Maapiirkonna areng ja maaettevõtlus: arengud, probleemid, väljakutsed

1. Maapiirkonna areng ja maaettevõtlus: arengud, probleemid, väljakutsed Prof. RandoVärnik Majandus- ja sotsiaalinstituut 05.06.2012

2. Regionaalsed erisused • Lihtsate lahendusteta ja kiirete lahendusteta probleem kogu Eestile. • Jätkuv rahvastiku ja majandustegevuse pealinna ja selle tagamaale koondumine – küll aeglustunud võrreldes 1990-ndate ja 2000-ndate algusega, kuid jätkumas. • Miks maapiirkonna arengu teema puudutab ka linlasi? • maapiirkonna areng mõjutab otseselt nende heaolu, sh läbi konkurentsi nii tööjõuturul kui ettevõtete vahel, maksuraha ümberjagamise, ettevõtetele klientide olemasolu jms läbi. • Nö „võitjad“ peavad maksma „kaotajate“ eest (Hanson et al 1983)

3. Tüüpilised probleemid -- noorte lahkumine, maaelanike vananemine, ebaühtlased sissetulekud, madal ettevõtlusaktiivsus jms. – probleemid on samad kogu Euroopas ja ka majanduslikult rikkamad maad pole leidnud lahendusi. • Keskne küsimus – kuidas kohaneda muutunud olukorraga? • Ainult üksikuid näiteid edukalt kohanenud piirkondadest : • Globaliseeruvas, teadmiste põhises ja suure konkurentsiga majanduses on hästi kohanenud dünaamilised majandusarengu piirkonnad eelkõige erandid, mitte reegel (Pike et al 2006). • Ettevõtlus — üks peamisi majandusliku arengu mootoreid, ettevõtete ja töökohtade looja, majanduskasvu ja innovatsiooni allikas; elanikele vajalike majanduslike ja sotsiaalsete teenuste pakkuja. • Olulises vastasmõjus sotsiaalsete ja rahvastiku protsessidega.

4. Maaettevõtlus • Kaks võimalikku lähtekohta: • kogu maapiirkondade ettevõtlus, sh ka mittepõllumajanduslik; • traditsiooniline seostatus põllu- ja metsamajandusega kui ettevõtlusviis, mis on eriomane maapiirkondade ressursside kasutusele ja elulaadile. • Maapiirkondade asukohast ja rahvastiku ja ettevõtete tihedusest tulenevad eripärad: • väike ja spetsialiseerunud majandustegevus, mis toodab ainult väikese osa piirkonna elanikele vajalikest toodetest ja teenustest (Rizov 2006), samuti ka väikse osa piirkonna ettevõtetele vajalikest toodetest ja teenustest; • piirkonna suurus ja kaugus tähendab ettevõtluseks vajalike ressursside kaugust (Henderson 2002); • klientide kaugus. • Keskne küsimus: kuidas ületada distantsi ressurssideni ja ära kasutada konkreetsele piirkonnale eriomaseid ressursse?

5. Põllumajanduse muutunud roll Kuigi põllumajandusel on oluline osa paljude piirkondade majanduses, üha enam “maapiirkond” ei tähenda “põllumajandust” ning “põllumajandus” ei ole sünonüüm “maapiirkonnale” (OECD 2010). St. olulist põllumajanduse osatähtsuse langust nii SKP-s kui maaelanike tööhõives, heaks näiteks kasvõi Eesti. Põllumajanduse kui sektori tähtsuse languse ja selle ümberstruktureerimise tulemusena on maapiirkonnas esile kerkinud uued, keerulised majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised ja poliitilised suhetevõrgustikud (Flynn, Lowe 1994). Samas põllumajandus oluline maapiirkonna keskkonna kujundaja ja jätkuvalt olulisim maakasutaja. Uueks fookuseks põllumajanduspoliitikas maakasutus ja keskkonnahoid (OECD 2010); põllumajandus kui erinevate avalike hüvede pakkuja.

6. Põllumajanduslik vs. maaelu arengu vaatenurk Allikas. Lukesch, R, Asamer-Handler, M (2001)

7. Endogeenne vs. eksogeenne maapiirkonna arengumudel Allikas. Galdeano-Gomez et al (2011); Ward et al. (2005); Buchenrieder et al (2007) Poliitiline fookus Euroopas viimastel aastakümnetel – endogeenne arengumudel, mis rõhutab suurenevat mitmekesistamist, et haarata mitmesuguseid majanduslikke tegevusi ja uusi elustiile (Galdeano-Gomez et al 2010).

8. Neo- endogeenne mudel Poliitiline fookus Euroopas viimastel aastakümnetel : • Endogeenne areng , mis rõhutab suurenevat mitmekesistamist, et haarata mitmesuguseid majanduslikke tegevusi ja uusi elustiile (Galdeano-Gomez et al 2010). Allikas. Galdeano-Gomez et al (2011); Buchenrieder et al (2007)

9. Maapiirkondade majanduse muutus – pöördumatu põllumajandusliku tööhõive ja traditsiooniliste tegevusalade kahanemine, samas uued tööstuslikud ja teeninduslikud tegevused pole tihti esile kerkinud piirkondades, mis kõige enam on kannatanud languse käes (Baldock et al 2001). • Kiire majanduslik kasv tihti eelkõige piirkondades (OECD 2010): • kus on hea transpordiühendus, • mis on linnaliste keskuste läheduses, • mis on suutnud ära kasutada oma kohalike ressursse, nt. oma maapiirkonna eripära. • Seetõttu majanduses mittepõllumajanduslik mitmekesistamine tihti oluliselt edukam maapiirkondades, kus ka varem oli rohkem arenenud põllumajanduslik tootmine, sest seal on ka suurem nii inim- kui muude ressursside kontsentratsioon.

10. Uuring “Maapiirkonna ettevõtjate olukord, arengutrendid ning toetusvajadus” Tellija: EV Põllumajandusministeerium Finantseeriti Eesti maaelu arengukava (MAK-i) vahenditest Kestus: mai 2011- september 2012 Läbiviija: Eesti Maaülikooli majandus ja sotsiaalinstituut

11. Uuringu eesmärk Viia läbi Eesti maapiirkonna ettevõtluse vajaduste analüüs, mille raames kaardistatakse: • maapiirkonnas tegutsevad ettevõtjad, • nende ettevõtjate olukord, • ettevõtluse areng ja arengusuunad, • arenguks vajalike ressursside olemasolu ja vajadus. Uuringu objekt: Eesti 15 maakonna maapiirkonna põllumajanduslike ja mittepõllumajanduslike tegevusalade ettevõtjad. Vastavalt MAK-ile loetakse maapiirkonnaks: • vallad; • vallasisesed linnad, kus elanike arv jääb alla 4000; • kuni 4000 elanikuga väikelinnad.

12. Metoodika Kombinatsioon kvantitatiivsetest ja kvalitatiivsetest meetoditest. Kvantitatiivsete andmete kogumine —Statistikaameti ja EMTA andmed maaettevõtete arvu, asukoha, tegevusalade, majandusnäitajate jms kohta. Fookusgrupi intervjuud —5 fookusgrupi intervjuud erinevate eriala- ja tootjate liitude, teadusasutuste, ministeeriumite ja ettevõtjate esindajatega. Maapiirkonna ettevõtjate ankeetküsitlus — ankeetküsitlus interneti ja posti teel, et uurida maapiirkonna ettevõtete plaane, investeeringu- ja toetusvajadusi, probleeme jms. Küsitlusele vastas 1825 ettevõtet. Süvaintervjuud KOV-de esindajatega — poolstruktureeritud intervjuud 31 maapiirkonna KOV-i vallavanema või linnapeaga, et uurida nende arvamusi, hinnanguid oma valla ettevõtluse olukorra, arengutrendide jms kohta.

13. Tulemused Allikas: Statistikaamet (2012)

14. Allikas: Statistikaamet (2012)

15. Allikas: Statistikaamet (2012)

16. Allikas: Statistikaamet (2012)

17. Ettevõtete ankeetküsitluse tulemused (esialgsed)

18. Kokku 1825 vastajat. • 20%-le kuulus peale küsitletava ettevõtte veel teine ettevõtte/FIE. • 33%-l oli peale küsitletud ettevõtte/ FIE palgaline töökoht mõnes teises ettevõttes või asutuses. • 85% vastajatest elas ise ka maapiirkonnas.

19. * Eelkõige FIE-d

20. Maapiirkond kui elukoht ja elukeskkond: erinevate tegurite olulisus ja olukord

21. Maapiirkond kui ettevõtluskeskkond: erinevate tegurite olulisus ja olukord

22. Milline on Teie arvates olnud riigi ja kohaliku omavalitsuse senine panus maaettevõtluse arengusse? (%)

23. Millist mõju on järgmised eelmise kümnendi (2001-2010) sündmused ja trendid maaettevõtlusele avaldanud? (%)

24. Ettevõtte/FIE plaanid tegevuse/tootmise suhtes perioodil 2012- 2018 (%)

25. Ettevõtte/FIE plaanid ettevõtlusega jätkamise suhtes perioodil 2012- 2018 (%)

26. Ettevõtete kasum eelnevatel perioodidel (%)

27. Mis on olnud eelneval perioodil tehtud investeeringute eesmärk? (“kindlasti jah”, “pigem jah” vastanute %)

28. Milline on olnud tehtud investeeringute mõju ettevõttele? (“kindlasti jah”, “pigem jah” vastanute %)

29. KOKKUVÕTTEKS Häid lahendusi regionaalse mahajäämuse vähendamiseks pole – see on aastakümneid olnud samamoodi probleem kogu Euroopas. Globaliseeruvas majanduses edukalt kohanenud maapiirkonnad on pigem erand kui reegel. Põhiline fookus Euroopas on maaelu areng läbi majandus- ja muude tegevuste mitmekesistamise ja piirkonna siseste ressursside kasutuse. Samas aga mitmed uuringud on näidanud, et seda on suutnud edukalt teha varem põllumajanduslikult paremini arenenud piirkonnad, kus oli suurem inim- jm kapitali kontsentratsioon, mida suudeti kasutada mitmekesistamistegevuseks, kui seda on suutnud teha varem nö mahajäänumad piirkonnad, mille arenguprobleeme mitmekesistamine peaks vähendama.

30. Põllumajanduse roll majanduses ja tööhõive pakkujana on pöördumatult muutunud, kuid samas on ta jätkuvalt maakasutust ja keskkonda enim mõjutav tegevus. Eestis on teenindussektor olulisim maaelanike tööandja ning erinevate sektorite ettevõtete osakaalud maa ja linnaettevõtete koguarvus on ühtlustumas. Maapiirkonna ettevõtluse üheks omapäraks on füüsiline distants ressurssidest, klientidest, teenustest jms. IKT arengute tulemusel on paljudel juhtudel see vähenenud. Eestis on maapiirkonna ettevõtjate arv sarnaselt linnaettevõtete arvule kasvanud viimastel aastatel. Selle üheks põhjuseks saab pidada majanduskriisi, mis on olnud tõuketeguriks. Üheks eripäraks on FIE-de suur osakaal, mis näitab, et ettevõtlus on maapiirkondades sunnitud valik muude võimaluste puudumise korral. Seetõttu ka FIE-sid puudutavad otsused mõjutavad regionaalselt oluliselt rohkem maapiirkondi.

31. AITÄH! Eesti piires on maapiirkondade arengutes jätkuv ka maaettevõtete kontsentratsioon Tallinna ja suuremate linnade tagamaale. Erinevate tegurite olulisus maapiirkonnas kui elukeskkonna seisukohast ja kui ettevõtluskeskkonna seisukohast on erinevad. Kõige negatiivsemateks arenguteks hindasid ettevõtjad avalike teenuste koondumist, majanduskriisi, töökohtade vähenemist maapiirkonnas. Kuigi nende teenuste olukorda hinnati keskmiselt halvemaks, hinnati keskmiselt madalamalt ka nende olulisust. Paratamatult on toimunud kohanemine muutunud oludega. Ettevõtte likvideerimist kaalus vastajatest viiendik . Alla viiendiku oli neid, kes kavatses luua uue ettevõtte. Arvestades, et ettevõtetega seotud vastajatest arvestatav osa on seotud enam kui ühe ettevõttega ja ligi kolmandikule oli see ettevõtmine (ettevõte, FIE) lisategevus muu palgatöö kõrval, siis jätkuvalt ettevõtluse mootoriteks väike osakaal aktiivseid eestvedajaid, juhte.