180 likes | 485 Views
Praktilist õpetajale: tegevused väärtuskasvatuses erinevate meetodite abil. Igne Lembinen, Margit Teller TÜ haridusteaduste instituut. VÄIKE HEATEGIJA – KOOS ÕPIME TEGEMA HEAD!. Eesmärgid (RÕK-is). 2010. a Põhikooli riikliku õppekava (RÕK)
E N D
Praktilist õpetajale: tegevused väärtuskasvatuses erinevate meetodite abil Igne Lembinen, Margit Teller TÜ haridusteaduste instituut VÄIKE HEATEGIJA – KOOS ÕPIME TEGEMA HEAD!
Eesmärgid (RÕK-is) 2010. a Põhikooli riikliku õppekava (RÕK) üldosas on läbiva teema “Väärtused ja kõlblus” olulise eesmärgina märgitud, et õpilasi suunatakse: • reflekteerima nii iseenda kui kaasinimeste käitumispõhimõtete üle, kasutades oskusi kõlbeliste konfliktide lahendamiseks ning vastutustundlike valikute tegemiseks. Seetõttu on I ja II kooliastme mitmete ainete üldeesmärkides oluliseks peetud õpilasi suunata: • positiivse mõtlemise arendamisele, lugupidavale suhtumisele enda ja teiste vastu; • sallivuse ja empaatiavõime arendamisele; • initsiatiivikale osalemisele ja koostööle kaaslastega.
Integreeriv eetiline kasvatus Moraalne areng on asjatundlikkuse arendamine, selleks õpetajad peaksid õpetama moraalse käitumise protsesse ja oskusi. Eetilised oskused: • eetiline tundlikkus – emotsioonide väljenduste mõistmine, olukordade tõlgendamine jt.; • eetiline otsustus – eetiliste probleemide mõistmine, eetiline arutlemine ja tagajärgede mõistmine jt; • eetiline fookus – teiste austamine, teiste aitamine jt.; • eetiline tegevus – konfliktide ja probleemide lahendamine, enesekehtestamine teisi austades, otsuste elluviimine jt. (Kogumikust “Väärtused, iseloom ja kool: väärtuskasvatuse lugemik” (2009), lk 336-340).
Näide probleemilahenduse etappidest(1) Sotsiaalsete probleemide lahendamise metoodika keskendub kahele oskusele: 1. Õpetatakse probleemide lahendamise eeloskusi – sõnavara õppimine, teiste ja iseenda tunnete määramine, teiste seisukohtade arvestamine, sündmuste märkamise ja ajastamise õppimine.
Näide probleemilahenduse etappidest(2) 2. Õpetatakse probleemide lahendamise oskusi: • Alternatiivsete lahenduste väljamõtlemine, • Lahenduste tagajärgedega arvestamine, • Otsustamine – millist lahendust valida, • Eesmärgi saavutamiseks järkjärgulise plaani väljamõtlemine. (Kogumikus “Õppimine ja õpetamine I ja II kooliastmes” (2010) Kikas, E. (Toim.), lk 84)
Õppevahend -19 meetodit TEGUTSEN OTSIN LAHENDUSI PANEN TÄHELE Vajadus: • kaasinimeseks kasvamine (RÕK-i kaasabil), • õpetajate ootused (abivahendite täiendamine, didaktiliste võtete mitmekesistamine, praktiliste juhendite vajadus). Struktuur: • meetodi kirjeldus, • eesmärgid, mis esitatakse, lähtudes soovitavatest õpitulemustest, • lühike taustainfo õpetajale, sealhulgas tegevusele kuluv ligikaudne aeg ning vahendid, • tegevuse täpne kirjeldus ning ideid lisategevusteks, • viiteid õpetajaid toetavale kirjandusele, millest saab lisateavet nii meetodi kui ka käsitluse kohta laiemalt.
Meetodeid erinevate oskuste arendamiseks(1) Meetodid märkamise harjutamiseks
Meetodeid erinevate oskuste arendamiseks (2) Meetodid lahenduste otsimise harjutamiseks
Meetodeid erinevate oskuste arendamiseks (3) Meetodid tegutsemise harjutamiseks
42. LÕPP 29. 36. KÄIN 22. 15. 1.
Mäng Heategu • Mängijad (2–4), üks täring ja erivärvilised nupud. • Tekstiga mänguväljakule sattudes tuleb mängijatel otsustada, kas tegemist on: • viisakusreegli, • kohustuse, • heateoga. • Sattudes tekstiga mänguväljale, arutab mängija kaaslastega, kas tegemist on heateoga. Mängijal tuleb rühmakaaslastele põhjendada, miks ta nii arvab. • Iga heategu viib ühe sammu võrra edasi. • Võitja on see, kelle nupp jõuab esimesena lõppu.
Mäng Heategu 20nest mänguvälja väitest heateod on: • abistan matemaatikas mahajäänud kaaslast õppimisel; • annan nutvale sõbrale oma viimase kommi; • viin lastehaiglasse oma vanad mänguasjad; • viin varjupaiga loomadele toitu; • loen pimedale naabrile ajalehte ette; • viin haige naabritädi koera jalutama; • käin metsa istutamas.
PILDIPAARID Isa Onu Täiskasvanud poeg Vanem vend Üliõpilane Õpetaja Direktor Minister President Naabrimees MINA
MILLISEID VÄÄRTUSI: õiglus, ausus, hoolivus, sallivus, lugupidamine enda ja teiste vastu, lubaduste pidamine, demokraatlik osalemine, inimväärikus, rahvuslikkus. KUIDAS ÕPETADA: kõnealuse väärtuse kirjeldus, riimid (luuletused, laulud), lihtsad praktilised juhtnöörid erinevateks võteteks, suunavad küsimused mõtisklemiseks ja arutlemiseks. Pam Schiller, Tamera Bryant (2009).Väärtuste raamat. Kuidas õpetada 16 põhiväärtust väikestele lastele?
Põder, M., Sutrop, M., Valk, P. (Koost.) (2009) Väärtused, iseloom ja kool. Väärtuskasvatuse lugemik. NÄITED TEGEVUSTEST • Sõbrustamine (5. - 10. a). • Kes ma olen? Luuletus (alat.7. a) • Tsiteeritavad tsitaadid (alat.8. a ). • Rollimäng: reostus kohaliku kogukonna territooriumil (8. a). • Distsipliin koolis: väärtuspositsioon (alates 12. a). • Põlvkondade vaheline suhtlus ja konflikti juhtimine (alates 5. a) • Mida saame teha keskkonna korrastamiseks (alates 8. a). • Simulatsioonimängu loomine (alates 12.a). PRAKTILIST ÕPETAJALE strateegiad väärtuskasvatuses (lk 146- 190) Esitatud 15 tegevust, millest enamus sobivad kasutamiseks I ja II kooliastmes. Iga tegevuse juurde on toodud: * eesmärk; * teoreetiline kontekst; * vahendid; * rakendus; * lõpetuseks; * hindamine; * laiendusvõimalused.
Leiame oma koolis kõik koos, milliste väärtustega kaasinimesi tahame oma kooli lõpetajates näha ning jätkame oma õppimise ja õpetamise teekonda!
Täname tähelepanu eest! Tartus 2011