Omavalitsuste suutlikkuse konsolideerimise strateegiad

1. Omavalitsuste suutlikkuse konsolideerimise strateegiad Kersten Kattai Georg Sootla Sulev Lääne 19.08.2013, Jõgisoo

2. Ühinemine kui mehhanism suutlikkuse kujundamiseks Selged efektid: • Poliitika kujundamise suutlikkuse kasv: strateegiline komponent valitsemises vs igapäeva kommunaalprobleemidega tegelemine • Spetsialiseerumine ja valitsemisvõimekuse kasv • Olemasolevate ressursside otstarbekam kasutamine • Kaasamine ja demokraatia. Näiteks külad „võtavad ise võimu“ – hea või halb? • Jne

3. Milles on probleem? • Ühinemisi alates 1996. aastast • Ülejäänud muutused omavalitsusteemis? Sisuliselt pole olnud (ega ellu viidud) suuri arendusstrateegiaid/ poliitikaid väljaspool territoriaalreformi agenda domineerimise • Kõiki mune ei tasu ühte korvi panna! Kuigi ühinemine on põhimõtteliselt hea viis suutlikkuse arendamiseks

4. Alternatiivid • Tsentraliseerimismeetmed – grandid, dotatsioonid, ülesannete transformeerimine – pigem sulandunud omavalitsussüsteemiga riikides • Detsentraliseerimismehhanismid – koostöö ja ühinemised – pigem autonoomsete (duaalne) omavalitsussüsteemiga riikides • Millist omavalitsussüsteemi tahame: Lõuna- või Põhja-Euroopa mudel?

5. Raplamaa projekt Raplamaa omavalitsuste jätkusuutlikkuse suurendamine nende võimekuse konsolideerimise kaudu • Eelnevast tuleneva missiooniga käivitasime aasta kestnud projekti Raplamaal • Eesmärgid: • a) millised on olnud ühinemise tulemused • b) kas, mis valdkondades ja kuidas suutlikkust koondada • Esmased järeldused: • ühinemise instrumentaalsete efektide väljaselgitamise mõttekus (kuigi suure vaevaga on see võimalik) • kodanike tugev toetus koostööle (küsitlus) • autonoomia ei täiendada isoleeritust (küsitlus) • rida võtmepoliitikaid, millega sisuliselt ei tegeleta või kus on väga suured probleemid (haridus, ettevõtlus jne)

6. Kas Teie arvates avalike teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse suurendamiseks peaksid vallad (ühinemata vallad/ juhid ja kodanikud)

7. Mida tähendab Teie jaoks kohaliku omavalitsuse autonoomia? (ühinenud ja ühinemata vallad/ juhid) (%)

8. Tõusetunud kitsaskohad • Piirkondlikul tasandil (rääkimata siis kohalikust tasandit) puuduvad poliitika kujundamise baasinstrumendid: inimesed, informatsioon, oskused jne aga muidugi ka raha (väga piiratud ressurss) • Mõned näiteid: • Omavalitsustel puudub ülevaade (statistika) mis võimaldaks tegeleda ettevõtlusarenduspoliitikaga: maksumaksjate statistika, kus inimesed töötavad, KOVis elavad töötud ja nende profiil (Töötukassa ei anna infot), puudub võimalus siduda regionaalne tööjõu vajadus ja kutsekoolide poolne ettevalmistus jne jne • Haridusvaldkond: koolide kulud varieeruvad ca 2,5-3 korda, ca 30% õpilastest rändab oma vallast mujale, õpetajate keskmine koormus põhikoolides 0,62 ja gümnaasiumites 0,88, tugispetsialistide vähesus ja koolidevaheline konkurents nende üle jne jne • Sotsiaalvaldkond: avaldusepõhine sotsiaaltöö (34 erinevat toetusmeedet), puudulik ülevaade sotsiaalsetest rühmadest jne jne • Kujundada mitmekihilised koostööpiirkonnad ennekõike valdkonnapoliitikate strateegiliste funktsioonide keskendamiseks ja arendamiseks

9. Koostööpiirkondade ja piirkondlike koostöövõrgustike kujundamise strateegia tausteeldused • inimeste vajaduste veelgi suurem diferentseerumine ja sihtrühmade arvu suurenemine ja nende suuruse vähenemine territooriumil • inimeste suurem mobiilsus (nii pendelmigratsioon kui väljaränne) • globaalne avatus ja Läänemere regiooni koostöövõrgustike laienemine • keskvalitsuse rolli vähenemine ja globaalsete toimijate rolli suurenemine • Autonoomia tähenduse muutmine: üksi toimimine on asendunud suutlikkusega olla partneriks (koostöö) võrgustikes • Kõik see eeldab intensiivse ressursi (inimesed, partnerlus, oskusteave jne) suurendamist • Perspektiiviks väljakutsed 15 aasta pärast

10. Koostööpiirkondade ja piirkondlike koostöövõrgustike kujundamise strateegia suured eesmärgid • tänase funktsionaalse, üksiktulemuse- ja probleemipõhise halduse asendumine võrgustiku ja koostööpõhise haldusega • see ei saa toimuda mehaaniliste ja kvantitatiivsete muutuste kaudu (omavalitsuste suuruse mehhaaniline suurendamine, riigipoolse finantseerimise suurendamine), vaid tuginemine intensiivse ressursi arendamisele (ennekõike inimressursi ja partnerlusressurssi, oskusteabe, info ja e-ressurssi, võimalusel globaalse ressursi) • kasutada ära tsentraliseerimise tugevusi ja neutraliseerida selle nõrkusi (glocalism) • kujundada piirkonna valitsemise mitmekihiline mudel, sh tänase riigivõimu vertikaali sulandamine selle piirkondliku mudeliga

11. Koostööpiirkondade disain • Hariduspiirkond • Ettevõtluspiirkond • Ühisametnikud • Sotsiaalkoostööpiirkond • Ühistransport • Energiapoliitika piirkondlik agentuur • Oskusteabe vahetamine ja vastastikune konsultatsiooni võrgustik • Kogukonna turvalisuse piirkondlik koostöö võrgustik • Avalikus-suhted ja lobby • Noorsootöö arendusvõrgustik

12. Kokkuvõtteks • Alt üles ühinemised ei konsolideeri (ühtlusta) KOV süsteemi • Ei saa seisma jääda, tuleb kasutada teisi strateegiaid (sh KOVid ise peavad selle rolli võtma) • Kaks strateegiat koostöö ja ühinemine - mõlemad sama eesmärgiga. Ühinemine kui reformi lõppfaas • Fookus territoriaalselt aspektilt sisulisele • valdkondlike koostööpiirkondadekontseptsioon, mis kujundaks (Raplamaa kui) toimepiirkonna ja ühtlasi ka suurlinna regiooni osa sisemise ülesehituse mitmekihilise karkassi (struktuuri) sõltumata sellest, milliseks kujuneb selle formaalne haldusterritoriaalne struktuur

13. Tänan! kersten@tlu.ee