Leonardo projektid toetavad kutseõppeasutuse arengut

1. Leonardo projektid toetavad kutseõppeasutuse arengut Triin Laasi Haapsalu Kutsehariduskeskus

2. Ülevaade: • Tagasivaade HKHK projektitegevusele • Eesmärgistamine • Projektide kavandamine ja koostamine • Laiapõhjaline kaasatus ja meeskonnatöö • Tulemuste avalikustamine ja analüüsimine • Parendustegevused

3. Tagasivaade: • Haapsalu KHK aktiivne ja sihipärane projektitegevus käivitus 2005. aastal • 2005. aastal alustas kool tegevust uues asukohas ja koolikompleksis • Selleks, et kiirelt teistele koolidele nö “järele jõuda”, otsustati võtta suund väliskogemustele • Tänaseks kokku 14 edukalt rahastatud Leonardo projekti

4. Eesmärgistamine Vältimaks projektitegevuse juhuslikkust, kindlad eesmärgid paika kooli arengukavas: • Igas erialavaldkonnas on vähemalt 1 käimasolev arendusprojekt, mis korraldab õpetajate stažeerimist, õpilaste välispraktikaid või muud erialast arendustegevust • Vähemalt 30% õpilastest on võimalik viibida praktikal välisriigis

5. Eesmärgistamine (2) • Igale projektile sõnastatakse erialaarenduse aspektist lähtuvalt konkreetne eesmärk – mida soovitakse õppida ning mis valdkonnas silmaringi arendada ja milline peaks olema oodatav tulemus • Eesmärkidest lähtuvalt hakatakse otsima koostööpartnereid – esmalt riikide valik, seejärel õppeasutuste kontaktide otsimine ja läbirääkimised korralduse küsimustes

6. Projektide kavandamine ja koostamine: • Projektide kavandamise oluliseks lähtealuseks on erialade võrdse arendamise printsiip • Algava õppeaasta projektitegevuse esialgne kava koostatakse eelmise õppeaasta lõpul (mai-juuni). Laiendatud juhtkonna tasandil pannakse paika prioriteetsed arendatavad valdkonnad, sihtriigid ja potentsiaalsed koostööpartnerid. • September – oktoober pannakse paika iga konkreetse projekti sisu, toimumisaeg, lähtudes õppetöö- ja praktikagraafikust ning sõlmitakse kokkulepped partneritega • November-jaanuar – kirjutamine ja vormistamine

7. Projektide kavandamine ja koostamine (2) • Projektide koostamisel lähtutakse põhimõttest, et esmalt toimub partnerorganisatsiooni töötajate lähetus • Selle käigus lisaks stažeerimisele konkretiseeritakse jätkutegevusena õpilaste praktika eesmärke, tutvutakse praktikaettevõtetega • Tulemuste baasil valmistatakse ette õpilaste praktikaprojekt

8. Laiapõhjaline kaasatus ja meeskonnatöö • Eduka projektitöö eeldus on laiapõhjaline kaasatus alates rohujuure tasandilt • Juhtkond sõnastab prioriteetvaldkonnad • Osakonniti sõnastatakse projektide täpsem sisukirjeldus ja eesmärgid • Igale projektile määratakse sisuliselt vastutav inimene erialavaldkonnast, kes on ka sisuliste tegevuste koordinaator • Projektide vormistamise ja aruandluse esitamise eest vastutab välissuhete koordinaator

9. Tulemuste avalikustamine ja analüüsimine • Selleks, et projektid toetaksid kooli arendustegevust, on suur rõhk hilisemal analüüsil – mida õpiti, milline uus teadmine on rakendatav meie koolis, millised on konkreetsed ettepanekud rakendustegevuste osas • Igale projektile järgneb avalik tulemuste tutvustamine – kas siis õpilaskonna või õpetajaskonna ees • Jõudumööda oleme suutnud avalikustada kohalikus meedias projektide järelkajasid

10. Probleemid ja parendustegevused • Üheks põhiprobleemiks olnud nö aeglane kommunikatsioon partneritega • See on tinginud ka projektitegevuse ajalise nihkumise oluliselt ettepoole, et vältida “ tulekahjusid” ja panustada rahulikult kvaliteeti • Probleemiks on olnud õpilaste leige huvi lähivälismaa (Läti, Leedu) suhtes. • Seda on aidanud leevendada avalikud välispraktikate kaitsmised ja tutvustused, kust selgub, et iga kogemus on kuldaväärt

11. Probleemid ja parendustegevused (2) • Korraga mitme projekti esitamisel suur töömahukus ja nö projektimeeskonna koormatus • Juhtkonna rakendamine nö projektide üle lugemisel ja viimase lihvi andmisel • Alates sellest õppeaastast projektide koondamine ühte suurde taotlusse, mis võimaldab säästa ressursse kirjutamisel ja aruandlusel

12. Tänan! triin.laasi@hkhk.edu.ee