Keskkonnaameti seisukohad tuulikute rajamisele

1. Keskkonnaameti seisukohad tuulikute rajamisele Toomas Kalda Konverents „Tuuleenergeetika rakendused ja neist tulenevad võimalused Lääne-Eestile“, 25. jaanuar 2012

2. Senised kogemused • Tuulepargid Varbla vallas (Mäli, Tamba) • Tõstamaa valla üldplaneering • Sauga valla üldplaneering • Paikuse tuuleparkide teemaplaneering • Tuuleenergeetika teemaplaneering Saare-, Hiiu, Lääne- ja Pärnu maakonnas • Tootsi Suursoo tuulepargi teemaplaneering Vändra vallas

3. Tuuleenergia tootmiseks sobivate alade põhimõtted • Keskkonnatingimused kõige laiemas tähenduses – sotsiaalsed, majanduslikud, kultuurilised ja keskkonnakaitselised tingimused • Õigusruum – kehtivad planeeringud, kavad, kitsendused, seadusandlus, kohustused (riikidevahelised kokkulepped) • Parim võimalik tehnoloogia (PVT) – Eelistada tuleks kaasaegseid suure võimsusega elektrituulikuid väiksema võimsusega ja/või kasutatud elektrituulikutele

4. Tuuleenergia tootmiseks sobivate alade põhimõtted 2 • Keskkonnamõju - sotsiaalsele, majanduslikule, kultuurilisele ja looduskeskkonnale avalduvate eeldavate mõjude hindamine. Eesmärgiks on kõigi oluliste mõjude väljaselgitamine, olulise mõju tekke vältimine ja/või kahandamine miinimumini, leevendavate meetmete väljatöötamine (KMH). • Keskkonnamõju strateegilise hindamise erisus on keskkonnakaalutluste arvestamine strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel. Eesmärgiks on välja töötada planeeringulahendus, kus keskkonnatingimusi on juba piisavalt arvesse võetud (olulist mõju ei kaasne), leevendusmeetmeid ei määrata. • -

5. Tuuleenergia tootmiseks sobivate alade põhimõtted 3 • Ettevaatusprintsiip - Juhul kui tegevuse ohtlikkus ei ole täiel määral tõestatud, tuleb lähtuda ettevaatusprintsiibist, mille kohaselt tuleks vältida keskkonnakahju ohu tekkimist (valdav looduskaitselistes küsimustes) • Natura 2000 erisus - strateegilise planeerimisdokumendi võib kehtestada juhul, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning strateegilise planeerimisdokumendi kehtestaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõju kahjulikult selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ega mõjuta negatiivselt selle ala kaitse eesmärki” (KeHJS § 45 lg 2) • -

6. Tuulikuparke välistavate kriteeriumide täpsustamine • Olemasolevad ja planeeritavad kaitstavad loodusobjektid (LKA, MKA, PEP, HA, KLÜ) • Kaitsealade ja hoiualade, kus kaitse-eesmärgina kaitstakse linde ja nahkhiiri, puhvertsoon 600 m • I kaitsekategooria liigid väljaspool kaitseala, puhver 600 m • II kaitsekategooria liigid (kanakull), puhver 600 m • I kaitsekategooria kotkaliikide ja must-toonekure püsielupaigad, puhver 2 km • Lindude ja käsitiivaliste rändekoridorid ja peatuskohad • Maakondade rohelise võrgustiku tugialad ja rohelised koridorid, millel on selge ökoloogiline funktsioon ja potentsiaal (riiklik ja maakondlik tase, suured kompaktsed metsamassiivid, mis sisaldavad ka kaitsealasid, kaitsealuste liikide elupaiku ning toitumisalasid, erinevate liikide rändekoridore ja rändekoondumisalasid). • -

7. Tuulikuparke välistavate kriteeriumide täpsustamine 2 • Maakondade rohelise võrgustiku tugialad ja rohelised koridorid, millel on selge ökoloogiline funktsioon ja potentsiaal (riiklik ja maakondlik tase, suured kompaktsed metsamassiivid, mis sisaldavad ka kaitsealasid, kaitsealuste liikide elupaiku ning toitumisalasid, erinevate liikide rändekoridore ja rändekoondumisalasid). • Välistavate kriteeriumide puhul on eesmärgiks on olulise negatiivse mõju tekkimist vältida, mitte delegeerida seda täpsema astme planeeringu ülesandeks (KSH põhieesmärk!) • Täiendavat tähelepanu väärivate alade puhul on otstarbekas järgmistes planeerimisetappides mõjusid täpsustada. • -

8. LK välistavate kriteeriumide põhjendused • Vastuolu kaitseala režiimiga (kaitseala eesmärk, tsoneering, loodusväärtuste säilitamise vajadus) • Teemplaneeringu täpsusaste (ei võimalda arvesse võtta iga ala kohta konkreetseid parameetreid, seega ei saa välistada eeskätt Natura 2000 alade mõjutamist alade edasisel arendamisel) • Kaitseväärtuste kaitse alla võtmise põhimõte (loodusväärtusi kaitstakse põhimõttel, et ümbritsev maakasutus toetab kaitseala toimimist, enamasti puudub välismõjusid leevendav puhver; liikide puhul kaitstakse valdavalt sigimis- ja pesitsuspaiku) • Elupaiga ja liigi soodsa seisundi tagamise kohustus (LKS § 3) - Liigi seisund on soodne, kui selle asurkonna arvukus on stabiine, liigi looduslik levila ei kahane, liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on olemas piisavalt suur elupaik. (oluline on hoida alles lisaks sigimis ja pesitsuspaikadele liigi toitumisalasid, rändekoridore jne et liik suudaks ennast taastoota). • -

9. Võimalikud lahendused • Ammendatud või ammendamisele kuuluvad turbamaardlad (nt Tootsi Suursoo (1680 ha), Lavassaare maardla sooalad (4768 ha). • Tõenäoliselt on olemas tuuleressurss, ulatuslikud piiranguteta lagedad alad, võimalus ammendatud maardlaalasid taaskasutada. • Meretuulepargid (nt Liivi lahes)

10. Kokkuvõte • Tuuleenergia tootmiseks sobivate alade määramisel tuleb lähtuda jätkusuutliku arengu põhimõttest - otsuste tegemisel tuleb majandus-kaalutluste kõrval samaväärsena arvesse võtta ka sotsiaalseid ja keskkonnakaalutlusi. • Planeeringute koostamisel ja kehtestamisel tuleb lähtuda avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamisest, mis on planeeringu kehtestamise eeldus.

11. Tänan tähelepanu eest! T Toomas Kalda Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioon Keskkonnakorralduse spetsialist Tel: 447 7383, 510 7975 Toomas.Kalda@keskkonnaamet.ee