Kadri Veski Eesti Maaülikool, VLI, Suurloomakliinik

1. SÜSTEEMSELT JA LOKAALSELT MANUSTATUD PENITSILLIINI RAVIEFEKTIIVSUS GRAMPOSITIIVSETESSE MASTIIDITEKITAJATESSE Kadri Veski Eesti Maaülikool, VLI, Suurloomakliinik

2. SISSEJUHATUS • Piimakarjakasvatus on olnud Eestis üks kesksemaid põllumajandusharusid. Lüpsikarja tervis ning piima hea kvaliteet peaks olema eesmärgiks kõigile piimatootjatele ning samuti ravimeid tootvatele ja turustavatele firmadele. • Vaatamata laiaulatuslikele teaduslikele uurimustele ja profülaktikameetmetele on mastiit kõige enam levinud infektsioonhaigus lüpsilehmadel (Taponen ja Myllys, 1996).

3. Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi andmetel on Eesti lüpsikarjades kõige sagedasemateks kliinilise mastiidi tekitajateks grampositiivsed bakterid. • Grampositiivsete patogeenide põhjustatud mastiite ravitakse enamasti penitsilliini preparaatidega. • Seni ei ole aga veel uuritud ravimi manustamisviisi mõju ravi efektiivsusele kliinilise mastiidi korral.

4. Kliiniline mastiit • udarapõletik, mille korral vähemalt üks järgnevalt loetletud tunnustest on kliinilisel uurimisel nähtav: • lokaalsed sümptomid: udara paistetus, valulikkus, soojus • üldhaigestumise tunnused: palavik, isutus, apaatia • makroskoopilised muutused haigestunud udaraveerandi piimas: vesisus, helbed, tükid(Pyörälä, 1996).

5. Kuigi kliinilist mastiiti on ravitud antibiootikumidega juba üle 50 aasta, pole tänaseni kindlat seisukohta ravi efektiivsuse kohta (Pyörälä, 2006). • Samas on kliiniline mastiit kõige sagedasem antimikroobsete ravimite kasutamise põhjus lüpsikarjades.

6. Antibakteriaalne ravi • Eesmärgiks on mastiidipatogeenide võimalikult kiire eemaldamine organismist ning seeläbi udarakoe kahjustuse vältimine.

7. Intramammaarne ravi • Kõige enam kasutatakse mastiidi ravis intramammaarset ravimi manustamist. • EELISED: antibakteriaalse aine jõudmine udarakoesse kõrgetes kontsentratsioonides ning ravimi vähene manustamiskogus (Gruet et al., 2001). • PUUDUSED: ebaühtlane ravimi jaotumine udaras, saastumisrisk manustamisel ja ravimist põhjustatud võimalikku kudede ärritus (Gruet et al., 2001).

8. Parenteraalne ravi • kasutamine on laialdaselt levinud Põhjamaades, aga selle paremust lokaalse ravi ees ei ole siiani tõestatud. (Ekman et al., 1994). • Ravimite süsteemne manustamine mastiidi puhul on problemaatiline. On keeruline saavutada ja säilitada terapeutilist kontsentratsiooni piimas või udarakoes. • On leitud, et süsteemne ravi on kindlalt näidustatud S.aureuse ja Str.uberise põhjustatud kliiniliste mastiitide korral.

9. TÖÖ EESMÄRK • Võrrelda parenteraalselt ja intramammaarselt manustatud penitsilliini efektiivsust grampositiivsete patogeenide põhjustatud kliiniliste mastiitide ravis.

10. MATERJAL JA METOODIKA 1 • Katse toimus kahes lüpsikarjas.

11. Materjal ja metoodika 2 • Kliinilise mastiidi esmane diagnoosimine toimus lüpsi ajal lüpsjate või farmi loomaarsti poolt. • Kliiniliseks mastiidiks loeti olukord, kui piima välimus oli muutunud, udaraveerand oli turses või lehmal esines üldseisundi muutusi. • Pärast haiguse diagnoosimist ja enne ravi alustamist võeti haigestunud udaraveerandist piimaproov. • Esmane ravivalik tehti vastavalt lehma identifitseerimise numbrile

13. Materjal ja metoodika 3 • Penitsilliiniresistentne stafülokokk - kloksatsilliin (Wedeclox, 50 mg/ml, WDT/ Vetcare Oy ) üks originaal IMM; üks kord päevas 5 päeva. • Ravi muudeti ka gramnegatiivsete bakterite isoleerimisel. • Kolimastiit - Enrobioflox (enrofloksatsiin) või Cobactan 2,5% (tsefkinoom)süstelahus. Üks kord päevas kolm päeva. • Toetav ravi - mittesteroidsed põletikuvastased ravimid ja vedelikteraapia • Kortikosteroidide kasutamine oli keelatud.

14. Piimaproovide esmane bakterioloogiline uurimine toimus Eesti Maaülikooli Loomakliiniku laboratooriumis. Uuringu eesmärgiks oli esmase haigustekitaja määramine ning penitsilliinile resistentsete stafülokokkide leidmine Esimene kontrollproov võeti 3 nädala (+/- 2päeva) möödudes ravi alustamisest. Võimalikud muutused udaraveerandis registreeriti. Teine kontrollproov võeti 4 nädala (+/- 2päeva) möödudes ravi alustamisest. Hinnati udaraveerandi kliinilist paranemist. Proovid transporditi 3 kuu jooksul Helsinki Ülikooli Saari kliinikusse, kus toimus lõplik bakterioloogiline uuring.

15. Piimaproov 37 °C vähemalt 12 tundi 5% KOH test Lima ei teki G+ bakterid Tekib lima, G- bakterid Katalaasitest, 3% vesinikperoksiidiga Mikroskoopia Vahtu ei teki, sterptokokid Vahu teke, stafülokokid Mikroskoopia Nitrotsefiinitest Pen.resistentne Pen.tundlik

16. Materjal ja metoodika 4 Mastiit loeti pärast esialgset ravi kliiniliselt tervistunuks, kui pärast ravikuuri lõppu ei esinenud kliinilise mastiidi tunnuseid. Kui ravi pikendati, muudeti, veerand jäeti kinni või loom praagiti, loeti esialgne ravi ebaõnnestunuks. • Bakterioloogiliselt tervistunuks loeti lehm siis, kui kontrollproovides ei esinenud enam algset patogeeni. Ühes või mõlemas kontrollproovis esineva sama patogeeni olemasolu korral ei loetud looma bakterioloogiliselt tervistunuks.

17. TULEMUSED 1 • Kokku uuriti katseperioodi jooksul 206 piimaproovi, millest 100 proovi oli võetud enne ravi alustamist. Esimesi kontrollproove kogunes 75 ja teisi 31. • Kokku isoleeriti katseperioodi jooksul 11 erinevat mastiidipatogeeni.

18. Kliinilise mastiidi bakterioloogilise uuringu tulemused kahes erinevas farmis enne ravi alustamist

19. Ravi efektiivsus • Intramammaarne ravi penitsilliiniga oli efektiivsem grampositiivsete mastiidipatogeenide põhjustatud kliiniliste mastiitide ravis, kliiniliselt tervistus 85 % (n=24) ravitud udaraveeranditest. • Süsteemse penitsilliiniravi korral oli tervistumine 54,2 % (n= 20) • Logistilise regressioonimudeli põhjal oli see erinevus statistiliselt oluline. • Ravi šansside suhe (OR) oli 7,0

20. * statistilises mudelis kasutatud andmed penitsilliini süsteemse ja paikse ravi efektiivsuse hindamiseks grampositiivsete bakterite põhjustatud kliiniliste mastiitide korral (A; n = 24 ja B; n = 20).

21. Järeldused • Kui farmis domineerivad enam nakkuslikud mastiidipatogeenid, on keskkondlike mastiiditekitajate osakaal selles farmis võrdlemisi madal. • Bakterioloogilise leiuta proove võib seostada E.coli infektsioonide esinemisega farmis. • Grampositiivsete patogeenide põhjustatud mastiitide ravis on intramammaarne penitsilliini manustamine võrreldes süsteemse raviga efektiivsem.

22. JÄRELDUSED • Str.agalactiae ja Str.dysgalactiae mastiidi raviks sobib ainult intramammaarne ning Str.uberis mastiidi korral nii süsteemne kui ka intramammaarne ravimite manustamine. • Olenemata manustatud ravimist oli E.coli põhjustatud kliinilise mastiidi tervistumine 50-60%, seega lehma tervistumine kolimastiidi korral ei sõltu antibiootikumiravist.

23. Tänan tähelepanu eest!