Väike-Maarja valla kogemus koolivõrgu ümberkorraldamisel aastatel 1998-2012

1. Väike-Maarja valla kogemus koolivõrgu ümberkorraldamisel aastatel 1998-2012 Raili Sirgmets 30.01.2013

2. Väike-Maarja Õppekeskus 187 õpilast riigikool - haridusministeerium Väike-Maarja Gümnaasium 674 õpilast, sh gümnaasiumiaste 116 õpilast. munitsipaalkool- Väike-Maarja vallavalitsus Väike-Maarja Gümnaasium 674 õpilast MUNITSIPAALKOOL- Väike-Maarja vallavalitsus Päästekool 38 õpilast RIIGIKOOL-siseministeerium Väike-Maarja Õppekeskus 149 õpilast RIIGIKOOL- haridusministeerium sh päästekool 38 õpilast Siseministeerium Väike-Maarja Gümnaasium ja Õppekeskus MÄRTS 1998 JAANUAR 1999

3. Üldhariduskooli ja kutseõppeasutuse koostöömudel Põhjused koostöömudeli väljatöötamiseks olid järgmised: • õpilaste arvu vähenemine üldhariduskoolis aastast 2002 ja kutseõppeasutuses aastast 2007; • õpingute katkestamine nii üldhariduskoolis kui ka kutseõppeasutuses; • erivajadustega õpilaste arvu suurenemine koolides; • üldhariduskooli ja kutseõppeasutuse erinevast finantseerimisest tulenevad võimalused ja areng; • omavalitsusüksuse vajadus kasutada efektiivsemalt inim- ja rahalisi ressursse.

4. Üldhariduskooli ja kutseõppeasutuse koostöömudel Koostöömudeli rakendamise peaeesmärk on tagada ja säilitada kvaliteetse ning konkurentsivõimelise kutse- ja gümnaasiumihariduse omandamise võimalus Väike-Maarjas

5. Argumendid koolide ühitatud juhtimise korraldamiseks Majanduslikud: • vajadus kasutada koolihooneid optimaalsemalt. Ühiselt on vaja renoveerida arvuti, keemia- ja füüsikaklassid; • vajadus otstarbekalt korraldada õppevahendite soetamine ja kasutamine. Näiteks on vajalik ühine õppeinventariga sisustatud töökoda, kus on ka poiste tööõpetuse klassiruumid; • vajadus lahendada kulude arvestuse probleemid. Eraldi majanduseelarvete tõttu on raskendatud kulude arvestus. Raske on määratleda personali kulusid ja osalemist inventari ühisel kasutamisel.

6. Argumendid koolide ühitatud juhtimise korraldamiseks Sotsiaalsed: • Tihedalt läbipõimunud struktuurid vajavad ühitamist ning ühesuguseid reegleid ja sisekorda. Õpilased ja õpetajad töötavad ning viibivad mõlemas koolihoones. Suhtumisest „teie” ja „meie” peab saama „meie”. • Vajadus vähendada õpingute katkestamist ja korraldada erivajadustega õpilaste õppetööd nii üldhariduskoolis kui ka kutseõppeasutuses. Selleks tuleb koostada ühine strateegia ja tegevuskava.

7. Koolide ühitatud juhtimine alates septembrist 2007 direktor, juhtkond 9 liiget raamatukogu (1,5) huvitegevus huvijuht (1,5) õpilasesindused tugiteenusteosakond- tugiteenuste osakonna juhataja (0,5), sotsiaalpedagoog 1,0, eripedagoog (0,5), logopeed (1,5),abiõpetaja (1,0), parandusõppe õpetaja, psühholoog täiendõppe osakond osakonna juhataja (1,0) kutsealane eelkoolitus, täiskasvanuõpe sekretär (1,75) Väike-Maarja Gümnaasium (440 õpilast) õppealajuhataja (1,0) õpetajad 30 ametikohta 19 klassikomplekti Väike-Maarja Õppekeskus (152 õpilast) õppealajuhataja (1,0) Õpetajad 11 ametikohta 18 õppegruppi õpilaskodu- kasvataja (1,0) sotsiaalpedagoog (1,0) (õpilaskodus 112 kohta- sh 20 gümnaasium) majandusjuhataja (1,0) Puhastusteenindajad, 2 kööki

8. Koolide juhtkond • direktor; • õppealajuhataja (gümnaasium); • õppealajuhataja (õppekeskus); • huvijuht (gümnaasium ja õppekeskus); • täiendõppe osakonna juhataja (õppekeskus); • õpilaskodu kasvataja (õppekeskus); • tugiteenuste osakonna juhataja (gümnaasium ja õppekeskus); • majandusjuhataja (gümnaasium ja õppekeskus); • algkoolimaja esindaja.

9. Lähtekoht uute struktuuride ühitamisel • õpime üksteist tundma (list, infominutid kolmes majas, juhtkonna otsuste ja õppenõukogu otsuste eelnõud listi); • õpilane omandab põhihariduse põhikoolis. Kui päevas õppevormis ei suuda omandada siis õhtuses või kaugõppes. Põhikoolist välja langenuid ei suunata kutseõppeasutusse; • täiendavaid üldharidusõpinguid kutsekeskhariduse lõpetanutele viivad läbi gümnaasiumi astme õpetajad; • kutsealast eelkoolitust korraldavad kutseõpetajad.

10. Edukate muudatuste kümme võtit (T.Tammaru; R. Alas) 1. võti – visiooni sõnastamine: muudatuste eesmärgi sõnastamine ja teostamisviisi määramine (magistritöö- lähtealus, eesmärk ja tegevuskava); 2. võti – jõudude mobiliseerimine: töötajate koondamine visiooni ümber, visiooni analüüsimine erinevates rühmades, peamiste tegevussuundade täpsustamine (selgitustöö, ajurünnakud);

11. Edukate muudatuste kümme võtit (T.Tammaru; R. Alas) 3. võti – protsessi kiirendamine ehk katalüüs: muudatuste teostamise projekti struktuuri määramine, muudatusi toetavate ja kiirendavate jõudude analüüs (tegevuskava- analüüsi vahepeal ei tehtud. Kõige rohkem aega kulus selgitusele. Kindlasti arvestada välisteguritega- olulised majanduskasv, lähenevad valimised); 4. võti – protsessi juhtimine: muudatusi ohjavate ja õigel kursil hoidvate tegevuste määramine ja elluviimine (protsessi juhtimise meeskond- koolijuhid, vallavanem, volikogu esimees, haridusosakonna juhataja- tegevusplaani märgiti tähtajad);

12. Edukate muudatuste kümme võtit (T.Tammaru; R. Alas) 5. võti – teostamine: muudatuste elluviimine ja visiooni teostamine igapäevaste tegevuste ning protsesside abil. Toimub struktuuride, töömeetodite, töötajate hoiakute ja organisatsioonikultuuri muutmine soovitud tulemuste saavutamiseks. (Kõige suurem probleem- erinevate kultuuridega organisatsioonide ühitamine);

13. Edukate muudatuste kümme võtit (T.Tammaru; R. Alas) 6. võti – töötajate kaasamine: püütakse saavutada, et kõik töötajad, keda muudatused mõjutavad, oleksid huvitatud visiooni elluviimisest ja teeksid omalt poolt kõik vajaliku muudatuste teostumiseks (Võimatu ülesanne. Kunagi ei saavuta me olukorda, kus kõik on muudatustest huvitatud. Näiteks üldharidusest lahkus 9 inimest.);

14. Edukate muudatuste kümme võtit (T.Tammaru; R. Alas) 7. võti – emotsioonidega toimetulek: muudatustele vastuseisu ületamine ja emotsionaalsete tõkete kõrvaldamine. (Ei ole mõtet seada eesmärgiks kõikide tõkete kõrvaldamine- reform jääbki teostamata. Tuleb tabada nn parim aeg- poliitiline ja majanduslik olukord);

15. Edukate muudatuste kümme võtit (T.Tammaru; R. Alas) 8. võti – võimuküsimuste lahendamine: võimusuhete ülevaatamine ja nende muutmine, et kõik muudatustesse kaasatud osalised saaks anda võimetekohase panuse (protsessi juhtivas meeskonnas ülesanded jaotatud. Poliitika tegemine võib asja keeruliseks ajada. Meie eelis oli see, et selles protsessis olid kõik poliitilised jõud ühisel arvamusel);

16. Edukate muudatuste kümme võtit (T.Tammaru; R. Alas) 9. võti – töötajate koolitamine: koolitus tehniliste ja sotsiaalsete oskuste parandamiseks ning arendamiseks. Selleks, et töötajad saaksid oma panust muudatuste elluviimisse suurendada ja visioon muutuks nende igapäevatöö osaks. ( tegime koolitusi kuid ei teinud seda väga teadlikult- positiivne üllatus tuli siis kui hakkasime uut arengukava tegema. Tegelikult peaks olema koolituskava);

17. Edukate muudatuste kümme võtit (T.Tammaru; R. Alas 10. võti – aktiivne suhtlemine: algatada ja korraldada suhtluse plahvatuslik kasv, julgustada kõiki osalema ja propageerida muudatusi töötajatele (pühendasime infovahetusele ja aktiivsele suhtlemisele kõige rohkem aega ja tegevusi- see välistab intriigid). a

18. Mõned lood • gümnaasiumiõpilased sooritavad kutseeksameid ( müüja); • gümnaasiumiõpingute katkestaja asub õppima kutseõppesse (individuaalsed õppekavad); • lisa-aasta kutseõppurite riigieksamite tulemused on võrdsed gümnaasiumilõpetajaga ; • kutsehariduse projektid toetavad koostööd üldharidusega (ringitöö, õpetajate täiendkoolitus); • “ kokast sai saksa filoloog ” (10 % kutseõppe lõpetajatest jätkab õpinguid järgmisel haridustasemel).

19. Meie õpetajad koolimudelist • see on meie koolide oluline tugevus; • asjad on selged, traditsiooniline ja toimiv; • peaks olema innovaatilisem ja paindlikum; • võimaldab vähem võimekatel õpilastel haridust omandada; • selge ja arusaadav valik (akadeemiline või kutse) ….

20. Edaspidi peame meeles • Vastuseis toetab arengut; • konkurendiga tuleb teha koostööd (õppebaas, projektid, personal); • emotsioonid sh kirg on muudatuste juhtimisel vajalikud kuid argumendid on tähtsamad

21. VÄÄRT KOOL VIRUMAA VEEREL! Tänan!