2014-2020 EL struktuurivahendid Maris Mälzer Tööturu osakond ESF talitus 20.09.2012

1. 2014-2020 EL struktuurivahendid Maris Mälzer Tööturu osakond ESF talitus 20.09.2012

2. 2014+ perioodi ettevalmistamine: EL tasand • Ühtne strateegiline raamistik • Üldine eesmärk: vähendada regioonidevahelisi erisusi Euroopas, tugevdades majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust • panustada EU2020 strateegiasse: tark, jätkusuutlik ja kaasav kasv.

4. Euroopa Sotsiaalfond 2014+ • Vähemarenenud piirkondades peab vähemalt 25% Ühtekuuluvuspoliitika fondide vahenditest eraldama Euroopa Sotsiaalfondile • 20% ESFi vahenditest tuleb suunata temaatilisele eesmärgile „Sotsiaalse kaasatuse edendamine ja vaesuse vastu võitlemine • 60% vahenditest tuleb suunata 4 investeerimisprioriteeti • Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine ja eraldi tegevused ning võrdse kohtlemise edendamine • Sotsiaalne innovatsioon ja rahvusvaheline koostöö

5. VVs kinnitatud seisukohad ÜKP kohta • Eesti toetab: • Tulemustele orienteeritud lähenemist; • Ühist strateegilist raamistikku ja partnerlusleppe sõlmimist viie fondi peale; • Regioonide jõukuse kasvades neile eraldatud ÜKP vahendite ette määratud ja etapiviisilist vähendamist (uus üleminekukategooria piirkondadele, kelle SKP inimese kohta ostujõudu arvestades on vahemikus 75-90% EL keskmisest SKPst); • Liikumist üha enam toetustelt erinevate uudsete finantsinstrumentide kasutamise poole; • Edasist lihtsustamist • Eesti üldiselt toetab: • ÜKP vahendite tõhusaks kasutamiseks vajalike tingimuste seadmist (konkreetsed tingimused ja võetud kohustused oleksid fikseeritud partnerlusleppes). • EL 2020 on struktuurivahendite suunamisel keskseks seadmist, kuid soovib siiski teatavat paindlikkust. • Eesti ei ole otseselt vastu: • EL kaasfinantseerimise määra mõningasele langetamisele, kuid leiab, et siis peab kindlasti jätkuma EL tasandil käibemaksu abikõlblikkus. • Tulemusreservile, kuid õiglane jaotamine tekitab tõenäoliselt suurt ajakulu ja segadust nii liikmesriikidele kui ka EKe ning pigem oleks Eesti hinnangul põhjendatud siseriiklik tulemusreserv või tulemusreserv riikidele, kelle riigirahandus on korras või ka tulemusreserv makroregioonide koostöö ergutamiseks. • Eesti ei toeta: • ÜKP vahendite mahu piiri seadmist 2,5%-na RKT-st ühetaolisena kõikidele liikmesriikidele Euroopa • Globaliseerumise fondi jätkamist eraldi fondina

6. Liikmesriikide ettevalmistus

7. Vahendite planeerimise lähtealused Eestis

8. Siseriiklik planeerimine • Planeerimist koordineerib Rahandusministeerium • Info planeerimise ja sellega seotud dokumentide kohta www.struktuurifondid.ee

9. Kuhu oleme jõudnud? • Analüüsitud on Eesti hetkeolukorda ja arenguvajadusi • Ministeeriumite ja partnerite koostöös on koostatud dokument Eesti arenguvajadused ja lahendusteed • Rahandusministeeriumi ja Riigikantselei koostöös on välja selekteeritud kõige olulisemad arenguvajadused • Hetkel toimuvad arutelud asekantslerite tasandil • oktoobris Valitsuse otsus

10. Üleriigilised eesmärgid (14.09.2012 seisuga) • Haridus on kvaliteetne, kättesaadav ning õppija ja ühiskonna vajadusi arvestav • Kõrge tööhõive ja kvaliteetne tööelu • Teadmistemahukas ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline majandus • Puhas ja mitmekesine looduskeskkond ning loodusressursside tõhus kasutus • Elanike vajadusi rahuldavad ja ettevõtlust toetavad kestlikud ühendused ja liikumisvõimalused • Piirkonnaomaste arengueelduste ja ressursside oskuslik kasutamine • Tervikliku ja tõhusa riigivalitsemise kujundamine

11. Mis edasi? • 2012. alustatakse sekkumisloogikate ja meetmete väljatöötamisega (pärast VV otsust) • Aasta lõpul arutelud partneritega • Läbirääkimised Euroopa Komisjoniga

12. Tänan! Lisainfo: www.struktuurifondid.ee