Muutused ühiskonnas

1. Muutused ühiskonnas Maailmamajanduse kujunemine Tiina Kapten Geograafiaõpetaja

2. Muutused ühiskonnas • Praegune ühiskonnakorraldus on kujunenud pika ajaloo vältel • Majanduse arengu eelduseks on olnud erinevate tootmisviiside vaheldumine • Ükski kunagi olemas olnud tootmisviis pole kuhugi kadunud, kusagil maailmas on ta veel ikka olemas

3. Traditsioonilised tootmisviisidKORILUS • Söödavate viljade ja juurikate kogumine • Kalapüük ja küttimine • Kogukonnas kuni paarsada inimest • Erinevad kogukonnad üksteisest isoleeritud • Korilussaadused vahetult tarbitavad ja seega elatab ära vaid hõredalt asustatud aladel • EI OLE KAUBANDUST, RAHA, LIIKLUSTEID, VEONDUST, TÖÖSTUST, KÄSITÖÖD, RIIKI, EI OSALE MAAILMAMAJANDUSES • Tänapäeval säilinud Aafrika ja Aasia kõige mahajäänumatel hõimudel

4. Traditsioonilised tootmisviisidVARAAGRAARNE • Loomade kodustamine – rändkarjandus • Põlluharimine – alepõllundus • Vahetuskaubandus loomakasvatajate ja põlluharijate vahel – puudub raha, müümist-ostmist ei esine • Käsitöölised- valmistavad kogukonnale tööriistu ja tarbeesemeid • Vaja koguda varusid ja kaitsta neid röövijate eest • Röövkäikude tagasilöömiseks või korraldamiseks vaja juhte, organisatsiooni – riigi alged • Praegu levinud Aafrikas ja Okeaanias • Tootlikkus madal, maailmamajanduses ei oma tähtsust

5. Traditsioonilised tootmisviisidHILISAGRAARNE • Põlluharimisel kasutusele loomad, põldude väetamine sõnnikuga • Tootjad tootsid peamiselt omale, aga ka müügiks ülemkihile ja käsitöölistele • Käsitöölised valmistasid tootjatele tööriistu ja tarbekaupu, ülikutele ehteid ja luksuskaupu • Tekib käsitöövormis tööstus, kaubandus, raharinglus ja pangandus (liigkasuvõtjad), teede arenedes veondus. Hakkavad tekkima linnad • Ühiskond muutub keerulisemaks – vaja riiki. Hilisagraarne riik hakkab tegelema majanduse korraldamisega • Teede arenedes kujunevad rahvusvahelised kaubandussuhted – s.o. maailmamajanduse alged. Kaubeldakse eksootiliste loodussaadustega ja kvaliteetsete käsitööesemetega (luksuskaubad)

6. Maailm enne arenenud maailmamajanduse tekkimist 15. Sajandil mitmed hilisagraarsed ühiskonnad: • Kaug-Ida (Ida-Aasia, Lõuna-Aasia, Kagu-Aasia) • Kasvatati teravilja, köögivilja, õlikultuure, puuvilju, puuvilla ja suhkruroogu • Tööloomadeks härjad ja hobused, lisaks muud koduloomad • Hommikumaad (Aafrika ja Aasia lähistroopiliste kõrbete oaasid pöörijoontealal) • Põllundus + tööloomad (eeslid, härjad), produktiivloomi ei kasvatatud • Loomakasvatussaaduseid osteti rändkarjustelt

7. Vahemeremaad • Kaubanduslikumad kui muud piirkonnad sest Vahemeri soodsaks kaubateeks • Kõike vajalikku ei kasvatata , palju ostetakse mujalt sisse • Euroopa • Arenes aeglaselt • Hea tasakaal taime- ja loomakasvatuse vahel • Turusuhted Vahemeremaadega

8. Industrialiseerumine • Iseseisev industrialiseerumine – Riigi üleminek industriaalsetele tootmisviisidele omal algatusel ja põhiliselt oma jõududega • Sõltuvindustrialiseerumine – osaline ja lünklik industrialiseerumine, mis viiakse läbi teiste riikide huvides ja suuremalt jaolt nende jõududega (kapital, tehnoloogia, ettevõtjad). • Näiteks kaevanduste ja istanduste rajamine, millega kaasneb infrastruktuuri väljaarendamine.

9. Kolooniad • Riigid, mis poliitiliselt tugevasti sõltuvad mõnest teisest riigist – emamaast • Ümberasumiskolooniad – emamaa üleliigse rahvastiku ümberasustamiseks. Põlisrahvastik enamasti hävitati. Asunikud tõid kaasa emamaa kultuuri ja ühiskonnakorralduse. Reeglina ümberasumiskolooniad arenesid kiiresti, iseseisvusid varakult või liitusid emamaaga. • Faktooriad – kaubanduslik-sõjalised tugipunktid, mis rajati kaupade kokkuostmiseks võõras riigis või riikluseta maa-alal • Istanduskolooniad – Suured taimekasvatused soojadel aladel, tööjõuks peamiselt Aafrikast toodud orjad (350 aastaga 100 miljonit) madalapalgaline tööjõud Aasiast või põlisrahvad • Ressursikolooniad – Suured alad, peamiselt emamaal puuduvate loodusvarade hankimiseks • Reservkolooniad - vallutati nö igaks juhuks • Poolkolooniad – osalise iseseisvuse säilitanud riigid, kus oma valitsus aga määravaks emamaa huvid

10. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda • Varaindustriaalne tootmisviis sai alguse 15. sajandi Euroopast, täpsemalt Itaaliast, kust levis edasi Inglismaale, Prantsusmaale ja madalmaadesse. • Eri tsivilisatsioonide suhtlemine muutus tihedamaks peale Ameerika avastamist 1492 aastal. • Euroopa tihenev kaubavahetus Aasia ja Aafrikaga. • Tehnoloogia suhteliselt kiire areng ja turumajanduslike suhete levik kõigis majandusharudes. • Tehnoloogilised murrangud, linnade areng • Piirkonnad, mis ei suutnud kaasa minna iseseisva industrialiseerimisega sunniti sõltuvindustrialiseerimise teele, st, et sinna toodi sisse industriaalne tootmisviis, mis enamasti ei asendanud traditsioonilisi tootmisviise vaid jäi eksisteerima nende kõrvale.

11. Hilisindustriaalne tootmisviis kujunes välja Suur-Britaanias, teistes Lääne-Euroopa maades ja Ameerika Ühendriikides 19. sajandi algul • Kerkisid suured tööstuslinnad (Birmingham, Liverpool, Manchester), rajati mandreid läbivaid raudteid (Siberi raudtee), ehitati suuri ookeaniaurikuid. • Suur tähtsus oli suurtel meritsi veetavatel kaubakogustel. Veokulusid ja aega aitasid kokku hoida 1869 a Suessi ja 1914 a Panama kanali avamine. • Hilisindustriaalne tootmisviis domineeris majanduslikult arenenud riikides 19. sajandi algusest 20. sajandi teise pooleni • 20. sajandi alguses koosnes maailm kümnekonnast suurest impeeriumist koos kolooniatega. Tähtsaimad neist olid USA, Suur-Britannia, Saksamaa, aga ka muud Lääne-Euroopa riigid olid suhteliselt heal järjel. • Industrialiseerumine toimus aeglasemalt ja väiksema eduga Ida-Euroopas ja Lõuna-Euroopas, samuti Jaapanis ja eurooplastega asustatud lõunapoolkera maades (Austraalia, L-Ameerika).

12. Maailm oli jagunenud iseseisvateks tööstusriikideks ja neist sõltuvateks kolooniateks. • Tööstusriigid kontrollisid maailmamajandust, kolooniad varustasid neid tooraine ja põllumajandussaadustega. • Kolonisaatorid jätsid tugeva jälje kolooniate ökosüsteemidele tuues sisse võõrliike ja hävitades sealset liigirikkust. • 20. sajandi keskel said enamus kolooniaid iseseisvaks. See võimaldas tööjaotust endiste kolooniate ja emamaade vahel. • Arenenud tööstusriikide ja endiste kolooniate vaheline majanduslik ebavõrdsus säilis. • Maailm jagati arenenud tööstusriikideks ehk Põhjaks ja arengumaadeks ehk Lõunaks

13. Tööstusühiskonnast infoühiskonda • 20. sajandi alguses avaldusid arenenud tööstusriikide majanduses mõned negatiivsed nähtused. • Tootmine koondus väikeettevõtete ühinemisel suurettevõteteks, mis viis monopolide tekkele. • Teravnesid klassivastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel. • Majandust mõjutas väga tugevalt I maailmasõda, mille järel mitmetes riikides kehtestati totaalsed režiimid (Venemaal kommunistlik, Itaalias fašistlik). • 1930 ndatel aastatel suur üleilmne majanduskriis (algas USAst.) • Pärast II maailmasõda arenesid riiklikud ja rahvusvahelised finantsinstitutsioonid ja majanduspoliitika. • Loodi Maailmapank ja Rahvusvaheline Valuutafond, mille ülesandeks oli stabiliseerida maailma finantssüsteemi järelevalve abil.

14. Aastail 1950 -1970 sajad-tuhanded uued tööstusettevõtted ja sajad uued linnad. • Suur osa tööealisest elanikkonnast olid tööstustöölised, linnarahvastiku osakaal kasvas kohutava kiirusega. • 20. sajandi II poolel algas uus tehnoloogiline pööre. • Leiutati tuuma- ja kosmosetehnika, elektronarvuti. • Algselt olid need leiutised kõik riigikaitseks, kuid osaliselt läksid nad ajajooksul tsiviilkasutusse. • Postindustriaalset tootmisviisi iseloomustavadki aatomienergia ja kõrgtehnoloogia kasutuselvõtt ning füüsilise töö üha laialdasem asendumine vaimse tööga. • Arvutitööstuse, digitaaltehnoloogia ja multimeedia tormiline areng ja uute sidevahendite (mobiiltelefonid, internet) kasutuselevõtt, ning jõudmine laiade massideni toob kaasa infoühiskonna.

15. Areneb tormiliselt ka tööstuslik tootmine, kus võetakse kasutusele väga palju uusi tehnoloogiaid. • Tööstusliku tootmise kiiret kasvu mõjutab tarbimisühiskonna kujunemine, mis on osaliselt tingitud ka toodetesse programmeeritud aegumisest. • Paljud tooted on teadlikult koostatud nii, et neid ei saa parandada vaid tuleb asendada. • Pealegi muutub pidevalt mood ja toodete tehnilised omadused, mis tekitavad surve neid välja vahetada. • Kui viimane murrang tõi kaasa inimese vabanemise raskest füüsilisest tööst, siis infoühiskond kergendab inimese vaimset tööd.

16. Postindustriaalne- ehk infoühiskond • Infoühiskonnale on omaseks teadusliku töö lai levik ja suur osatähtsuse kasv majanduse arengus. • Teadmised kui infoühiskonna peamine ressurss ei eksisteeri mitte esemelisel kujul (raamatud, aparaadid) vaid inimeste teadvuses. • Kui industriaalses ühiskonnas olid elektri-, raudtee- ja telefonivõrk peamised kaupade ja teenuste edastajad ja neist sõltus piirkondade majanduslik areng, siis postindustriaalses ühiskonnas lisandub kõrgtehnoloogial baseeruv infovõrk, mis on peamise väärtuse – andmete - edastajaks. • Piirkonna majanduslik potentsiaal sõltub tema infotehnoloogilisest varustatusest ja oskustest uut tehnoloogiat kasutada.

17. Peamine erinevus tööstus- ja infoühiskonna vahel seisneb selles, et piirkondade vaheline geograafiline kaugus kaotab infoühiskonnas oma tähenduse. • Kui industriaalühiskond koondas rahvastiku suurematesse linnadesse, siis infoühiskonnas saavad inimesed omavahel suhelda ja tööd teha kõikjal kus on võimaluse sidevahendite (internet, mobiil) kasutuseks. • Postindustriaalset ühiskonda iseloomustab inimeste ja kaupade liikumine ülemaailmselt väga suures mahus. Kaubanduse kiire areng on endaga kaasa toonud uue tegevusala – logistika. • Kasvas pangandus-, raamatupidamis-, jt äriteenuste tähtsus. Kuna vajati oskustega tööjõudu kasvas kiiresti ülikoolide ja kõrghariduse tähtsus. • Paranes inimeste heaolu, tekkis rohkem vaba aega, mis tingis meelelahutus- ja turismitööstuse arengu. • Senistele tootmisviisidele omane rahulik elutempo on asendunud globaalmajanduse survel üleüldise kiirustamisega.

18. Globaliseerumine. Globaalse tööjaotuse põhijooned • Infoühiskonnas toimub lisaks uute majandusharude kujunemisele ka majanduse ruumiline ümberkorraldamine. • Majandusimpeeriumide asemele tekib terviklik majandussüsteem, mis hõlmab kogu maailma. • Seda protsessi nimetatakse globaliseerumiseks ehk üleilmastumiseks. • Majanduse alal toimub globaliseerumine uute side- ja infotehnoloogiate ning transpordi arengu tõttu. • Veo ja sidekulud on tänapäeva majanduses teisejärgulised ja muutuvad järjest odavamaks. • Tootmine on võimalik paigutada sinna, kus see tuleb kõige odavam.

19. See ohustab stabiilset majandust, sest turusituatsiooni muutumine kutsub esile suuri muudatusi tootmises ja ettevõtete paigutuses. • Püsiva arengu tagavad vaid pidev kutseoskuste täiendamine, tehnoloogiline uurimis- ja arendustöö. • Samal ajal kui vanad tööstusmaad jätkuvalt on maailmamajanduses juhtivatel positsioonidel ja tekib juurde uusi areneva majanduse tsoone n. Kagu-Aasia maades ja Ladina-Ameerikas, on ikka veel suured piirkonnad Aafrikas, Aasias ja Ladina-Ameerikas maailmamajandusest eemal. • Endiselt on olemas vahe rikka Põhja ja vaese Lõuna vahel. • Osad arengumaad on vaesusest välja murdnud ja astuvad rikaste põhjariikide kõrvale, samas paljudes endise NSVL vabariikides on olukord muutunud tunduvalt viletsamaks. • Infoühiskonnale on omane järjest suurenev ettevõtete vaheline tööjaotus. • Iga ettevõte tegeleb järjest kitsama toote- või teenuste hulgaga. • Toodetakse või pakutakse vaid seda mida osatakse kõige paremini ja mille osas on teatud konkurentsieeliseid.

20. Toodete puhul on oluliseks arendustegevus millega tegelevad eelkõige rikaste riikide ettevõtted, sest vaja suuri kapitalimahutusi ja oskustega motiveeritud tööjõudu. • Tootes vajaminevad detailid toodetakse eraldi firmades, enamasti kuskil odava tööjõu piirkondades, et vähendada kulutusi tööjõule. • Toote kokkumonteerimine enamasti toimub turgude vahetus läheduses, kuid siiski võimalikult odava tööjõu poolt. • Müük ja tarbimine toimub vastavalt tarbija olemasolule, aga enamasti rikastes riikides. • On tekkinud nn. liiderfirmad (kaubamärgi omanikud), kes tegelevad ise ainult arenduse ja muude vastutusrikaste valdkondadega ja alltöövõtjad, kes lepingute alusel teevad odavamaid töid. • Liiderfirmast, alltöövõtjatest ja teistest lepingu alusel teenuseid või töid tegevatest osapooltest kujunevad suured ettevõtlusvõrgustikud.

21. Majanduslik globaliseerumine on suurendanud rikaste riikide ja rahvusvaheliste suurfirmade võimalusi kasutada ära vaesemaid oma huvides: • näiteks odava tööjõu allikatena • oma keskkonna probleemide lahendamiseks. • Rikkad tööstusriigid nagu USA või Jaapan on oma keskkonnaohtliku tootmise viinud sellistesse piirkondadesse nagu Ladina-Ameerika või Kagu-Aasia. • Sealsed rahvad saavad küll tööd ja (madalapalgalist) teenistust, ning aidatakse välja ehitada infrastruktuure ning arendada majandust, kuid suurimad kasusaajad ikkagi USA ja Jaapan, kes saavad oma tööstusele vajalikku toorainet oma keskkonda reostamata ja odavamalt

22. Üksikettevõtete paigutust mõjutavad tegurid • Tegureid, mis mõjutavad ettevõtte tootmiskulusid ja saadavaid tulusid on mitmeid. • Neid kõiki tuleb ettevõtte rajamisel arvestada. • Tooraine • Odav energia • Tööjõu oskused ja odavus • Turu lähedus • Teiste ettevõtete lähedus • Kohalik kapital • Transpordisüsteemid

23. Paigutusteguritest lähtuvalt eristatakse erineva suunitlusega ettevõtteid: Toormele ja energiale orienteeritud ettevõtted • sõltuvad eelkõige loodusliku tooraine või odava energia lähedusest. • Need on peamiselt esmasektori ettevõtted, mis tegelevad põllumajanduse, metsanduse ja kaevandustegevusega, samuti metallide sulatus ja raskemasinaehitus. • Sellised ettevõtted saavad asuda kas tooraine lähedal või siis sadamapiirkondades, kus sisseveetavat toorainet saab töödelda ilma edasiste veokuludeta.

24. Tööjõule orienteeritud ettevõtted • paigutatakse vastavalt oskustööjõu ja/või võimalikult odava aga samas kvaliteetse tööjõu olemasolule. • Sellisteks ettevõteteks on kergetööstus ja elektoonikatööstus ettevõtted. • Kuna ülemaailmselt on palgaerinevused väga suured siis seoses globaliseerumisega on palju tööjõumahukat tootmist paigutatud arengumaadesse, kus on madalaimad palgad. • Kvaliteetne tööjõud on ülioluline kõrgtehnoloogiasektoris. • Sellised ettevõtted koonduvad teadusparkidesse või ülikoolide lähedusse.

25. Tarbijatele ehk turule orienteeritud ettevõtted • Kohalikule turule orienteeritud on ettevõtted mille toodang rikneb kiiresti (liha, piim, kondiitritooted). • Turg sõltub tarbijate hulgast, kui tarbijaid vähe on ettevõte sunnitud lõpetama, asukohta vahetama või muutuma. Ettevõtlusklastrid ehk – kobarad • Suured ettevõtlusvõrgustikud, mis on keskendunud omavahel seotud toodangu valmistamisele. • Klastri kujunemisel on kõige olulisem inimfaktor ja vähemtähtsateks looduslikud tegurid. • Klastri teket ja säilimist soodustab firmade vaheline usaldus, mille aluseks on pikaajalised kontaktid.

26. Rahvusvahelised ettevõted • Rahvusvahelised ettevõtted on sellised, mis tegutsevad mitmes riigis või isegi kümnetes riikides. • On ettevõtteid mille tootmisettevõtted on peaaegu kõigis riikides (Coca Cola). • Rahvusvahelistel firmadel on peakorter nn emamaal, tootmine ja turustus paikneb aga teistes maades. • Suurema osa edukate rahvusvaheliste ettevõtete peakorterid on koondunud maailmalinnadesse, kus asuvad ka suurimad pangad, börsid ja kust on võimalik leida kõrge kvalifikatsiooniga ja spetsiifiliste oskustega tööjõudu.

27. Esimesed rahvusvahelised ettevõtted pärinevad 16. sajandist (Briti Ida-India kompanii), kui esmaseks huviks oli ligipääs loodusvaradele. • Hiljem sai olulisemaks laienemine uutele turgudele, et toodetele uusi tarbijaid leida. • Massiliselt hakkas rahvusvahelisi ettevõtteid tekkima 20. sajandil. • Üksikute suurkorporatsioonide käive tänapäeval ületab paljude arengumaade SKT.

28. Eristatakse nelja põlvkonna rahvusvahelisi ettevõtteid: • Esimene põlvkond 16 sajandist: Euroopa kaubanduskompaniid, kes ostsid kokku kaugete maade saadusi ja turustasid neid Euroopas • Teine põlvkond 19 sajandist: ettevõtted, mis tootsid kolooniates põllumajandussaadusi või kaevandasid maavarasid ja tegelesid nende sisseveoga päritolumaale. Näiteks naftakompanii Royal Dutch Shell. • Kolmas põlvkond 20 sajandi keskelt: edukad tööstusettevõtted, mis hakkasid laienema naaberriikide turgudele. • Neljas põlvkond alates 1980ndatest: Seoses globaliseerumisega kujunesid paljudest ettevõtetest võrgustikud.

29. Rahvusvahelised korporatsioonid kontrollivad suurt osa turust, kus nad tegutsevad ja omavad sõnaõigust millist toodangut müüa. • Paljud firmad ei ole huvitatud pikaealiste toodete tootmisest, sest sellisel juhul ei ostetaks piisavalt uusi tooteid ja väheneks kasum. • Peamised valdkonnad, kus rahvusvahelised ettevõtted tegutsevad on: • Kõrgtehnoloogia: IT, biotehnoloogia, mikroelektroonika, telekommunikatsioon, ravimid, uued materjalid – valdkonnad kus arendus ja uurimistööks on vaja suurt kapitali. • Suuremahulised tarbekaubad: autod, koduelektroonika jms, kus saab tootmise paigutada odava tööjõu piirkondadesse, vähendades tootmiskulusid. • Brändikaubad: karastusjoogid, hügieenitarbed jms, kus edukaks müügiks on vaja reklaami meedias.

30. Globaliseeruvas maailmas omab järjest vähem tähtsust riik, ning peamine reguleeriv mehhanism on ülemaailmne turg. • Suure osa kaupade puhul ei ole enam võimalik määrata nende päritolumaad. Ei saa rääkida enam Saksa autodest või Jaapani telekatest... • Maailma muudab väiksemaks ka telekommunikatsiooni ja transpordi areng. • Rahvusvaheliste firmade organisatsiooniline ülesehitus, töökultuur, juhtimine ja tootearendus olenevad päritolumaa tavadest. • Vanimad rahvusvahelised ettevõtted pärinevad Euroopast – Suurbritanniast, Hollandist, hiljem Saksamaalt, Šveitsist, Prantsusmaalt, Itaaliast ja põhjamaadest. • Kuna USA on olnud pikka aega juhtivaks riigiks maailmamajanduses on ka maailmas ülekaalus USA päritolu firmad. • Kuid tänapäeval on tuntuks saanud ka mitmeid rahvusvahelisi firmasid Aasiast – Jaapanist, Hiinast, Koreast.

31. Rahvusvaheline kaubandus • Alates 20 sajandi teisest poolest on rahvusvaheline kaubandus kasvanud väga kiiresti, isegi kiiremini kui tootmine. • See tähendab seda, et järjest süveneb rahvusvaheline tööjaotus ja ettevõtete spetsialiseerumine. • Suurem osa tööstustoodangust annavad arenenud riikide ettevõtted. • Maailma tuntumad tööstusriigid USA, Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Jaapan on samaaegselt nii suurimad eksportijad kui importijad. • Peamine osa maailmakaubandusest toimubki arenenud riikide vahel. Viimasel kümnendil on hakanud kasvama ka Hiina ja teiste Aasia riikide tööstustoodangu mahud ja nende roll rahvusvahelises kaubanduses. • Arenenud riikide kaubavahetus arengumaadega seisneb peamiselt kütuse, tooraine ja põllumajandussaaduste ostmises ja masinate ning tarbekaupade müügis. • Arengumaade omavaheline kaubavahetus praktiliselt puudub.

32. Kaubanduspoliitika • Ajaloo jooksul on kaubanduspoliitika kõvasti muutunud. • Kui industriaalajastu alguses oli omane siseturgu kaitsev poliitika, st et teiste maade tööstustoodangut üritati iga hinna eest minema tõrjuda, siis tänapäeval kasutavad oma turu kaitset vaid vähesed maad (Lõuna-Korea, osalt Jaapan). • Selleks, et importtoodangu müüki piirata ja oma tooteid enam müüa on riigid tänapäeval kasutusele võtnud mitmeid meetodeid: • Tollimaksed – maksud mis tuleb kaupadel tasuda riigipiiri ületamisel, see muudab importkaubad kallimaks. • Kvoodid – piiravad sisse veetavate kaupade koguseid • Tervisekaitse nõuded • Turvalisusnõuded • Kui tollitariifid on pidevalt langenud, siis igasugu muid kaudseid piiranguid on hakatud järjest rohkem kasutama.

33. Lisaks kaupadele on oluliseks kaubandusartikliks muutunud ka raha. • Investeeritakse raha teiste riikide või regioonide ettevõtetesse. • Sellised välismaised otseinvesteeringud, kus raha paigutatakse mingi ettevõtte põhivarasse, annavad investorile ka teatud kontrolli välismaise ettevõtte üle. • Peamisteks investoriteks on suurriikide rahvusvahelised ettevõtted. Kui varem investeeriti peamiselt arengumaadesse (Ladina-Ameerika, Kariibimere regioon, Aasia), siis järjest enam investeeritakse ka arenenud riikidesse. • Muutunud on ka sektorid kuhu raha paigutatakse. • Kui varem läks suurem osa investeeringutest tooraine sektorisse, siis tänapäeval on eelistatuimaks teenindussektor, eelkõige finantsteenused, kaubandusteenused, telekommunikatsioon ja mitmesugused äriteenused.

34. Kaasaja poliitiline kaart: riigid globaliseeruvas ühiskonnas • Maailmas on hetkel juba üle 200 iseseisva riigi, mis on väga erineva majandusliku ja sotsiaalse tasemega. • Kui varasemalt jagati maailm arenenud Põhjaks ja vähearenenud Lõunaks, siis nüüdseks on erinevused nende jaotuste siseselt kasvanud väga suureks, kuigi sellist riikide jaotust kasutatakse veel tänapäevalgi. • Riikide arengutaset mõõta ja võrrelda teiste omaga on üsna keeruline • Majandusliku arengu võrdluseks kasutatakse mitmesuguseid näitajaid. • Üksikuna (näit ainult SKP) ei anna need väga tõest pilti. Seetõttu tuleks objektiivsuse huvides võrrelda erinevaid majandusnäitajaid ja lisaks ka teisi arengutaset iseloomustavaid andmeid, nagu näiteks haridustaset riigis, rahva tervislikku seisukorda, tarbimist jne.

35. Kõige laiemalt tuntud ja aktsepteeritud on järgnevad riigi arengu näitajad: • 1.RKP (ingl k GNP ehk Gross National Product) - rahvamajanduse koguprodukt. Riigi vahenditega aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste kogumaksumus, millele on juurde liidetud ekspordi ja impordi saldo. Väljendatakse US dollarites kas kogusummana või teiste maadega paremaks võrdluseks 1 elaniku kohta. Sageli kasutatakse eesti keeles selle asemel ka mõistet RKT ehk siis rahvuslik kogutoodang. Näiteks peaks Eesti RKP eri andmete alusel jääma 3000 ja 6000 $/in vahele. • 2. SKP (ingl k GDP ehk Gross Domestic Product) - sisemajanduse koguprodukt. Riigi territooriumil aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus. Sarnaneb RKP-le, kuid selle näitaja sisse ei arvestata eksporti ega importi. Eesti keeles kasutatakse ka mõistet SKT ehk sisemajanduse kogutoodang. Väljendatakse samuti US dollarites absoluutarvuna või 1 elaniku kohta. See näitaja on Eestis tõenäoliselt suurem kui RKP, sest meie riigi ekspordi ja impordi saldo on kogu taasiseseisvumise aja olnud negatiivne, kuna Eesti toob kaupu palju rohkem sisse kui välja veab.

36. Inimarengu indeksit (IAI) peetakse viimasel ajal paremaks riigi arengutaseme näitajaks, sest see võtab arvesse SKP-d, keskmist eluea pikkust ja ka kirjaoskust. Inimarengu indeksi alusel jaotatakse riigid kõrge, keskmise ja madala arenguga riikideks.

37. Kui liigitada riike nende rolli järgi maailma majanduses, siis saab kasutada nelja kategooriat: • Inforiigid – Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika riigid ning Jaapan, kus 20 sajandi lõpul on tunduvalt kahanenud tööstuse osakaal ja kasvanud teenindusmajanduse osa. • Uustööstusmaad- Mitmed Ida-Aasia ja Ladina-Ameerika riigid ning Ida-Euroopa maad, kus on tööstustoodang kiiresti kasvanud. Need on riigid, kes on keskmisest jõukamad, kuid kus on puudus kapitalist, samas on olemas usin, oskuslik aga odav tööjõud. Edukamatel on lootust areneda inforiikideks. • Toorainemaad – ressursirikkad arengumaad, tavaliselt vaesed riigid Aafrikas ja Ladina-Ameerikas. Erandiks on siin naftariigid, kes on keskmisest jõukamad. • Vaesed riigid – globaalses majanduses olulised ei ole kuna neil pole loodusvarasid, kapitali ega oskustööjõudu. Peamiselt Aafrika riigid.

38. Rahvusvahelised organisatsioonid • Rahvusvahelisi organisatsioone hakati asutama 19. saj esimesel poolel. • Esimesteks olid mitmed jõetranspordi korraldamisega seotud organisatisoonid Euroopas. • 1815 Reini Jõe Komisjon • hiljem Elbe ja Doonauga seonduvad. • 20.- 21. saj on loodud massiliselt loodud riikide või riigisiseste ühingute rahvusvahelisi organisatsioone. Need on loodud vähemalt kolme riigi või instantsi poolt, ühiste eesmärkide saavutamiseks poliitika, majanduse, teaduse, tehnika, sotsiaal-, kultuuri, spordi, religiooni või muus valdkonnas. • Üldse on maailmas loodud ligi 45000 erinevat rahvusvahelist organisatsiooni, millest hetkel tegutseb ligikaudu 17500. • Suurem osa neist on valitsusvälised organisatsioonid, valitsuste vahelisi organisatsioone on umbes 10%. • Tänapäeval tegelevad rahvusvahelised organisatsioonid mitmete globaalsete probleemidega.

39. Rahvusvahelisi organisatsioone võib liigitada erinevalt: • Ülemaailmsed, subregionaalsed või piirkondlikud organisatsioonid • Valitsustevahelised või valitsusvälised organisatsioonid • Konkreetsete tegevusvaldkondadega (sport, majandus, kultuur vm) organisatsioonid Riikidevahelisi organisatsioone on kolme liiki:

40. Majandusühendused • EU- Euroopa Liit (European Union) asutati algul majandusühendusena, kuid viimasel kümnendil on toimunud areng poliitiliseks ja kaitseliiduks. Alguse sai EL 1950. aastal kui kuus Lääne – Euroopa riiki otsustasid luua Euroopa Söe ja Teraseühenduse, mis 1957. a nimetati Euroopa Majandusühenduseks, 1967. a Euroopa Ühenduseks ning 1993. Euroopa Liiduks. 1973. a hakkas Liidu laienemine, Juba 1957 aastast on olnud EL eesmärgiks olnud ühisturg – ehk kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba liikumine ühenduse piires. Hetkel küll seavad mitmed vanad liikmed teatud piiranguid uutele liikmetele tööjõu liikumisele. • NAFTA – Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Kokkulepe (North American Free Trade Agreement) loodud Kanada, USA ja Mehiko poolt 1994. On üks suuremaid majandusühendusi. Eesmärgiks kaotada liikmete vahel kõik tollid ja kvoodid. • ASEAN – Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon ( Association of South East Asian Nations) loodud 1967. aastal Kagu – Aasia viie mittekommunistliku riigi (Indoneesia, Malaisia, Filipiinide, Singapuri ja Tai) poolt et seista vastu Vietnami ja Hiina mõjudele. Hiljem liitusid ka teised piirkonna riigid, sh Vietnam. 2001. aastal lepiti kokku Hiinaga Aasiasse maailma suurima vabakaubandustsooni loomine kümne aasta jooksul. • APEC- Aasia ja Vaikse ookeani majanduskoostöö foorum, asutatud 1989. aastal ja sinna kuulub 21 liikmesriiki. • MERCOSUR– Lõuna Ühisturg ( Argentiina, Paraguay, Uruguay ja Brasiilia vabakaubandusliit aastast 1991)

42. Väliskaubandus- ja rahandusorganisatsioonid • WTO – Maailma Kaubandusorganisatsioon (World Trade Organisation) kasvas välja 1948 aastal sõlmitud Tolli- ja kaubanduskokkuleppest (GATT) mille eesmärgiks oli lihtsustada riikide vahelist kaubandust. GATT reorganiseeriti 1994 aastal ja moodustati WTO. Hetkel on WTO-l üle 140 liikme ja eesmärk rahvusvahelise kaubanduse elavdamine. Eesti kuulub WTO-sse alates 1999. aastast ja see lihtsustab Eesti kaubavahetust teiste liikmesriikidega. • IMF – Rahvusvaheline Valuutafond (International Monetary Fund)kooskõlastab rahvusvahelist rahandust. IMF loodi 1944 aastal ja sinna kuulub üle 180 liikmesriigi. IMF eesmärk on vältida maailmamajandust ohustavaid järkse valuutakursside kõikumisi. Eesti kuulub IMF 1992 aastast . IMF liikmetel on võimalus ka astuda Maailmapanga (World Bank) liikmeks ja saada seal laenu.

43. Toorainekartellid • Toorainekartelli moodustavad mingit toorainet või põllu- majandussaadust eksportivad riigid, et ühiselt mõjutada rahvusvahelist turgu endale sobivas suunas. • OPEC – Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon (Organization of Petroleum Exporting Countries) Asutatud 1960. a Venezuela ja Saudi Araabia initsiatiivil. Hetkel liikmesriike 11 ja peamine eesmärk naftahinna kujundamine ja selle võimalikult kõrgel hoidmine.

44. Muud rahvusvahelised organisatsioonid • ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (United Nations Organization – UN) asutati 1945. a kui ülemaailmne rahu ja julgeolekuorganisatsioon. Hetkel liikmeid üle 190, Eesti liitus 1991. ÜRO juurde kuulub ka ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (UNESCO) • NATO – Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (North Atlantic Treaty Organization) asutati 1949 aastal kui sõjalis-poliitiline liit, kuhu kuulub 26 liikmesriiki, nende hulgas ka Eesti aastast 2003. NATO väed on aidanud ja aitavad praegugi tagada rahu kriisikolletes.

46. On ka selliseid valitsustevahelisi organisatsioone nagu: • Maailma Tervishoiu Organisatsioon (World Health Organization – WHO), • Rahvusvaheline Tööorganisatsioon ( International Labour Organization – ILO). • Valitsusvälistest organisatsioonidest tuntuimad on: • Rahvusvaheline Olümpiakomitee – ROK ( International Olympic Commitee - IOC), • Rahvusvaheline Punane Rist, • Amnesty International, • Greenpeace. • Valitsusvälised organisatsioonid eksisteerivad ühiskondlikul, erialasel, erakondlikul või muul alusel