Ülevaade MAK 2007-2013 1., 3. ja 4. telje püsihindamise tegevustest

1. Ülevaade MAK 2007-2013 1., 3. ja 4. telje püsihindamise tegevustest Mati Mõtte

2. Maamajanduse uuringute ja analüüsi teostaja • EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituut on MAK perioodi 2007-2016 Püsihindaja. Koostööleping sõlmiti 12. veebruaril 2009. a. PM ehk Korraldusasutusega. • Seoses hindamise piisavalt suure töömahuga ja informatsiooni jagamise parendamiseks lõime 15. mail 2009. a maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna. • Püsihindaja pädevus on määratletud põllumajandus-ministri 7. jaanuari 2009. a määrusega nr 3 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“.

3. Püsihindamise alustalad Püsihindaja lähtub: • Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) toetuste kohta kehtivast Nõukogu määrus (EÜ) 1698/2005 artiklist 86, mille alusel liikmesriigid kehtestavad maaelu arengu iga programmi kohta jooksva hindamise süsteemi; • CMEF juhenditest (Common monitoring and evaluation framework)

4. Mis on püsihindamise eesmärgid? • Jälgida arengukava rakendamise kulgu; • Teha ettepanekuid rakendamise kvaliteedi parandamiseks; • Vaadata läbi rakenduskava muudatusettepanekud, et tagada arengukava eesmärkide efektiivsem saavutamine; • Teha ettevalmistused ja anda sisend arengukava vahe- ja järelhindamiseks. Seega püsihindamine on protsess, mis annab hinnangu sekkumiste vajadustele läbi tulemuste, mõjuningvajadustejärgi, mille täitmiseks need on mõeldud. Hindamisel uuritakse sekkumise tulemuslikkust, tõhusust (ressursside ja saavutatud tulemuste suhet) ning otstarbekust. Püsihindamine toimub rakendatavate toetuste lõikes.

5. Püsihindamise väljundid (1) • Püsihindaja esitab igal aastal 15. märtsiks eelmise aasta kohta aruande püsihindamisalaste tegevuste osas- 1., 3., ja 4. telje iga meetme rakendamise tulemustest ja nende seosest ning mõjust meetme eesmärkide saavutamisele. • Püsihindaja esitab igal aastal 15. märtsiks analüüsi MAKi meetmete rakendamise koosmõjust. Sisaldab analüüsi sektorite olukorrast, struktuuridest, tööhõivest ja lisandväärtuse kasvust jm sektoreid iseloomustavatest näitajatest. Eraldi analüüs teostatakse mõjude osas kohalikule arengule, sh 2. telje meetmete mõjud (st elukeskkonna, sissetulekute, tööhõive jms analüüs piirkonniti).

6. Püsihindamise väljundid (2) • Teostab valdkonna või meetmepõhiseid uuringuid, mis on kokkulepitud aastases hindamisplaanis. Tulemused avaldatakse Hindamiskomisjonis kokkulepitud ajal. • Tegevuste ja analüüside ülevaade Seirekomisjonile vastavalt seirekomisjoni toimumisaegadele (sh Seirekomisjoni poolt soovitud analüüsid). • Andmete tagamine vahe- ja järelhindamiseks. • PRIA rakendusskeemide parendamisele kaasa aitamine. • Osaletakse EK algatusel teostatavates valdkonnauuringutes ning hindamisvõrgustiku tegevuses. • Teadustööle kaasa aitamine.

7. Püsihindamise teostajad Mati Mõtte – koordineerimine, metoodikad, analüüs, ülevaated. Kersti Aro, Risto Räisa – põllu- ja maamajanduse analüütikud. Informatsiooni ja andmete töötlemine (sh ökonomeetrilised mudelid). Uuringute teostamine. Tulemuste vormistamine ja esitamine (analüüsid, aruanded). Toomas Kangur – analüütik. Andmebaasi haldamine. Päringute koostamine, analüüsid. Andmekogujad (abitööjõud, tudengid) Ekspertide kaasamine instituudist ja väljastpoolt

8. Andmete kogumine • Püsihindamiseks vajalike andmete koondamisega oleme tegelenud alates 23. märtsist 2009. a (7 kuud); • PRIAga sõlmisime lepingu 29. mail, mis kehtib kuni 2016. aasta lõpuni; • Äriregistrist saame sel aastal andmed päringute korras vastavalt 06.09 esitatud taotlusele. Järgnevad aastad ei ole ette teada. Eesmärgiks on tagada jätkusuutlik ja toimiv andmete kogumise ja analüüsimise süsteem

9. Kogutavate andmete jaotus Püsihindamiseks meetmete lõikes on vajalikud : Kogub PRIA ja esitab seirearuandesse Kohustuslikud sisendindikaatorid Kohustuslikud väljundindikaatorid Kogub EMÜ ja analüüsib. Problemaatiliseks kujunevad võrdlused Kohustuslikud tulemusindikaatorid Kohustuslikud mõjuindikaatori PRIAl olemas. Vaja koguda EMÜl toetustaotlustest Siseriiklikud sisendindikaatorid Siseriiklikud väljundindikaatorid

10. Planeeritav koostöövõrgustik • Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) • Maamajanduse Infokeskus • Eesti Statistikaamet • Registrite ja Informatsiooni Keskus (RIK) • Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) • Eesti teadusasutused ja kõrgkoolid • Tootjaorganisatsioonid ja maamajanduslikud ettevõtjad • Välisriikide asutused (TIKE – Maa ja MetsätalousministeriönTietopalvelukeskus, Läti Agroökonoomika Instituut jne).

11. Teostatud hindamistööd (1) Hindamine jaguneb etappideks: • Struktureerimine – oleme tegelenud sekkumisloogika defineerimisega ja näitajate määratlemisega. Kooskõlastatud on seireandmete koontabelid iga meetme kohta. Põhiterminite ja algandmete leidmise metoodika ja seirearuande analüüside metoodika on kooskõlastamiseks esitatud. • Vaatlemine – peamiselt oleme tegelenud andmekogumisvahendite koostamisega ja andmete kogumisega. Võtsime kasutusele andmebaasi.

12. Teostatud hindamistööd (2) • Analüüsimine - töötlema ja sünteesima andmeid suures mahus ei ole hakatud. Andmelünkade täitmise jaoks oleme kavandanud erinevaid modelleerimise võimalusi ja üldistamise võimalusi. Välja on vaja töötada veel mõõtmismeetodid oletusliku olukorra suhtes (nt meetmeid ei võeta kasutusele) ning ka sihttasemete suhtes. Analüüsi osas oleme teinud BLV prognoosi ja sihttaseme arvutused, uuringu põllumajandustootmise investeeringu-toetuste taotlejate finantsolukord ja väljavaated 2009. aastal, meetme 1.6 konkurentsivõime uuringu. Tegeleme hetkel meetmete 1.2, 1.4.1, 1.4.2 ja 3.1 analüüsiga.

13. Teostatud hindamistööd (3) • Hinnangu andmine – Anname järeldused ja soovitused, mis seonduvad nii üksikmeetmete kui ka programmi kui terviku tulemustega. Järeldused ja soovitused põhinevad kvantitatiivse ja kvalitatiivse hindamise tõendusmaterjalil. Teostatud ja järgnevalt planeeritud tööde alusel loodame võimalikult objektiivselt hinnangute andmisega tegeleda, teha ettepanekuid meetmete sisu ja nende rakendusskeemide parendamiseks.

14. Teostamisel olevate analüüside lähteülesanded (1) • Meede 1.2. Analüüsitakse noorte tootjate struktuuri meetme 1.2 osa (keskmine vanus, kasutusele võetud hektarite arv, loomade arv, töötajate arv, haridus ja nende kasutuses olevaid ressursse). Tuuakse eraldi välja alustavad ettevõtjad ning ettevõtjad, kes on omandanud põllumajandusega tegeleva ettevõtte. Meede 1.2 kuulub teadmiste suurendamisele ja inimpotentsiaali parandamisele suunatud meetmete hulka, mistõttu analüüsitakse andmestikku toetust saanud taotlejate hariduse ja töökogemuse kohta ning nende omandamise kohustuse kohta.

15. Teostamisel olevate analüüside lähteülesanded (2) • Meede 1.4.1 ja 1.4.2. Toetust saanud ettevõtte vanust ja müügitulu analüüsitakse maakondade lõikes tuues välja ka investeeringu summad. Toetuse saajad jaotatakse müügitulu alusel suurus-gruppidesse ning analüüsitakse nende töötajate arvu, müügitulu ning investeeringu suurust. Analüüsitakse kasumi suurust (kui paljudel juhtudel ettevõtja kasum on lähenemas 1 miljoni kroonile). • Analüüsitakse keskmist loomakoha maksumust meetme 1.4.2 puhul. Analüüs teostatakse loomaliikide lõikes. Analüüs teostatakse I ja II taotlusvooru lõikes eraldi. • Tööviljakust. Tööviljakust iseloomustab ettevõtte müügitulu hõivatu kohta.

16. Teostamisel olevate analüüside lähteülesanded (3) Meede 3.1. Analüüsi ülesanneteks on: • selgitada, kas toetuse taotlemise tingimused on kooskõlas eesmärgiga maamajanduse mitmekesistamiseks lähtuvalt ettevõtjate majandusseisust; • esitada ettepanekud, milliseid spetsiifilisi tegevusvaldkondi võiks rohkem toetada tuues välja tegevusvaldkondade võrdluse. • Seega analüüsitakse meede 3.1 taotlejate põhitegevusvaldkondade osakaalu EMTAK klassifikaatori tegevusalade kogumis ja antakse hinnang olukorrale ning võimalikele arengusuundadele. Analüüsitakse majandusnäitajaid (BLV, ettevõtjate varad, müügitulu ja finantsseisund).

17. Püsihindamise andmebaas • Kes ajalugu ei mäleta, see elab tulevikuta. Ajaloo talletamiseks on kõik andmed koondatud andmebaasi. Andmebaasi töösse jõudmine toimus oktoobri lõpus; • Andmebaasi keskkonnaks on Oracle Database 10g Express Edition; • Päringute ja osaliselt ka analüüsi keskkonnaks on Business Objects Infoview programm; • Programm võimaldab siduda erinevad andmetabelid tervikuks, lihtsustab andmete päringuid, sh võimaldab kiirpäringuid ja isegi eeldefineeritud analüüsi. • Täiendavalt on kasutada SPSS ja Statistica programm.

18. Kogutud andmete maht 2007-2008. a kohta (1) Hetkel puuduvad veel meetme 1.5.1 ja 1.5.3 puhul metsaregistrist vajalikud andmed ja osaliselt meetmete mõju hindamiseks vajalikud andmed.

19. Kogutud andmete maht 2007-2008. a kohta (2)

20. Kogutud andmete maht (3) • Äriregistrist kogutud finantskirjete arv ühe aasta kohta on 60600; • Äriühingute finantsandmed hõlmavad ca 140 mõõdikut ehk bilansi ja kasumiaruande ridu; • Töötajate arvu, EMTAK koodide, Juhatuse liikmete ja osanike kirjete arv kokku on 14796 • Kokku on kogutud andmemaht üle 350 000 kirje; • Hetkel puuduvad siiski lõplikud andmed 2008. aasta kohta. Sh PRIA poolt määratud toetused.

21. Meetmete hindamise lähteülesanded

22. Hindamise metoodika (1) Hindamise teostame määratud ja makstud toetusega ettevõtjate kohta. Vajadusel teeme võrdlused toetust mitte saanutega, kuid üldjuhul sektori keskmiste näitajatega. Andmete usaldusväärsuse tagamiseks võtame analüüsi alla maksimaalse võimaliku arvu ettevõtjaid. Usaldusnivoo määramisel peame oluliseks tagada üle 95% usutavus. Teostatud analüüsi kirjeldatakse ja tulemused salvestame andmebaasiserveris. Püsihindamise metoodika keskendub väljund- ja tulemusnäitajate analüüsile ja selleks oleme andmebaasi põhjal valmis.

23. Hindamise metoodika (2) Andmete analüüsimisel kasutame eelkõige kirjeldava statistika meetodeid, millest olulisemad on variatsiooniread, sagedustabelid, risttabelid, arvkarakteristikud iseloomustamaks jaotuse keskmist tendentsi (mood, mediaan, aritmeetiline keskmine), hajuvust iseloomustavad arvkarakteristikud (ulatus, standardhälve). Analüüs kajastab järgmisi iseloomustavaid seirenäitajate gruppe: - tootjate majanduslik struktuur; - tootjate sissetulekud ja lisandväärtus; - konkurentsivõime analüüs; - jätkusuutlikkus ja finantsseisund.

24. Väljund- ja siseriiklikel indikaatoritel põhinev analüüs (1) • Analüüsime: • Toetuste jagunemist kohalike omavalitsuste tasandil; • toetuse saajate vanuseline struktuur ja müügitulu; • toetuse saajate jaotus töötajate ja müügitulu alusel ning investeeringute suurus; • toetust varem saanud ja mitte saanud tootjate võrdlev analüüs pindala ning majandusnäitajate alusel;

25. Väljund- ja siseriiklikel indikaatoritel põhinev analüüs (1) • noorte tootjate analüüs (meede 1.2); • nõuandeteenuse kasutamine (aktiivsus); • mitmekesistajate tegevusharud ja investeeringute suunad; • LEADER-tegevusgruppide tasandil jaotatavate toetuste jagunemine; • Midagi veel….? Võimalusi on palju.

26. Tulemusindikaatoritel põhinev analüüs (1) • - brutolisandväärtus; • - varade käibekordaja; • - uut toodet või tehnoloogiat juurutavate ettevõtjate arv; • - loodud töökohtade arv; • - tunnustatud kvaliteedimärgi all toodetud põllumajandus-toodete väärtus; • - koolituse edukalt lõpetanute arv; • - teenuste kättesaadavuse paranemine; • - metsamaa kasutuse paranemist.

27. Brutolisandväärtuse (BLV) kasvMeetmed1.1, 1.2, 1.3, 1.4, 1.5.2, 1.6, 1.7, 1.8, 1.9 ja 3.1

28. Uute tehnoloogiate ja innovatsiooni juurutamine (1) Hindamisküsimused: • Mil määral on toetatud investeeringud aidanud kaasa tootmistegurite paremale kasutamisele põllumajandusettevõtetes? Kuidas on teostatud investeeringud mõjutanud uute tehnoloogiate ja innovatsiooni juurutamist? (Meede 1.4) • Mil määral on toetatud investeeringud toetanud uute tehnoloogiate kasutuselevõtmist ja innovatsiooni? (Meede 1.6) • Ettevõtluse uuenduslikkuse suurendamine läbi uudsete lahenduste, sh mobiilsed lahendused kaupade ja teenuste pakkumisel (Meede 3.1)

29. Uute tehnoloogiate ja innovatsiooni juurutamine (2) Koos tehnoloogia uurimisega teostada tootmiskulude ja tulu analüüs seoses põhivara ja investeeringute mahuga

30. Turulepääs ja turuosa (1) Hindamisküsimused: • Mil määral on toetatud investeeringud suurendanud põllumajandusettevõtte turulepääsu ja turuosa? (Meede 1.4, 1.7) • Mil määral on toetatud investeeringud suurendanud põllumajandus- ja metsandusettevõtete turulepääsu ning suurendanud nende turuosa, kaasa arvatud taastuvenergia sektor? (Meede 1.6) Problemaatiline küsimus ja seega soovituslik oleks lahendada täiendava uuringuga.

31. Turulepääs ja turuosa (2) Müügitulu omatoodetud põllumajandustoodete müügist ja nende töötlemisest

32. Koolituse edukalt lõpetanute arv Meetmed 1.1, Leader. Analüüs teostatakse osalejate vanuse ja soo lõikes, samuti arvestatakse, mis erialal osaleja töötab ning mis oli koolituse teema.

33. Teenuste kättesaadavuse parandamine Meede 3.2 *Allikas: Statistikaamet

34. Kahjustatud metsaala taastamine ja ennetamise tegevused

35. Põllumajandus-, toidu- ja metsandussektori konkurentsivõime ja tööviljakus (1) Hindamisküsimused: Mil määral on toetatud investeeringud aidanud kaasa tootmistegurite paremale kasutamisele põllumajandusettevõtetes? Kuidas on teostatud investeeringud mõjutanud uute tehnoloogiate ja innovatsiooni juurutamist? (Meede 1.2, 1.4, 1.6, 3.1) Missugust mõju avaldas koolitus, informatsiooni ja teadmiste omandamine põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris tööviljakusele ja konkurentsivõimele? (Meede 1.1.) Mil määral on toetus suurendanud põllumajandussektori konkurentsivõimet? (Meede 1.4, 1.3, 1.6, 1.7, 1.8, 1.9 )

36. Põllumajandus-, toidu- ja metsandussektori konkurentsivõime ja tööviljakus (2) • Põllumajandusettevõtete konkurentsivõime näitajad Müügitulu; puhaskasum; omakapitali rentaablus; käibe ärirentaablus; tööjõukulu 1 töötaja kohta; tööjõu tootlikkus 1 töötaja kohta; investeeringud aruandeaastal; BLV ja NLV ettevõtja kohta *Põllumajandus ja metsandus on koos. Allikas: ESA.

37. Põllumajandus-, toidu- ja metsandussektori konkurentsivõime ja tööviljakus (3) Tabel 1. Valik konkurentsivõimet iseloomustavatest näitajatest (2007). *Põllumajandus ja metsandus on koos. Allikas: ESA.

38. Põllumajandus-, toidu- ja metsandussektori konkurentsivõime ja tööviljakus (4) 2. Tööviljakus müügitulu alusel. Tabel 2. Tööviljakus müügitulu alusel hõivatu kohta 2007. aastal, tuhat krooni.

39. Konkurentsivõime analüüs 2006-2007 +n aastat

40. Tööviljakus ja palk, krooni töötaja kohta

41. Ettevõtte jätkusuutlikkuse näitajad (1) Hindamisküsimused: Mil määral on toetatud investeeringud soodustanud põllumajandusettevõtja kestvat jätkusuutlikkust? (Meede 1.4) Mil määral on koolitus avaldanud mõju jätkusuutliku maamajanduse, sh loodusressursside säästlikuma majandamise, püsivale paranemisele? (Meede 1.1) Mil määral on toetuste mõjul paranenud põllumajandustootja ja metsaomaniku ettevõtte juhtimine ja majandustulemused? (Meede 1.3) Mil määral on meede mõjutanud Natura 2000 jt loodusväärtuslike alade jätkusuutlikku majandamist ja arendamist ja maaelanikkonna keskkonnateadlikkust? (Meede 3.2)

42. Ettevõtte jätkusuutlikkuse näitajad (2) • Ettevõtte kasumlikkuse, kohustuste täitmise, palga maksmise võime, loodud/säilitatud töökohtade arvu alusel VÕI … • Ärikasum • Aastane intressikulu • Käibevara • Lühiajalised kohustused • Koguvara • Kohustused • Puhaskasum • Müügitulu

43. Ettevõtte jätkusuutlikkuse näitajad (3) 2) Ettevõtete küsitlus ja tulemuste analüüs (küsimused puudutavad majanduslikku, keskkondlikku ja sotsiaalset jätkusuutlikkust).

44. Ettevõtte jätkusuutlikkuse näitajad (4)

45. Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas Meetme 3.1 hindamisküsimused: Kas toetus on kaasa aidanud täiendavate tööhõivevõimaluste loomisele väljaspool põllumajandust ja kokku maapiirkonnas? Kas toetuson kaasaaidanudtegevusemitmekesistamise ja ettevõtluseedendamisele? Meede 3.1 kõigi taotlejate kohta on olemas taotluse esitamise aastal planeeritud loodavate töökohtade arv. Äriühingute kohta on olemas ka tegelikud andmed. Tööjõu produktiivsuse muutus: kogulisandväärtuse muutus/ loodud täistööajaga töökohtade arv (GVA/FTE).

46. Elukvaliteedi paranemine maapiirkonnas Meetme 3.2 hindamisküsimus Vastab ära suure osa meede 3.2 ja LEADER-meetme hindamisküsimustest. 1) Elanike arv ja asustustiheduse võrdlus toetust saanud taotlejate piirkondadega ESA 01.01.2009: Valdades elas 35,3% elanikkonnast, asustustihedus 11,1 in/km2 (Eestis keskmiselt 30,9 in/km2) 2) Ränne ESA 2008. Võrdlus maakondade tasandil.

47. Elukvaliteedi paranemine maapiirkonnas (2) 4) Tööhõive määr, palgatöötajate arv. Tabel 4. Hõivatute ja palgatöötajate arv 2008. aastal. Allikas: ESA 5) Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu (ESA). Võrdlus sektorite lõikes ja Eesti keskmisega.

48. Elukvaliteedi paranemine maapiirkonnas (3) 6) Ettevõtete iive (loodud ja likvideeritud ettevõtted) (ESA, Äriregister) VÕI elanikkonna ettevõtlusalane aktiivsus (ettevõtete arv 1000 elaniku kohta). 7) Ettevõtluse mitmekülgsus (tegevusvaldkonnad). 8) Investeeringute maht 1 elaniku kohta. 9) Loodud/säilitatud töökohtade arv. 10) Tööpuuduse määr (ESA) 2008. a töötuid maa-asulas 11 300. Eestis kokku 38 400.

49. Parimate tavade ja koostöö edendamine maapiirkondades Meetme 3.2 hindamisküsimus Samuti vastab ära suure osa LEADER-meetme hindamisküsimustest. 1) Külade arv, kel on oma arengukava 2 ) Avalike ürituste arv 3) Kolmanda sektori kasv (seltside, MTÜde arv jms) 4) Koostööprojektide arv 5) LEADER tegevusgruppide strateegiate mõjude hindamine

50. Küsitlused 1. Meetme 1.1 uuring. Põllumajandus-, metsandus- ja toidusektori tööjõu kvaliteet. 2. Meetme 1.3 uuring. Nõuandeteenuse mõju põllumajandus- ja metsandussektorile. 3. Meetme 3.2 uuring. Meetme mõju küla arengule ja elukeskkonna parandamisele. Esmatasandi teenuste kättesaadavus. 4. LEADER-meetme uuring. Ühildada 3.2 uuringuga? Hindamisküsimused: Mil määral on koolituskursused vastavuses vajadustega ja seonduvad teiste programmi meetmetega? (Meede 1.1) Mil määral on toetusskeem parandanud inimpotentsiaali (ressurssi) põllumajandussektoris? (Meede 1.3) Mil määral toetatud tegevused on mõjutanud elukvaliteedi paranemist maapiirkondades? (Meede 3.2 ja LEADER-meede)