130 likes | 331 Views
Stigma ja kaasamine Töötuba. Liis Talvis Oliver Kukk Margaret Pill Tartu 2008. Se nine kogemus kinnitab, et puuded ja pikaajalised terviseprobleemid võivad raskendada inimese võimalusi saada teistega võrdselt koheldud (Lagerspetz jt:2007 56).
E N D
Stigma ja kaasamineTöötuba Liis Talvis Oliver Kukk Margaret Pill Tartu 2008
Senine kogemus kinnitab, et puuded ja pikaajalised terviseprobleemid võivad raskendada inimese võimalusi saada teistega võrdselt koheldud (Lagerspetz jt:2007 56).
Euroopa liikmesmaade vaimse tervise konverents lülitas võitlemise stigmaga 2005.a. Helsingi konverentsil oma prioriteetide hulka (Sartorius&Schulze :2005 72).
Stigma- kreeka keelesaugustamine. Sõna on kasutatud kriminaalide märgistamise kohta kuuma rauaga, märkimaks häbitegu. (Sartorius&Schulze 2005: 215).
Sotsiaalne stigma on negatiivne omadus või identiteet, mis devalveerib inimest läbi kultuurikonteksti (Goffman, 1963).
Avalik stigma on reaktsioon sellele, et üldpopulatsioonis on vaimse tervise häiretega inimesi. Enesestigma on eelarvamus, mille psüühikahäiretega inimesed pööravad iseenda vastu.
Euroopas kasutatakse MECCA küsimustikku täpsustamaks psüühikahäiretega inimeste olukorda ning uurimaks võimalusi nende elukvaliteedi parandamiseks (Priebe jt:2002). SA Tartu VTHKs kasutati küsimustiku üht osa, uurimaks psüühikahäiretega inimeste olukorda Eestis.
Psüühikahäiretega inimeste arvates: • Ei ole nad teiste silmis usaldusväärsed; • Neid ei peeta intelligentseteks; • Nad ei ole täisväärtuslikud; • Tööandjad väldivad neid; • Lähisuhete loomisel ei ole nad tõsiseltvõetavad.
Stigmatiseerivatest väidetest moodustasid enamuse enesestigma väited:
Kaasamine on teatud ühenduse, liikmeskonna või sihtrühma paremini rakendamine või aktiveerimine oma eesmärkide teostamisel ja nende üle otsustamisel.
Kaasamise sihiks on anda kodanikele või neid esindavatele ühendustele võimalus osaleda neid mõjutavate otsuste tegemisel (Lagerspetz 2004).
Sotsiaalne soodustamine on nähtus, mille kohaselt teiste inimeste juuresolek võib mõjutada teatud ülesande või tegevuse sooritust paremuse suunas (Allport, 1920).
Kasutatud kirjandus: • Goffman, E. (1963). Stigma: Notes on the management of spoiled identity. Harmondsworth: Pelican Books. • Lagerspetz, M., Hinno, K., Joons, S., Rikman, E., Sepp, M., Vallimäe, T. (2007) Isiku tunnuste või sotsiaalse positsiooni tõttu aset leidev ebavõrdne kohtlemine: elanike hoiakud, kogemused ja teadlikkus. Tallinn. • Sartorius, N., Schulze, H. (2005). Reducing the Stigma of Mental Illness. New York: Cambridge University Press. • Priebe, S., Mccabe, R., Bullenkamp, J., Hansson, L., Rössler, W., Torres-Gonzales, F., Wiersma, D. (2002).The impact of routine outcome measurement on treatment processes in community mental health care: approach and methods of the MECCA study. Epidemiology of Psychiatry 11. 198-205