300 likes | 479 Views
Noorteprobleemid ja noorsoopoliitikad. Jüri Kõre Sotsiaalprobleemid Eestis Tartu. Noorsoo Noorsoopoliitika laste ja perepoliitika tööturupoliitika. tervishoiupoliitika pensionipoliitika hoolekande poliitika. Sisukord. Elutsüklipõhine sotsiaalkaitse – Euroopa standart (Neubourg).
E N D
Noorteprobleemid ja noorsoopoliitikad Jüri Kõre Sotsiaalprobleemid Eestis Tartu
Noorsoo Noorsoopoliitika laste ja perepoliitika tööturupoliitika tervishoiupoliitika pensionipoliitika hoolekande poliitika Sisukord
Elutsüklipõhine sotsiaalkaitse – Euroopa standart (Neubourg)
NOORED VASTUOLULISTES OLUDES Pole kunagi olnud nii palju Pole kunagi olnud nii palju Ettekirjutusi Riske Piiranguid Sotsiaalse kontrolli puudumist Nii-naa (sotsiaalteaduslikke) teadmisi • Vabadusi (otsustus või kaasarääkimisõigust) • Garantiisid • Võimalusi • Füüsilist kontrolli • Oskusi, emotsioone jms, mida vanemal põlvkonnal on vähem kui noortel
NOORSOOPROBLEEM-> NOORED KUI PROBLEEM • Noored kui röövlid (thugs) – autopõletajad, koolitulistajad, comorra mootorratturröövlid vms) • Noored kui tarbijad (alkohol, uimastid, suits, rasestuvad korterijärjekorda saamiseks, hoolivad ainult endast jne) • ‘Noored kui ohvrid – sündinud düsfunktsionaalsetes peredes, kehva haridusega, töötud jne
TRADITSIOONILISE SOTSIOLOOGIA NOORTEKÄSITLUS • Noorte siire • Noorte areng • Noorte subkultuur
Noorte siire • Noored kui lapsepõlvest täisikka suunduv (siirduv) grupp. Noored kui „lõpetamata“ ja täiskasvanud kui „valmisprodukt“. Noorsootöö peab aitama läbi „tormi ja tungi“ perioodi stabiilsesse täisikka. • Noorus on probleem! • Nooruse lõpu tunnus on lõpetatud haridustee, töö, perekond, raha teenimine …. • Täiskasvanute käitumine viimastel kümnenditel kummutab selle lähenemise. Täiskasvanud elavad vabaabielu (või abielluvad korduvalt), on lülitunud elukestvasse õppesse, kombineerivad palga- ja vabatahtlikku tööd, teevad karjääris (puhke)pause jne
Noorte areng • Käsitletakse kui liikumist ühest etapist, staadiumist teise. Füüsilise jõu ja intellektuaalse võimekuse omandamine. Väga vana lähenemine, Aristotelesel 3, Solonil 9, Confuciusel 6 faasi jne • Nii angu täiskasvanute elu pole „jõigi ühes ja samas voolusängis“, pole ka teismeliste areng likumine ühte ja sama teed pidi. Teid on mitmeid (palju), on kõrvalteid, on tagasipöördumisi jne • Kui situatsioonid, mida noor läbi elab, on erinevad sellest mida täiskasvanu läbi elab (õppima või tööle asumine, partneriga kooselu alustamine, eluaseme muretsemine), siis on vajalik noorte jaoks erinev poliitika. Kui mitte, siis on noori ja täiskasvanuid eristav joon sündmuse esmakordsus (noored) ja kordus (täiskasvanud). Kui räägime noorte kodutusest, rasestumisest, narkotarbimisest vms, siis on vaid osa neid nähtusi kirjeldavaid tunnuseid omased ainult noortele.
Noorte subkultuur • Nii nagu täiskasvanud nii ka noored ei soovi kultuuritarbimise “valmispaketti“, vaid koostavad selle eri sündmusi, stiile, nähtusi segades ise. • Klubikultuur kui noortekultuur on seotud elutsükliga (inimese vanusega). Muusikalise maitse murdepunktid on 10-11 ja järgmine 30 aasta paiku • Noorte kultuuriväljendused on hea baas mikro- ja minikogukondade tekkeks. Nii sport, kultuur kui ka ühistegevus genereerib sõprust ja loob kuuluvustunnet • Enamik noori valib oma välimuse ja elustiili seisukohalt kesktee, Seega on subkultuuri seisukohalt keskmisest eristuvad noored samaväärsed kõrgmoe kaudu keskmisest rõivakandjast eristuvate täiskasvanutega.
Noored sünnitajad • Üsnagi suur probleem USA-s (820 tuhat noort sünnitajat 3.954 sünnist 2011). • 80% noorte sünnitajate lastest on mitteplaneeritud • 4 noort naist 10-st, kelle esimene seksuaalakt oli vanuses 13-14 aastat väidavad, et see oli soovimatu (vägivaldne) • Iga 4-s noor ema saab teise lapse 2 aasta jooksul peale esimest sünnitust • Noorte emade haridustee on eakaaslaste omast lühem (vähem gümnaasium- või ülikooliharidust) ja tööalane positsioon madalam
HARIDUSPOLIITIKA PÕHIKÜSIMUS • HARIDUSPOLIITIKA PÕHIKÜSIMUS ON TÄNAPÄEVAL KESKHARIDUSE KÜSIMUS. MIS ON PARIM: • USA – ENAMIK NOORI KUNI 18.A. SAAMISENI PÄEVASES KESKKOOLIS • EUROOPA – ÜHETAOLINE HARIDUS KESKASTME ALGOSANI (PROGÜMNAASIUM), EDASI TULEVAD VALIKUD (ÜLIKOOLI ORIENTEERIB 3 A. AKADEEMILINE ASTE) • JAAPANI MUDEL – KÕIK LAPSED KESKKOOLI LÕPETAMISENI KOOLIS, VALIK 15 AASTASELT, SUUNATAKSE ERINEVA KVALITEEDI JA PRESTIIZIGA KOOLIDESSE
VÄÄRTUSHINNANGUD Eesti Läti Leedu Holland. • Perekond 1 1.-2. 1.3. • Töö 2. 1.-2. 2. 4. • Sugulased- sõbrad 3.3. 3. 1. • Vaba aeg 4.4.4.2. • Poliitika 6. 6.6.5. • Religioon 5. 5.5.6.
NOORSOTÖÖ JA NOORSOOPILIITIKA? NOORSOOPOLIITIKA STAATILINE JA DÜNAAMILINE KÄSITLUS • STAATILINE – NOORSOOTÖÖ ONGI NOORSOPOLIITIKA • DÜNAAMILINE – “TÄNANE” NOORSOOTÖÖ ON “EILSE” NOORSOOPOLIITIKA TULEMUS (NOORSOTTÖÖ KUI MUUTUMISE PROTSESS)
NOORSOOTÖÖ LÄHTEKOHT - SUHTUMINE • Laissez faire ja patriarhaalne suhtumine perekonda • Riiklik paternalism ja lastekaitse tähtsustamine • Sünniperekonna ja vanemate õiguste kaitse • Laste õigus enesemääramisele (Fox Harding, 1991)
NOORSOOTÖÖ SIHTGRUPID • NOORED EL-s 15-24 a. (EESTIS 7-26.a.) • SÜNNIST-25/30 a. (AUSTRIA, BELGIA, SAKSAMAA, SOOME) • ALGKOOLIST- 25 a. (IIRIMAA, HOLLAND, LUX) • 11/13-25 a. (PRANTSUSMAA, ISLAND, NORRA, INGLISMAA) • PÕHIKOOLI LÕPETAMISEST –25/30 a. (HISPAANIA, KREEKA, PORTUGAL, ROOTSI)
EESMÄRGID • MITTEFORMAALNE HARIDUS (EELDUSEKS JUURDEPÄÄS SPORDIRAJATISTELE, KULTUURIOBJEKTIDELE JNE) • INITSIATIIVIKUSE, LOOVUSE, ETTEVÕTLIKKUSE ARENDAMINE • SOTSIAALNE HAARATUS • OSALUS • MOBIILSUS • TÖÖHÕIVE
JUHTIMINE • REGIONAALNE JA KOHALIK TASAND • PÕHJAMAADES – POLITIKA VASTUTUST KANNAB RAHVAS (MTÜ-d). RIIK SEKKUB SIIS, KUI MTÜ-d VÕIMETUD ASJU KORRALDAMA • LÕUNA-EUROOPA MAAD – JUHTIMINE AVALIKUL VÕIMUL (BÜROKRAATIAL)
TAOTLUSED HARIDUSES • VÄHENDADA KOOLIST VÄLJALANGEVUST • TÄIENDADA HARIDUSE KVALITEETI NII ÕPPIMISE KUI OSKUSTE OSAS • SEOSTADA OMAVAHEL FORMAALHARIDUST, MITTEFORMAALSET KOOLITUST, TÖÖTURGU
TAOTLUSED TÖÖHÕIVE ALAL • NOORTE TÖÖHÕIVE SUURENDAMISELE SUUNATUD VAHENDITE OTSIMINE. SEDA KATSUTAKSE TEHA NOORTE TÖÖHÕIVE KULUDE ALANDAMISE KAUDU: • PRAKTIKA (KOOLITUSE) LEPINGUD – MIINIMUMPALGAST MADALAM JA TÖÖLEPINGUGA TÖÖST ERINEVALT MAKSUSTATUD (TÖÖANDJA JAOKS) • NOORTELE TÖÖD PAKUVATE TÖÖANDJATE SOTSIAALKINDLUSTUSMAKSU ALANDAMINE • PALGATOETUS NOORTELE TÖÖD ANDVATELE TÖÖANDJATEL
TAOTLUSED SOTSIAALTÖÖ ALAL • KAASATUS JA SOTSIALISEERIMINE • ERINOORSOOTÖÖ KUI ALTERNATIIV FORMAALSETELE INSTITUTSIOONIDELE (EELKÕIGE KOOLILE, AVATUD NOORTEKESKUSED, PÄEVAKESKUSED KÄITUMISPROBLEEMIDEGA LASTELE JMS)
OSALUS NOORTE-ORGANISATSIOONIDES • PIKK TRADITSIOON, KÕRGE OSALUS PÕHJAMAADES (ROOTSIS 82%, TAANIS 77%) • LÜHIKE TRADITDSIOON, MADAL KUID KASVAV OSALUS LÕUNA EUROOPAS (KREEKAS 36%, PORTUGALIS 40%, 1997.a. andmed) • POLIITILINE OSALUS – MURETTEKITAVALT MADAL. NOORTE USALDUS POLIITILISTE ORGANISATSIOONIDE SUHTES ÜHTVIISI MADAL SOOMES, SUURBRITANNIAS, HISPAANIAS, ITAALIAS, PORTUGALIS
Allikad • Eesti noorsootöötaja, tema pädevused ja koolitusvajadused. Kokkuvõte uuringutulemustest. 2010. TÜ • Euroopa uimastiprobleemide aruanne. Suundumused ja arengud 2013. https://intra.tai.ee/images/prints/documents/139090893057_Euroopa%20uimastiprobleemide%20aruanne_2013.pdf • Tony Jeffs, Mark K. Smith Individualization and youth work http://www.infed.org/archives/e-texts/individualization_and_youth_work.htm • Tony Jeffs, Mark K. Smith The Problem of `youth` and youth work http://www.infed.org/archives/youth.htm • Subkultuurid. Elustiilide uurimused. 2013. Koostaja A.Allaste. Tallinna Ülikool • Enzmann, D. 2010. Self-reported youth delinquency in Europe and beyond….. • http://euc.sagepub.com/content/7/2/159.abstract
Tänan tähelepanu eest Juri.Kore@ut.ee