1 / 20

Autismispektrihäiretega laps koolis 3.01. 2013

Autismispektrihäiretega laps koolis 3.01. 2013. Mai Suuder Tartu Herbert Masingu Kooli õpetaja. Tähtsamad kriteeriumid. Varajane avaldumine Autismispektrihäired avalduvad isikuti väga erinevalt Düsharmooniline areng Poisse rohkem kui tüdrukuid Autismist ei tervistuta

Download Presentation

Autismispektrihäiretega laps koolis 3.01. 2013

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Autismispektrihäiretega laps koolis3.01. 2013 Mai Suuder Tartu Herbert Masingu Kooli õpetaja

  2. Tähtsamad kriteeriumid • Varajane avaldumine • Autismispektrihäired avalduvad isikuti väga erinevalt • Düsharmooniline areng • Poisse rohkem kui tüdrukuid • Autismist ei tervistuta • Sotsiaalse suhtlemise kvaliteedi puue • Huvide ja tegevusaktiivsuse piiratus • Stereotüüpsus ja monotoonsus tegutsemisel • Normile mittevastav kõne areng • Afektiivsus ja raevuhood • Ebaadekvaatsus situatsiooni tajumisel • Rutiinilembesus • Regressid

  3. Autism – mis see on? • Aju funktsioonihäire, mille tagajärjel on rikutud informatsiooni edasikandmine ja töötlus • Neuroloogilise tagapõhjaga psüühikahäire • Tavatu reaktsioon meelte kaudu saadud informatsioonile • Hüperaktiivne aju – hüpersensitiivsus • “Filtrite” puudumine ei luba areneda sotsiaalsust ja keelearengut kandvatel ajupiirkondadel

  4. Autismiuuringute ajaloost • 1906 Eugene Bleurer termin autism • 1943 Leo Kanner • Hans Asperger • 60.-ndatel autismiuuringute buum • 80.-ndatel Eestis • 1991 Eesti Autismiühing • 1992 Tartu Herbert Masingu Kooli pervasiivsete häiretega õpilaste klass

  5. Pervasiivsed häiredAutismispektri häiredAutism • RHK-10 järgi F 84 –F94.9 • Lapseea autism/ Kanneri sündroom • Atüüpiline autism • Lapse muu desintegratiivne häire • Retti sündroom • Aspergeri sündroom

  6. Kaasnevad haigused • ATH • Epilepsia • Depressioon • Gilles de la Turette`i sündroom • Negativism

  7. Aspergeri sündroom • Sotsiaalse suhtluse kvaliteedi kahjustus • Huvide ja tegevuse monotoonsus, piiratus • Kohmakus ja saamatus tegutsemisel grimassitaolised näoilmed, emotsioonitus • Keeleline perfektsus “väikesed professorid” aktsenditaoline hääldus • Normaalne või kõrgem vaimne võimekus • Valdavalt poisid

  8. Tugevused • Keskmisest kõrgem vaimne võimekus • Väga hea mehaaniline mälu • Eriandekused • Raugematu töövõime sobivas õpikeskkonnas • Nõrkused • Vastumeelsus pakutud tegevuse suhtes . Puudub/on ebapiisav situatsiooni ja enese adekvaatse hindamise oskus • Probleemid suhtlemisel • Oskamatus teha järeldusi, luua seoseid • Kõneprobleemid – kõne mõistmine • Rutiinilembesus • Suur erinevus vabalt valitud ja pakutud tegevuse efektiivsuses • Negativism/ raevupursked/depressiivsus • Empaativõime puudumine

  9. TEACCH • Treatment and Education of Autistic and related Communication handicapped CHildren • -Individuaalne arenguplaan • -Struktureeritud õpikeskkond • -Koostöö vanematega

  10. Sobiva õpikeskkonna loomine • Vähendada kaost – TEACCH-i põhiülesanne • Individuaalne arenguplaan hõlmab: • -IÕK-akadeemiliste oskuste arendamise plaan • -Sotsiaalsete oskuste arendamise plaan • -Siirdamisplaan

  11. Struktureeritus -Personaalne ja turvaline tööpaik -Rutiinne päevakava -Oma õpetaja

  12. Kool kõigile- kaasav haridusHariduslike erivajadustega õpilased tavaklassis • J. Kõrgesaar “ Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse” • Üld- ja eriandekus • Õpiraskused • Kõnepuuded • Emotsionaal-või käitumisraskused ( ka autismispektrihäired) • Meelepuuded • Kehapuuded • Vaimu ja liitpuuded • Sõltuvushäired • Muukeelsus

  13. Autismiga õpilase õpetamisest • Autismi “ravi” on pedagoogiline mõjutamine / õpetamine • Tähtsaim ülesanne on luua sobiv õpikeskkond • Sotsiaalsete oskuste arendamine paralleelselt akadeemiliste oskuste arendamisega • Laps õpib vaid siis, kui ta armastab oma õpetajat.

  14. Aspergeri sündroomiga õpilaste õpetamisest Tartu Herbert Masingu Koolis • Algus 1992. aastal • Klassis ( 8 õpilast) • Klassis IÕK järgi • Klassis koos abiõpetajaga • Individuaalne töö abiõpetajaga • Väikeklassis ( 4 õpilast) • Ühele õpilasele suunatud õpe • Koduõpe • Eriklassid struktureeritud õpikeskkonnaga ( 4 õpilast)

  15. Õpikeskkonna korraldamisest • Päevarutiinid: Sisse registreerimine Hommikuring Põhitund - tsükliõpe Pikk puhkusepaus Üksikud tunnid Päeva kokkuvõte Välja registreerimine Päevastruktuuri sildid (piktogrammid vajadusel) Tegevuse ( näit käe tõstmine) õpetamine “vajan abi”- märgid Joonlaua asukohta tähistav märk

  16. Kohandatud töövahendidTööjuhised • Personaalsed töölehed – lakoonilised, piltideta, üks ülesanne lehel • Selged tööjuhised • Vältida õpilase ülekoormamist harjutava õppematerjaliga • Individuaalne juhendamine kõrvuti istudes ( sobib ka suhtlemine läbi arvuti)

  17. Erinevusi õppetöö sisusTEACCH-meetod on efektiivne akadeemiliste oskuste omandamisel. • Oluliselt enam tähelepanu sotsiaalsete oskuste arendamisele. Aluseks Marleen Clisseni oskuste arendamise plaan: Eneseabioskused Majapidamisoskused Vaba aja veetmise oskused Sotsiaalemotsionaalsed oskused Suhtlemisoskused Kutsealase vilumuse eelsed oskused Õpioskused Akadeemilised oskused

  18. Õppekäigud • Tegutsemine õppeköögis • Ühisüritused nn tavaklasside õpilastega • Teraapilised kunsti- ja muusikaringid

  19. Respekteeri ja aktsepteeri oma õpilast. • Võida laps enda poole • Võida lapsevanem oma meeskonda • Õpetaja olek ja kõne on rahulik, neutraalselt toetav. • Õpetaja peaks käituma selliselt, millist olekut ja käitumist ta oma õpilastelt ootab. • Õpetaja koostab koos õpilastega klassi reeglistiku: töörahu, sõbralik suhtlus, oma kohustuste täitmine • Jää kokkulepitud reegli või korralduse täitmise nõude juurde ka siis, kui kui õpilane käitub irriteerivalt või ignoreerivalt. • Tööjuhised tuleb anda personaalselt. Kehakeel ja miimika peavad toetama öeldut. • Mõnikord ei täida õpilane korraldust, kuna ta ei oska seda teha – “seisa laua kõrval”. Tuleb ette näidata. • Peegelda õpilase käitumist “ Sa räägid valjusti. See segab kaaslasi.” Taandu seejärel ja lase ütlusel mõjuda.

  20. Tee koostööd lapsevanematega - nad on oma lapse eksperdid. • Loo meeskond, kellelt saab tuge ja nõuandeid: spetsialistid, lapsevanemad, kolleegid • Oleta alati, et lapses on peidus enamat kui hetkel paistab. • Ole kannatlik, ära looda kiiret arengut. • Loo oma õpilastele nii akustilistest kui ka visuaalsetest ärritajatest vaba õpikeskkond. • Ära heitu oma vigadest. • Lõpeta kõik lapsega tehtavad tegelused õnnestumisega.

More Related