Veljo Kütt Kevad 2009

1. Natura 2000 toetus erametsamaale Toetuse saamiseks vajalikud nõuded ja kontroll nõuete täitmise üle Veljo Kütt Kevad 2009

2. Toetuse saamise nõuded on sätestatud põllumajandusministri 16. aprilli 2008. a määruses nr 36 “Natura 2000 alal asuva erametsamaa kohta antava toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord”. Korda muudeti põllumajandusministri 20. aprilli 2009. a määrusega nr 49 jõustumisega 2. maist 2009. a. Määrusega saab tutvuda internetis Riigi Teataja, Põllumajandusministeeriumi või Erametsakeskuse koduleheküljel.

3. Nõuded toetuse saamiseks Taotleja on erametsaomanik Metsaala on taotleja omandis Metsaala pindala on vähemalt 0,3 ha Metsaala asub Natura 2000 alal (2009. aastast Natura aladel uued täpsustatud piirid) Metsaala on keskkonnaregistris (Maa-ameti andmebaasis) Metsaala on maakatastris kirjas metsamaa kõlvikuna või alal kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 m ja võrade liitusega vähemalt 30% Metsaala piir on visuaalselt tuvastatav

4. Metsaala Metsaalaks loetakse metsamaad või ühte selle osa, mis asub ühe katastriüksuse ja sihtkaitsevööndi või ühe katastriüksuse, hoiuala ja piiranguvööndi piires. Katastriüksuste vaheline piir ja kaitsevööndite vaheline piir jagab pindalalt tervikliku metsamaa erinevateks metsaaladeks, välja arvatud hoiuala ja piiranguvööndi vaheline piir. Kuna hoiualal ja piiranguvööndis on toetuse määr sama, siis nende vööndite vaheline piir metsamaad erinevateks metsaaladeks ei jaga. Metsaala pinna hulka loetakse ka kuni 4 meetri laiused teed, kraavid, tuletõkestusvööndid ning kuni 0,1 ha suurused lagendikud ja kuni 4 meetri laiused ja kuni 0,1 ha suurused muud alad.

5. Mis saab siis, kui metsamaad läbib tee? Üle 4 meetri laiune tee, kraav, tuletõkestusvöönd või mõni muu ala, mis läbib metsamaad, jagab selle erinevateks metsaaladeks. Kui metsaalal on üle 4 meetri laiune tee, kraav, tuletõkestusvöönd või üle 0,1 ha suurune lagendik või üle 4 meetri laiune ja üle 0,1 ha suurune mõni muu ala, tuleb metsaala pinna märkimisel taotlusele arvestada nende objektide alune pind metsaala pinnast välja.

6. Metsaala ja selle tähistamine Metsaala piiripunktid peavad olema tähistatud kohapeal visuaalselt tuvastatavate piirimärkidega. Piir võib olla looduslik (kraav, tee, jõgi, järv) või tehislik (tarad, kiviaed). Kui looduslik või tehislik piir puudub, tuleb metsaala piir taotlejal tähistada. Kui looduslik või tehislik piir maastikul on üheselt arusaadav, siis piiri kulgemist täiendavalt tähistama ei pea.

7. Metsaala ja selle tähistamine (2) Metsaala piiripunktid peavad olema tähistatud kohapeal visuaalselt tuvastatavate piirimärkidega (vai, post, kupits jne). Piirimärk paigaldatakse piiri käänupunkti ning piirilõigu alg- ja lõpp-punkti lähtudes katastriplaanil olevatest piirimärkidest. Kui metsaala piir on ebakorrapärane või kui piirilõiku ei saa üheselt tuvastada, siis märgistatakse piir kogu ulatuses. Piirimärk paigaldatakse selliselt, et piiri kulgemine maastikul oleks üheselt arusaadav. Metsaalal asuva sellise ala piir, mille kohta ei või toetust taotleda, peab samuti olema tähistatud või seda peab olema võimalik üheselt tuvastada. Puude märgistamiseks võib kasutada ka märklinte või spetsiaalset värvi. Märgistamisel metsa mitte risustada.

8. Metsaala ja selle tähistamine (3) Ringikujulise metsaala (kaitstav punktobjekt – näiteks pesapuu, allikas) puhul peab olema tähistatud metsaala keskpunkt. Kui ringikujuline metsaala asub üksnes osaliselt taotleja omandis, tuleb lisaks keskpunktile tähistada piirimärkidega ka katastriüksuse piir (sealhulgas ringikujulise metsaala piiri ristumiskohad katastriüksuse piiridega). Liikumispiirangutega metsaalasid tuleb tähistada kooskõlas kehtivate liikumispiirangutega.

9. Miks on vajalik piiride tähistamine? Piiride tähistamine on vajalik, sest tegemist on pindalapõhise toetusmeetmega. Toetusaluse pinna suurust peab olema võimalik looduses korduvalt üle mõõta ja seda saab teha vaid siis, kui piir on kohapeal visuaalselt tuvastatav. Kui on probleem, et omanik ei tea kinnistu piiripunkte, siis tuleks abi paluda maamõõtjalt. Metsaalade tähistamisel saavad aidata metsakonsulendid. Natura välispiiride ja vööndite piiride täpsustamiseks võib pöörduda Keskkonnaametisse.

10. Millisele alale toetust ei anta? Natura 2000 erametsamaa toetust ei või taotleda sellise maa kohta: • mis on PRIA põllumassiivide registris • millele taotletakse poolloodusliku koosluse hooldamise toetust • millele taotletakse loodushoiutoetust • mille kohta on sõlmitud vääriselupaiga kaitse leping • mille kohta on sõlmitud loodushoiutöö leping

11. Mis saab siis, kui juba taotlesin mõnda neist toetustest? Samaaegselt neid toetusi Natura 2000 erametsamaa toetusega ei maksta. Kui näiteks metsaala ühe osa eest saab omanik vääriselupaiga kasutusõiguse tasu, siis tuleb see osa metsaala pindalast maha arvata, tähistada looduses ja näidata ära kaardil. Ülejäänud metsaalale on lubatud Natura 2000 erametsamaa toetust taotleda.

12. Nõuded taotleja kasutuses oleva põllumajandusmaa kohta Kui taotlejal on õigus kasutada põllumajandusmaad, peab ta kalendriaastal (kohustuseaastal) täitma kohustuslikke majandamisnõudeid, järgima põllumajandusmaal häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi ning säilitama püsirohumaad. Kõik need kokku on “nõuetele vastavus”. Väljarenditud põllumajandusmaad paneb taotlusele kirja maa tegelik kasutaja (rentnik). Kui Natura 2000 erametsamaa toetuse taotleja ei kasuta põllumajandusmaad, siis tal ei ole neid nõudeid võimalik ka kusagil täita ning nende nõuete täitmist ei nõuta.

13. Miks Natura 2000 erametsamaa toetuse juures arvestatakse põllumajandusmaal tehtavaid tegevusi? Nõuetele vastavuse põhimõte tuleneb Euroopa Liidu õigusest ja tähendab, et inimene/ettevõte, kes ei täida õigusakte ja häid tavasid, ei tohi saada täies mahus toetusi. Samas – kõiki rikkumisi hinnatakse kohapeal, võttes arvesse rikkumise tõsidust, ulatust ja püsivust. Seos Natura 2000 erametsamaa toetuse ja nõuetele vastavuse nõuete vahel tuleneb nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklist 51. Euroopa Liidu õigusaktid on kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikidele järgimiseks kohustuslikud, mistõttu ei saa ka Eesti nimetatud nõuete täitmise kohustusest erandeid teha või nende täitmist mitte nõuda.

14. Nõuetele vastavus: head põllumajandus- ja keskkonnatingimused ja kohustuslikud majandamisnõuded Head põllumajandus- ja keskkonnatingimused on sätestatud põllumajandusministri 9. märtsi 2009. a määruses nr 33 “Head põllumajandus- ja keskkonnatingimused, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse täitmise täpsem kord, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse üleandmise alused ja kord ning püsirohu-maa säilitamiseks vajalike abinõude rakendamise täpsem kord”. Kohustuslikud majandamisnõuded on kehtivast seadusandlusest tulenevad nõuded ja vastav loetelu koos viidetega seadustele on avaldatud PRIA ning Põllumajandusministeeriumi kodulehel. Heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste ning kohustuslike majandamisnõuete nõuete loetelu on kirjas ka abistava infomaterjali “Natura 2000 Abiks taotleja” lisas.

15. Nõuetele vastavus: kohustuslikud majandamisnõuded Natura 2000 erametsamaa toetuse taotleja peab vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 51 sätetele täitma kogu ettevõttes kohustuslikke majandamisnõudeid. Kohustuslikud majandamisnõuded on kehtivast seadusandlusest tulenevad nõuded, mille järgimine on seotud toetuse saamise suurusega. Alates 2009. aasta kehtivad A-osa nõuded: - keskkond (KM 1- 5) – 18 nõuet - loomade identifitseerimine ja registreerimine (KM 6 – 8) – 14 nõuet

16. Nõuetele vastavus:head põllumajandus- ja keskkonnatingimused(1) Hanja, Otepää, Valgjärve, Vastseliina ja Misso vallas asuvast taotleja valduses olevast põllumajandusmaast peab vähemalt 30% olema talvise taimkatte all. Talviseks taimkatteks loetakse 1.novembrist kuni 31.märtsini põllumajandusmaal olevad põllumajanduskultuurid ja kõrretüü. Üle 10% kaldega aladel tuleb erosiooni takistamiseks põllumajandusmaa harimisel kasutada sobivaid agrotehnilisi võtteid. Sobivateks agrotehnilisteks võteteks loetakse mulla harimine risti kallakuga, püsirohumaa rajamine, heintaimede kasvatamine, orgaaniliste väetiste kasutamine kooskõlas “Veeseaduse” § 26 1 –ga, minimeeritud põlluharimine, kaitseribade rajamine küngaste nõlvadele või veekogude kallastele või muu mullaerosiooni takistav tegevus. Taotleja koostab või vajadusel uuendab hiljemalt taotluse esitamise aasta 15.juuniks põllumajandusmaa kohta viljavaheldus- või külvikorraplaani, mis peab olema kohapeal kontrollimiseks kättesaadav 5 aastat pärast selle koostamist. Plaanis peavad sisalduma vähemalt viljavaheldus- või külvikorra näidisplaani andmed. Plaani ei pea koostama püsirohumaa, puuvilja- ja marjakultuuride ning ravim- ja maitsetaimede kasvatamiseks kasutataval põllumajandusmaal ja põllul, mis on väiksem kui 0,3 ha. Põllumajandusmaal kulu, heina ja põhku põletada ei ole lubatud.

17. Head põllumajandus- ja keskkonnatingimused (2) Põllul tehtavatel töödel tuleb lähtuda muldade harimiskindlusest. Põldu võib harida ajal, millal kasutatav tehnika ei jäta põllule harimissügavusest sügavamaid jälgi. Põllumajandusmaal ei tohi esineda sügavamaid roopaid kui 30 cm. Enne taotluse esitamise aastat rajatud rohumaad on vähemalt ks kord enne 31.juulit niidetud või on seal karjatatud loomi. 31.juuliks on niide koristatud või hekseldatud. Karjamaana kasutataval rohumaal karjatatakse loomi loomkoormusega, mis tagab niitmisega sarnase tulemuse, ebapiisava tulemuse korral niidetakse rohumaa üle. Nimetatud toimingute tegemist peab kogu taotlusel märgitud maa-alal olema võimalik visuaalselt tuvastada. Eelneva nõude erandid: Nõudeid ei kohaldata heinaseemne ja heintaimede energiakultuurina kasvatamise korral kuni kaheaastase haljasväetisena kasutatava puhul sissekünni aastal. “Looduskaitseseaduse” §-de 10 ja 11 alusel kaitse alla võetud loodusobjektil ja looduslikul rohumaal peab niitmise nõue olema täidetud hiljemalt 20.augustiks. Juhul, kui niidet ei koristata 31.juuliks, on hekseldamine lubatud alates 1.juulist.

18. Head põllumajandus- ja keskkonnatingimused (3) Taotleja peab pidama põlluraamatut. Põllumajandusmaal kasvatatakse põllumajanduskultuuri, mis on külvatud, maha pandud või istutatud 15.juuniks, kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid ja vältides seejuures umbrohu levikut, või hoitakse põllumajandusmaad alates 15.juunist mustkesas. Põllumajandusmaal peab järgima “Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse” 6.peatükis sätestatud tuulekaera tõrjeabinõusid. Põllumajandusmaa, millele taotleja toetust ei taotle, peab olema hooldatud, kasutades selliseid agrotehnilisi võtteid, mis välistavad ebasoovitava taimestiku ulatuslikku levikut ning võimaldavad seda maad kasutusele võtta põllumajandusliku tegevusega tegelemiseks ilma lisakuludeta järgmisel kasvuperioodil.

19. Head põllumajandus- ja keskkonnatingimused (4) : püsirohumaa säilitamine Püsirohumaa säilitamise kohustuse eesmärgiks on vältida rohumaa suuremahulist muutmist põllumaaks. Taotleja peab säilitama taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal pindalatoetuste taotlusel märgitud püsirohumaa pindala Säilitamisele kuuluva püsirohumaa pindala teatas PRIA taotlejale 1.jaanuariks 2006.a.

20. Esitatud taotluste kontrollimine Kontrollimine jaguneb: • Halduskontroll – teostab Erametsakeskus. • Kohapealne kontroll – teostab Erametsakeskus. Lisaks teostavad kohapealset kontrolli PRIA (heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste täitmine, püsirohumaa säilitamine), Taimetoodangu inspektsioon ja Veterinaar- ja Toiduamet (kohustuslike majandamisnõuete täitmine) ning Keskkonnainspektsioon (kohustuslike majandamisnõuete ning looduskaitseseaduse ja metsaseaduse nõuete täitmine).

21. Halduskontroll Erametsakeskus vaatab taotluse ja muud esitatud dokumendid läbi, kontrollib nendes esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust toetuse saamise nõuetele. Kinnisturegistri ja keskkonnaregistri kaasabil kontrollitakse, kas taotleja on metsaala omanik, kas mets on registris, kas metsa pindala vastab toetuse saamise nõudele ja kas metsaala asub Natura 2000 alal. Kui taotluses avastatakse mingi puudus, saadetakse taotlejale järelpärimine ning palutakse puudus kõrvaldada.

22. Kohapealne kontroll Erametsakeskus kontrollib vähemalt 5% taotlejatest. Taotlejat teavitatakse kohapealse kontrolli toimumisest ette kuni 48 h. Kohapealse kontrolli käigus: 1) mõõdetakse üle pinnad; 2) kontrollitakse kalendriaastal metsaseadusest ja looduskaitseseadusest tulenevate nõuete täitmist.

23. Kohapealne kontroll (2) Kohapealse kontrolli käigus on järelvalveametnikul õigus nõuda toetuse saamiseks esitatud nõuete täitmise kontrollimiseks vajalikke dokumente (näiteks metsateatist). Kui taotleja või taotleja esindaja viibib kohapealse kontrolli juures, näitab ta kohapealset kontrolli tegevale ametnikule vajaduse korral ette metsaala piirimärgid või piiri.

24. Kohapealne kontroll, nõuetele vastavus (3) PRIA kontrollib taotleja kasutuses oleval põllumajandusmaal heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste täitmist ning püsirohumaa säilitamist. Kontrollitakse vähemalt 1% taotlejatest. Keskkonnainspektsioon, Taimetoodangu Inspektsioon ning Veterinaar- ja Toiduamet kontrollivad oma pädevuse piires samuti vähemalt 1% toetuse taotlejatest oma valdkonna nõuete osas.

25. Eksimus Vähendamise määr Taotlusel esitatud pindala on väiksem kui tegelik pindala Toetus määratakse taotluses esitatud andmete alusel Taotlusel esitatud pindala on kuni 3% suurem kohapealse kontrolli käigus mõõdetud pindalast Toetus määramise aluseks on kohapealses kontrollis kindlakstehtud pindala Taotluses esitatud pindala on üle 3 kuid alla 30% suurem kohapealse kontrolli käigus mõõdetud pindalast Kindlakstehtud pindala vähendatakse taotlusel esitatud pindala ja kindlakstehtud pindala kahekordse pindalaerinevuse võrra Taotletud metsaala suurus on alla 0,30 hektari Selle metsaala osas jäetakse taotlus rahuldamata Taotlus on esitatud või postitatud 25 kalendripäeva pärast taotluste esitamise tähtaega (so 22. mai kuni 15. juuni) Toetust vähendatakse 1% iga hilinenud tööpäeva eest Toetuste vähendamine või taotluse rahuldamata jätmine

26. Toetuste vähendamine või taotluse rahuldamata jätmine (2) Eksimus Vähendamise määr Metsaala ei ole taotleja omandis Selle metsaala osas jäetakse taotlus rahuldamata Metsaala piiripunktid või keskpunkt ei ole kohapeal visuaalselt tuvastatavad Toetust vähendatakse 5-25 % arvestades rikkumise tõsidust Metsaala ei asu keskkonnaregistrisse kantud Natura 2000 alal Selle metsaala osas jäetakse taotlus rahuldamata Metsaala ei vasta nii Metsaseaduse § 3 lg 2 punktis 1 sätestatud maakatastrisse kandmise nõudele või punktis 2 sätestatud puittaimede kõrguse ja puuvõrade liituse nõudele Selle metsaala osas jäetakse taotlus rahuldamata Taotleja kasutuses oleval põllumajandusmaal on kalendriaastal rikutud häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi, püsirohumaade säilitamise nõuet või kohustuslikke majandamisnõudeid. Toetust vähendatakse 5-25 % arvestades rikkumise tõsidust

27. Toetuste vähendamine või taotluse rahuldamata jätmine (3)

28. Taotlus jäetakse rahuldamata, kui • Esitatavatel dokumentidel (taotlus, kaart) puudub taotleja allkiri • Taotlus on esitatud või postitatud rohkem kui 25 päeva pärast taotluste vastuvõtmise tähtaega (st pärast 15. juunit) • Taotluses esitatud pindala on vööndite lõikes 30-50% suurem kohapealse kontrolli käigus mõõdetud pindalast • Taotluses esitatud pindala on vööndite lõikes üle 50% suurem kohapealse kontrolli käigus mõõdetud pindalast • Pindalaerinevused on tahtlikud • Taotleja ei võimalda läbi viia kohapealset kontrolli • Taotleja on tahtlikult rikkunud toetuse saamise nõudeid • Taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusevastasel viisil • Taotleja ei ole puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud

29. Otsuse tegemine 30. aprill 2010 - Erametsakeskus otsustab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise. Toetuse saajate nimed ja taotlejatele makstavad toetussummad avalikustatakse Erametsakeskuse ja PRIA kodulehel 10 tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist. Taotlejale saadetakse otsuse koopia kui taotlus on jäetud rahuldamata või kui toetust on vähendatud.

30. Toetuse maksmine PRIA maksab toetuse välja taotleja arvelduskontole hiljemalt 30. juuni 2010

31. Mis saab siis, kui ma ei ole tehtud otsusega nõus? Kui taotleja ei ole Natura 2000 erametsamaa toetuse taotluse kohta tehtud otsusega nõus, on taotlejal õigus 30 päeva jooksul pärast otsusest teadasaamist esitada vastavalt haldusmenetluse seadusele Erametsakeskusele vaie, põhjendades omapoolset seisukohta. Vaide põhjal vaadatakse taotlus uuesti üle ja tehtud otsusest teavitatakse taotlejat kirjalikult. Vaie lahendatakse 30 päeva jooksul arvates vaide edastamisest. Kui vaiet on vaja täiendavalt uurida, võib vaide läbivaatamise tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra.

32. Lisainfo www.eramets.ee Telefonid: 625 6532 - Põllumajandusministeerium 683 6059 - Erametsakeskus