TAIEX Seminar 23/03/2004, Sofia

1. Ulukite majandamine ja jahindus laienenudEuroopasVäljakutsed ja võimalused Tallinn, Eesti - 11.02.2011 Dr. Yves Lecocq FACE peasekretär Federationof Associations for Hunting and Conservation of the E.U. Nature conservation & awareness raising among the European hunters’ community Fédération des Associations de Chasse et Conservation de la Faune Sauvage de l’U.E. TAIEX Seminar 23/03/2004, Sofia

2. FACE - Euroopa Liidu jahindusorganisatsioone ühendav assotsatsioon => kaitseb ja esindab oma liikmete huvisid Euroopa- ja rahvusvahelisel tasandil=> edendab jahindust põhimõtte järgi: arukas ja säästlik kasutamine => esindab 36 Euroopa riiki (7 miljonit jahimeest), k.a Eestit

3. FACE – loodusvarade aruka ja säästliku kasutamise põhimõte Loodusvarade säästlik kasutamine = vahend looduse hoidmiseks Rahvusvahelise Looduse ja Loodusvarade Kaitse Ühingu (IUCN) üldine poliitika Amman 2000 Säästlik eluslooduse ressursside kasutamine on oluline vahend loodushoiuks, sest selle sotsiaalne ja majanduslik kasumlikkus on inimestele ajendiks loodust hoida.

4. Euroopa mõju jahindusele? Federationof Associations for Hunting and Conservation of the E.U. Fédération des Associations de Chasse et Conservation de la Faune Sauvage de l’U.E.

5. Ei ole ühtset Euroopa ega ELi jahinduspoliitikat aga Kehtib rida regulatsioone, direktiive, lepinguid ja seadusi, mis otseselt või kaudselt jahindust mõjutavad

6. Euroopa = maastiku, floora ja fauna mitmekesisus Aga see mitmekesisus esineb ka kultuurides ja traditsioonides See sotsiaal-kultuurne mitmekesisus on suur vara ja väärtus MITMEKESISUS!

7. 4 Euroopa jahindust iseloomustavad loomad

8. Põhja-Euroopa • Looduslik “lõikus” (eesmärk: süüa saada) • jahindus on populaarne ja demokraatlik • suhtarvult kõige rohkem jahimehi Euroopas (1/20) • eramaale on vaba juurdepääs • vahel ka vaba jahindus riigimaal

9. Lõuna-Euroopa • seltskondlik üritus • ulukimajandus keskendub pigem elupaigale kui ulukile • jahindus on populaarne (1/40) • jahiõigus ei ole alati seotud omandiõigusega.

10. Anglosaksi riigid • jaht on sport • sportlik või härrasmehelik käitumine • professionaalsed jahialad ja ulukimajandamine • iga 60 kodanik on jahimees • prioriteediks on eraomand

11. Kesk-Euroopa • pika-ajaline traditsioon ja ranged reeglid, hästi reguleeritud jahindus • keskendutakse suurulukite majandamisele • jahimeeste suhteline arvukus väike (1/300) • jahiõigus on osaliselt eraldatud omandiõigusest

12. Ühisjooned • loodusearmastus • aktiivne huvi looduse majandamise vastu • tugev sotsiaalne mõõde • jahimeeste ja koerte vaheline tugev side

13. Jahinduse kasulikkus • Ulukite majandamine • Looduskaitse • Elupaikade taastamine ja majandamine • Maaelu edendamine • Bioloogilisse mitmekesisusse on investeeritud 3 miljardit € • 120 000 täistöökohta

14. 7 miljonit Euroopa jahimeest 75% jahivad kohalikus jahipiirkonnas • omal maal • renditud maal • riigimaal • kohaliku seltsi, klubi jne liikmena • (maksva) jahikülalisena

15. Juhtumi Herrmann vsSaksamaaotsus 20.01.2011(juhtum nr 9300/07)

16. …Kohus otsustas, et kohustus lubada hr Xi maal jahti pidada oli vastuolus tema õigusega rahulikult oma maad nautida... Aga nõustus, et esitatud sätte eesmärk (ulukite majandamine, et säilitada mitmekesine ja terve ulukipopulatsioon ning vältida ulukikahjustusi), seisis üldsuse huvide eest.

17. … selle olukorra pärast Saksamaal... sai vajalikuks lubada jahti kõigil sobivatel territooriumitel…Saksa õigussüsteem...Ei vabastanud ühtegi riigi- ega eraomanduses olnud maad, mis oli jahiks sobilik, kohustusest lubada oma maal jahtida.

18. …mida õigustati vajadusega lubada jahti väiksematel maaüksustel, et tagada efektiivne ulukite majandamine

19. Kohus tõdes, et jahindusklubid on avalik-õiguslikud subjektid, kes alluvad jahindusorganisatsioonidele... ja olid seega riigi kontrolli all... Seega olid nad ülimuslikud eraomanikele kehtivast kontrollist…mistõttu nad integreeriti riigi struktuuri, et teostada avalikku-õiguslikku järelvalvet.

20. Jahindus Ulukiliigid = elav ressurss Säästlik kasutamine = tähtis vahend looduse kaitsmiseks “säästliku kasutamise sotsiaalne ja majanduslik kasumlikkus ajendavad inimesi loodust hoidma” (IUCN; World Conservation Congress, Amman, October 2000)

21. FACE = lobby-töö jahinduse edendamiseks Euroopa institutsioonides Katuseorganisatsiooni põhimõtted • ei ole ühtset Euroopa jahiseadust • ei ole mittevajalikku harmooniat (nt jahisüsteemides) • Aktide ja seaduste raamistik

22. ELi seadusandlus jahinduse vaatenurgast

23. ELi hügieeni ja tervishoiu reeglid Aidata kaasa arusaamale, et ulukiliha on kvaliteetne toode

24. Relvadirektiiv Euroopa relvapass -> lihtsustada jahimeeste reisimist

25. Linnudirektiiv (79/409/EEC) “metslindude kaitse”

26. Linnudirektiiv Preambula: teatavate liikide kõrge arvukuse, laia geograafilise leviku ja suure sigivuse tõttu kogu ühenduse territooriumil võib neid liike küttida kokkulepitud määral;

27. Linnudirektiiv Artikkel 1 : Käesolev direktiiv käsitleb kõikide looduslikult esinevate linnuliikide kaitsmist nende liikmesriikide Euroopa osa territooriumil, millede kohta kehtib asutamisleping. See hõlmab nende liikide kaitset, majandamist ja seiret ning kehtestab nende kasutamise reeglid.

28. Linnudirektiiv Artikkel 2 : Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid artiklis 1 nimetatud liikide arvukuse säilitamiseks tasemel, mis vastab eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi, samuti võtavad liikmesriigid meetmeid nende liikide arvukuse sellise tasemeni viimiseks

29. Linnudirektiiv Artikkel 4 I lisas nimetatud liikide elupaikade kaitseks tuleb rakendada erimeetmeid, et kindlustada nende liikide säilimine ja paljunemine nende levikualal.Liikmesriigid määratlevad nende liikide kaitsmiseks linnuhoiualadena nii hulga kui suuruse poolest kõige sobivamad territooriumi

30. Linnudirektiiv Artikkel5: liikmesriigid võtavad enda kanda vajalikud meetmed kõigi artiklis 1 osutatud linnuliikide kaitsmise süsteemi loomiseks, keelates eelkõige: - tahtliku tapmise või püüdmise mis tahes meetodil; - pesade ja munade tahtliku hävitamise või kahjustamise või pesade kõrvaldamise; - lindude tahtliku häirimise, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, kuivõrd selline häirimine on käesoleva direktiivi eesmärkide seisukohast oluline;

31. Linnudirektiiv Artikkel7: Olenevalt konkreetse liigi arvukusest, geograafilisest levikust ja sigivusest kogu ühenduse ulatuses võib II lisas loetletud liike küttida vastavalt siseriiklikele õigusaktidele. Liikmesriigid tagavad, et nende liikide küttimine ei sea ohtu nende liikide arvukust.

32. Linnudirektiiv Artikkel7 § 4: Rändliikide puhul, kelle kohta jahimäärusi kohaldatakse, tuleb eriti jälgida, et neid ei kütitaks sigimisajal ega pesitsusaladele naasmise ajal.

33. Linnudirektiiv Artikkel8 Käesoleva direktiivi alusel küttida, püüda või tappa lubatud lindude suhtes keelustavad liikmesriigid massilist või mitteselektiivset püüdmist või tapmist võimaldavate või liigi paigutist kadumist põhjustada võivate vahendite, korralduste või meetodite, seejuures eriti IV lisa a jaos märgitud vahendite, korralduste või meetodite kasutamise.

34. Linnudirektiiv Artikkel9 § 1: Liikmesriigid võivad teiste rahuldavate lahenduste puudumisel teha erandeid artiklite 5, 6, 7 ja 8 sätetest järgmistel põhjustel: – vältimaks viljasaagi, kariloomade, metsade, kalavarude ning vee kvaliteedi tõsiseid kahjustusi, – kaitsmaks taimestikku ja loomastikku; (c) lubamaks teatavate lindude vähesel arvul, valikulist ja range järelevalve tingimustes püüdmist, pidamist või muud mõistlikku kasutamist.

35. "Euroopa Nõukogu direktiiv 79/409/EEC ja kaitsealused linnuliigid”

36. Elupaigadirektiiv 92/43/EEC Looduslike elupaikade ning floora ja fauna säilitamine

37. Artikkel 3: Luuakse Euroopa erikaitsealade sidus ökoloogiline võrgustikNatura 2000. See võrgustik, mis koosneb aladest, kus esinevadI lisas loetletud looduslikud elupaigatüübid ja II lisas loetletud liikide elupaigad, võimaldab säilitada või vajaduse korral taastadaasjaomaste looduslike elupaigatüüpide ja liikide elupaikade soodsatkaitsestaatust nende looduslikul levilal.

38. Artikkel 6: Liikmesriigid kehtestavad erikaitsealade suhtes vajalikud kaitsemeetmed, mille hulka kuuluvad vajaduse korral asjakohased kaitsekorralduskavad, mis on eraldi välja töötatud või lisatud muudesse arengukavadesse... Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et vältida erikaitsealadel looduslike elupaikade ja liikide elupaikade halvenemist ning selliste liikide häirimist...

39. Artikkel 12: • Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et kehtestada IV lisa punktis a loetletud loomaliikide range kaitse süsteem nende looduslikul levilal, keelates küttimise: • kõik nahkhiire liigkidele • koprale • hundile (v.a mõned piirkonnad) • pruunkarule • saarmale • ilvesele (v.a Eesti) • ...

40. Artikkel 14: • Kui liikmesriigid peavad seoses artiklis 11 ettenähtud järelevalvega vajalikuks, võtavad nad meetmeid, millega tagatakse V lisas loetletud looduslike looma- ja taimeliikide isendite loodusest võtmine ja kasutamine kooskõlas nende soodsa kaitsestaatuse säilitamisega. • metsnugis • tuhkur • valgejänes • mägikits + ilves (Eesti), hunt (teatud piirkonnad) - ...

41. Artikkel 16: Kui muud rahuldavat alternatiivset lahendust ei ole... võivad liikmesriigid teha ... sätetest erandi: a) loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmiseks...; b) eriti oluliste ... kahjude ärahoidmiseks; c) rahva tervise ja elanikkonna ohutuse huvides või muude üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalsed ja majanduslikud põhjused... e) range järelevalve all valikuliselt ja piiratud ulatuses IV lisas loetletud liikide teatavate isendite võtmise või pidamise lubamiseks pädevate siseriiklike asutuste määratletud kogustes.

42. Pruunkaru - hunt - ilves “Liikide säilitamine jätkusuutliku kasutmise kaudu”

43. Säästliku jahipidamise initsiatiiv Partnerid: FACE, BirdLife International, Euroopa Komisjon D.G. ENV 10 punkti, k.a: - linnudirektiivi vastuvõtmine - programm, et tagada teaduslikud (andmete kogumine), sälilitamise (majandamise plaanid, jaht kaitsealadel) ja teadlikkuse tõstmise meetmed. => säästliku jahipidamise leping?

44. LepingFACE/BirdLife International (10/2004) • Mõlemad organisatsioonid: • tunnustavad Linnudirektiivi sobiva seadusliku alusena- toetavad NATURA 2000 võrgustikku, mis ei ole vastuolus jahindusega • edendavad andmete kogumist, k.a jahistatistika • seisavad hea selle eest, tõuseksid haritus ja teadlikkus - seisavad hea selle eest, et aastaks 2009 oleks märgaladel tinahaavlitega küttimine keelatud

45. Tänan tähelepanu eest