1 / 14

Programm Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes

Programm Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes. Standardiseeritud ühikuhindade rakendamine täiskasvanute koolituses 28. november 2011. Põhjused:. Aeg, aeg, aeg Täiskasvanute täiendus- ja ümberõppeks eraldatud raha kasutamine pole alati säästlik :

rooney-white
Download Presentation

Programm Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. ProgrammTäiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes Standardiseeritud ühikuhindade rakendamine täiskasvanute koolituses 28. november 2011

  2. Põhjused: • Aeg, aeg, aeg • Täiskasvanute täiendus- ja ümberõppeks eraldatud raha kasutamine polealati säästlik: • Näiteks programmis „Täiskasvanute koolitamine vabahariduslikeskoolituskeskustes“ on Eesti Vabaharidusliit lähtunud koolitusterahastamisel üksnes koolitajate taotlustestkoolituse maksumuse kohta,mistõttu erinevadkoolituste maksumused kordades. Väljavõte Riigikontrolli auditi aruandest 2010

  3. Enne: koolituskulude abikõlblikkuse tõendamine kuludokumentide alusel Partner esitas kuludokumentide loetelu (KDL) koopiad kõikidest kuludokumentidest ja tasumist tõendavatest dokumentidest Muu tõendusmaterjal (nt koolitaja lähetusotsus)

  4. Nüüd:kulude abikõlblikkuse tõendamine sündmuse toimumise tõendamise kaudu Partner esitab Koolituse aruande Aruande lisad (õppekava, õppekordade päevakavad, registreerunute nimekiri, allkirjalehed, lõpetanute nimekiri)

  5. Ideest teostuseni 2 aastat Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord” muutmine. Vastu võetud 09.07.2009 nr 122 arutelud, nõupidamised, hange 2009-2010 BDA Consulting pakub välja lahenduse mai 2011 läbirääkimised Haridus- ja teadusministeeriumiga ning Rahandusministeeriumiga. Kokkulepe 15. august 2011 Haridus- ja teadusministri programmi parandust puudutav käskkiri oktoober 2011

  6. Ühikuhinnad on arvestatud tegelike kulude alusel: • valimis oli 400 kursust • kulud, mis olid koolituskeskuste poolt deklareeritud ning nende abikõlblikkus rakendusüksuse poolt kontrollitud • periood juuli 2009-juuni 2010 • arvestatud kululiigid: lektorite tasud, lektorite sõidu- ja majutuskulud, vabahariduslike koolituskeskuste töötajate programmi elluviimisega seotud personali- ja lähetuskulud, programmi elluviimisega seotud üldkulud, koolitusruumide rent, koolitusmaterjalide kulud, koolitustega seotud õppereiside kulud • arvutamisel kasutati erinevaid meetodeid: • aritmeetiline keskmine • mediaan • regressioonikordaja • närvivõrkude meetod • otsustati rakendada aritmeetilist keskmist

  7. Ühikuhind (õppetunni hind) koosneb: baashinnast – sisaldab kulusid, mis on seotud koolituskeskuse üld- ja personalikuludega ning mida otseselt ei mõjuta õppesuuna tüüp õppesuuna hinnast – sisaldab kulusid, mis on seotud õppesuuna tüübiga

  8. Nende õppesuundade koolituste puhul, mille osas pole standardiseeritud ühikuhindu kehtestatud, kaetakse kulud erandkorras osaliselt kuludokumentide alusel: • Õppetunni baashinnana rakendatakse üldist standardiseeritud baashinda koolitustunni kohta. Baashinnaga on kaetud: • Koolituse korraldamisega seotud personali ja lähetuskulud ning üldkulud • koolitusruumide rendi- ja kommunaalkulud. • Kuludokumentide alusel hüvitatakse järgmised otseselt koolituse läbiviimisega seotud kulud: • lektorite töötasud, sõidu- ja majutuskulud; • koolitusmaterjalide ja -vahendite kulud; • koolitustega seotud õppereiside kulud. • Koolituse lõplik maksumus kujuneb baashinnast, tegelikest kuludest ning lõpetajate osakaalu arvestades

  9. Koolituse lõplik maksumus … • … kujuneb baashinnast, õppesuuna hinnast ning lõpetajate osakaalu arvestades • Kursuse lõpetanuks loetakse õppija, kes on osalenud vähemalt 75 protsendil koolitustundides • täissumma kursuse korraldamise eest loetakse abikõlblikuks juhul, kui koolituse lõpetab vähemalt 75 protsenti alustanutest

  10. Näide: • Koolituskeskus planeerib korraldada 45-tunnise keelekursuse. Koolituse hind arvutatakse järgmiselt: • 45 tundi * 23 eurot (baashind) • + • 45 tundi * 21 eurot (õppesuuna põhine hind õppesuund humanitaaria puhul) • = • 1 980 eurot • Kui kursuse lõpetavad kõik 15 alustanut jääb kursuse hinnaks 1980 eurot

  11. Ühikuhinnad on väljakutse • toime tuleb tulla saadava toetusega • kuid on vabadus vahenditega navigeerida erinevate kursuste vahel • eelarvete ümbermõtestamine ning oma eeliste ja tugevuste kasutamine annab võimaluse ka arengusse panustada

  12. Programmi elluviija “raskused” • kõik partnerid ei ole rahul • need, kelle kulud olid keskmisest kõrgemad saavad vähem raha • uute reeglitega harjumine võtab aega rohkem kui arvasime • ülemineku perioodil kahed erinevad aruanded • ???

  13. Ühikuhinnad annavad võimaluse: kokku hoida aega kiirendada VMT menetlemist vähendada bürokraatiat pikemas perspektiivis vähendada riske koolituskeskuste algdokumendid muutuvad võrdseteks teiste samas asutuses olevate algdokumentidega ja neid ei pea enam siduma programmiga ja need ei pea olema eristatavad.

  14. TÄNAN!

More Related