§ 46) • Õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse (§ 15) • Õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele (§ 41) • Õigus levitada oma seisukohti mistahes kujul (§ 45) • Õigus koonduda mittetulundusühingutesse ja –liitudesse (§ 48)

  13. Kaasamisega seotud keskkonnaalased õigusaktid • Planeerimine / keskkonnakasutus on peamine valdkond, kus avatud menetlust (kaasamist) rakendatakse • Arhusi konventsioon (Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon) • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimis-süsteemi seadus • Planeerimisseadus • Keskkonnavaldkondi reguleerivad avatud menetlusega eriseadused (looduskaitseseadus, välisõhu kaitse seadus, veeseadus, maapõueseadus, jäätmeseadus jne)

  14. Kes peaks oma tegevuse kohta infot andma? • Lähtuvalt avaliku teabe seadusest: • riigi ja kohaliku omavalitsuse (KOV) asutus • avalik-õiguslik juriidiline isik • eraõiguslik juriidiline isik, kui ta täidab avalikke ülesandeid • Eri- või ainuõigust omav või monopoolne ettevõtja (teabe osas, mis puudutab kaupade ja teenuste pakkumise tingimusi, hindu ja nende muudatusi) • Mittetulundusühing, sihtasutus või äriühing, mille asutaja või milles osaleja on riik, KOV või avalik-õiguslik juriidiline isik (teabe osas, mis puudutab riigi või KOV eelarvest eraldatud vahendite kasutamist)

  15. Kes peaks kaasama? • Arhusi konventsiooni artiklis 2.2 defineeritud “avaliku võimu organ” • Haldusorgan – seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik (HMS § 2, 8) • keskkonnamõju hindamise menetluses “otsustaja” ja “arendaja” (KMHJSS § 8 lg 1 ja § 9) • planeerimismenetluses ministeerium, maavanem või kohalik omavalitsus (sõltuvalt planeeringu liigist) • keskkonnaalastes eriseadustes keskkonnaloa andja (sõltuvalt loast kas Keskkonnaministeerium või maakondlik keskkonnateenistus) või kava/strateegia välja töötaja

  16. 3. Kaasamise toimine

  17. Kaasamise eeldus: toimiv kodanikuühiskond 1/2 • Mõtestatud ja tulemuslikku ühenduste kaasamist avaliku võimu otsustusprotsessidesse saab harrastada vaid arenenud kodanikuühiskonnas • Kodanikuühiskonda peetakse arenenuks, kui on: • suutlik avalik sektor • tugev erasektor • aktiivsed kodanikuühendused

  18. Kaasamise eeldus: toimiv kodanikuühiskond 2/2 • Kodanikuühendused ei arene tugevateks partneriteks ja kaasamõtlejateks iseenesest, neid tuleb teadlikult ja süstemaatiliselt toetada • Külaseltsid ja isetegevusringid on olulised struktuurid, mis liidavad kogukondi ja kus formeeruvad ühised eesmärgid • Ka vahendite nappuses saab ja peab omavalitsus kogukonna omaalgatust ja infovahetust toetada, et kasvatada motiveeritud ja teadlikke partnereid ja kaasotsustajaid

  19. Kaasamise ülesehitus • Probleemi kaardistamine, lähteülesande määramine • Sihtrühmade määramine • Sihtrühmade infovajaduse hindamine • Metoodika määramine • Kaasamise läbiviimine • Hindamine • Tulemuste avalikustamine

  20. Probleemi kaardistamine ehk lähteülesande püstitamine • Kaasamise lähteülesanne peab olema lahti seletatud lihtsalt ja arusaadavalt • Lähteülesandes väljendatakse selgeid ootusi kaasatavate osapoolte ning nendelt saadava tagasiside suhtes • Lähteülesandes analüüsitakse kaasamise lõpptulemuse saavutamise alternatiivseid lahendusi lähtuvalt kaasatavate osapoolte põhitegevusest, seadusandlusest jt seotud valdkondadest • Mõjude analüüsi valmistab ette strateegilise dokumendi eelnõu väljatöötamise algataja. Sõltuvalt strateegilisest dokumendist, mille suhtes konsulteeritakse otsustatakse mõjude analüüsi vorm ning maht

  21. Sihtrühmade määratlemine • Asukoha alusel • Mõjude alusel (otseselt, kaudselt mõjutatud) • Huvide alusel (üldine vs erialane huvi) • Sektori aluses (avalik, era, mittetulundus) • Kaasata tuleb huvigrupid, keda otsus mõjutab või tõenäoselt mõjutab (nii üksikisikud, ametiisikud jt)

  22. Huvigruppide määratlemise põhimõtted • Kelle huvisid kava või planeering kõige enam mõjutab • Võtmeisikud, kellest planeerimisprotsessi õnnestumine ja planeeringu realiseerimine sõltub • Sobiva koostöövormi leidmine

  23. ETTEVÕTJAD, SUUREMAD TÖÖANDJAD KOLMAS SEKTOR KOHALIK OMAVALITSUS – PLANEERINGU KOOSTAJA LINNA/VALLA ELANIKUD MAAOMANIKUD KONSULTANT Olulisemad huvigrupid planeeringus

  24. Teavitamine • Huvigruppide teavitamiskanaleid peaks valima lähtuvalt huvigrupiiseloomust • vanus • sotsiaalne taust • Aktiivsemad huvigrupid saavad infoeeldatavasti kergemini kätte, seetõttu on otstarbekas läbi mõeldaeelkõige passiivsete huvigruppide teavitamise võimalused

  25. Teavituskanalid • Teavituskanalite valikul tuleb arvestada järgmiste kriteeriumitega: • huvigrupi suurus – väiksema piirkonna elanike teavitamiseks sobib näiteks kirjalik pöördumine • huvigrupi huvid ja varasemad teadmised

  26. Huvigrupile kohase lähenemise näide –laste tajukaart • Planeerija kaardistas linna probleemsed alad laste silme läbi, osalejateks 6. klassi lapsed • Metoodika lihtne – lastel paluti märkida ilusad/koledad majad ja tänavad; kohad, kus on hea/halb olla, seikluste kohad, ohtlikud kohad, sõpradega kokkusaamise kohad, toredate/halbade inimeste kogunemiskohad • Hõlpsasti läbiviidav - vaja aluskaarti ja vildikad ning ühte koolitundi

  27. Meetodite valimine Mis on kaasamise eesmärk? • Osapoolte/avalikkuse teavitamine või tagasiside/erinevate arvamuste saamine • Arutelu konkreetse eelnõu/strateegilise dokumendi või põhimõttelisemate poliitikate üle • Saada ekspertarvamusi või saavutada laiem konsensus Millised on ressursid? • Ajaline raamistik • Inimesed ja oskusteave • Rahalised vahendid

  28. Kuidas saavad kodanikuühendused paremini osaleda? • Kodanikuühenduste osaluse tulemuslikkuse üheks peamiseks eelduseks (avaliku sektori otsustusprotsessides) on ühenduste organiseeritus • Keskne on valdkonnasisene (sport, haridus, keskkond vms) ühenduste koostöö, infovahetus ja ühiseesmärkide püstitamine • Valdkondlikud katusorganisatsioonid või koostöö-platvormid on välja kujunenud, efektiivsus erinev (positiivne näide: keskkonnavaldkonna ühendused)

  29. Ühenduste võimalused osalemiseks: soovitusi • ühenduste osalemise võimalused avaliku sektori otsustusprotsessides (eriti riiklikul tasandil) aina laienevad • oluline on ühenduse endi läbipaistvus (info eesmärkidest ja tegevusest avalik ja arusaadav) • osalusest huvitatud ühendus peab olema oma valdkonnas aktiivne, pidevalt “pildil” • “lai silmaring” - võime ja valmisolek kaasa rääkida paljudes valdkondades • legitiimsus, avalikkuse toetus (nt liikmete arv)

  30. Ühenduste valdkondliku organiseerumise näiteid Eestis • haridus (Eesti Õpetajate Liit, Eesti Vabahariduse Liit) • tervishoid (Eesti Arstide Liit, Eesti Haiglate Liit) • keskkonnakaitse (Eesti Keskkonnaühenduste Koda) • sotsiaaltöö (Eesti Sotsiaalsfääri Ümarlaud) • kultuur (Eesti Rahvakultuuri Keskseltside Liit) • religioon (Eesti Kirikute Nõukogu) • üliõpilased (Eesti Üliõpilaskondade Liit) • maaelu (Eesti külaliikumine Kodukant, Eestimaa Talupidajate Keskliit)

  31. Ühenduste valdkonnaülese koostöö näiteid • Kodanikuühenduste arengut piirkonnas/riigis näitab kujukalt võime teha sektorite ülest koostööd, leida ühishuvisid ja -eesmärke • Positiivsed näited Eestist: • 1991 Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit (EMSL) • 2001 Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaud (EMÜ)

  32. Supilinna Selts • Supilinna Selts on ühe kogukonna (Tartu Supilinna linnaosa elanike)ühendus, mille eesmärgiks on tagada Supilinna miljööväärtuste säilitamine ja elukeskkonna parandamine, pidades silmas Supilinna elanike huve. Selts vahendab linnaosa elanike mõtteid ja seisukohti Supilinna eksisteerimise ja arengu üle otsustavatele instantsidele ning laiemale avalikkusele.

  33. Soovitused aktiivseks kaasamiseks • Kodanike aktiivne osalemine nõuab tavalisest rohkem aega ja ressursse kui informeerimine ja konsulteerimine. • Käsitleda võrdselt ka lahknevaid arvamusi – nendega tegelemiseks peab olema strateegia. • Kindlustada protsessi tasakaal ja õiglus.

  34. Kuidas motiveerida inimesi? • Inimesed on üldiselt aktiivsemad osalema siis, kui nad näevad plaanitavas tegevuses ohtu. • Seletada/informeerida kuidas antud probleem inimest puudutab. • Vajadusel lisada kaasamisele erinevaid huvitavaid elemente (kultuuriüritused vms). • Väikse grupiga (nt nõuandvad kogud, töörühmad jms) on mõtet kohtuda regulaarselt, et hoida nö grupitunnet. • Jagada ülesanded ära • Grupijuhi ülesanne küsimusi küsida ja regulaarselt infot jagada teemakohtaste artiklite jms kohta • Kohtumiste sisu vajab põhjalikku ettevalmistust • Korraldada ka mitteametlikke kohtumisi ja üritusi

  35. Materjali lugemiseks • Illing, E. & Lepa, R. (2005). Kaasamisvormid – ülevaade ja kasutusvõimalused. Poliitikauuringute Keskus PRAXIS. http://www.praxis.ee/kaasamine • Kaasamise hea tava – allalaaditav internetist

  36. Peipsi Koostöö KeskusLai 3051005 TartuTel: +372 730 2302Fax: +372 730 2301tartu@ctc.eewww.ctc.ee

More Related