1 / 30

EELK koguduste juhatuste esimeeste teine konverents

Eesti maaelu arengukavast 2007-2013 lähtuvad Euroopa Liidu toetused maakogudustele. EELK koguduste juhatuste esimeeste teine konverents. MAK 2007-2013. MAK hõlmab ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2007 kuni 2013. aasta lõpuni

symona
Download Presentation

EELK koguduste juhatuste esimeeste teine konverents

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Eesti maaelu arengukavast 2007-2013 lähtuvad Euroopa Liidu toetused maakogudustele EELK koguduste juhatuste esimeeste teine konverents

  2. MAK 2007-2013 • MAK hõlmab ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2007 kuni 2013. aasta lõpuni • Üldeesmärk on toetada Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitikaga kaasnevate maaelu arengu meetmete kaudu maapiirkonna tasakaalustatud arengut • Raha kokku umbes 14.4 miljardit krooni • meetmeid rahastab Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond ning kaasfinantseeritakse Eesti riigi eelarvest

  3. MAK 2007-2013 • MAK jaguneb neljaks teljeks • Kokku ca 30 meedet • Põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõime (5,7 mrd – 40%) • Keskkonna ja paikkonna parandamine (5,6 mrd – 39%) • Maapiirkondade elu kvaliteet ja maamajanduse mitmekesistamine (3,0 mrd – 21%) • LEADER (1,4 mrd – 10% MAK-i eelarvest)

  4. EESTI • Eestis on sellel sajandil elanikkond vähenenud üle 26 000 inimese võrra (0,33% aastas) • 01.01.2009 oli Eestis 1 340 400 elanikku • Eesti pindala on 45 227 km2, millest maismaad on 43 698 m2 • Maismaast üle poole moodustab metsamaa, kolmandik on põllumajandusmaad ning viiendik on kaetud soode ja rabadega • EELK kogudustel on 4175 ha põllumajandus- ja metsamaad

  5. EL - PRIA toetused kogudustele 2008.a

  6. NATURA 2000 • Natura 2000 on EL kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärgiks on tagada või taastada EL-s ohustatud taime- või loomaliikide ning ohustatud elupaigatüüpide soodne looduskaitsealane seisund • Natura 2000 alasid on 1 422 500 ha-l 509 ehk 16 % Eesti pindalast

  7. NATURA 2000 toetus • Põllumajandusministri 16. aprilli 2008. a määrus nr 36 • Toetust võib taotleda erametsaomanik • Metsaala piiripunktid peavad olema tähistatud • Toetuse määr piiranguvööndis või hoiualal on 940 krooni ühe hektari metsala kohta aastas; sihtkaitsevööndis1720 krooni aastas • Taotlused esitatakse ajavahemikus 2. maist kuni 21. maini Sihtasutusele Erametsakeskus • Pärast kõikide ette nähtud kontrollide tegemist tehakse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus taotluse esitamise aastale järgneva aasta 30. aprilliks • PRIA maksab toetuse välja 30. juuniks

  8. NATURA 2000 toetused kogudustele 2009. a

  9. Meede 1.5 “Metsade majandusliku väärtuse parandamine ja metsandussaadustele lisandväärtuse andmine” • Metsamaast 38% on riigi omandis ja 40% (ca 900 000 ha) eraomandis • EELK koguduste omandis on 1628 ha metsa • Üle 1100 metsaomaniku kuulub metsaühistutesse • Metsaomanikke abistavad ja nõustavad konsulendid ja tugiisikud http://www.eramets.ee/?op=body&id=6

  10. Meede 1.5 “Metsade majandusliku väärtuse parandamine ja metsandussaadustele lisandväärtuse andmine” • Põllumajandusministri 12. veebruari 2008. a määrus nr 9 ja 14. veebruari 2008. a määrus nr 10 • Kuni 30 aastase noore metsa hooldamine • Kasvavate puude laasimine • Metsa uuendamine metsa liigilise koosseisu parandamiseks • Metsatehnika ja metsatarvikute soetamine • Metsatehnikast saavad mitteettevõtjad toetust küsida saagide ja võsalõikurite ning metsatarvikute soetamiseks • Ulukikahjustuste ning taimehaiguste ja –kahjustuste ennetamine • Tormi või tulekahju tõttu kahjustatud metsa taastamine • Metsatulekahju ennetamine kõrgema ja keskmise tuleohuga metsade korral

  11. Meede 1.5 “Metsade majandusliku väärtuse parandamine ja metsandussaadustele lisandväärtuse andmine” • Toetuse saamiseks tuleb esitada kuludokumendid, omatöö on toetatav vaid metsa uuendamise ja kahjustuste ennetamise korral • Toetuse määr • metsa majandusliku väärtuse parandamise korral 50% • Kahjustatud metsa taastamise korral 90% • Metsatulekahju ennetamise korral 60-80%

  12. Meede 1.5 “Metsade majandusliku väärtuse parandamine ja metsandussaadustele lisandväärtuse andmine” • Toetuse maksimaalne suurus • Hooldusraie - kuni 2500 kr/ha • Puude laasimine - kuni 2200 kr/ha • Metsa uuendamine - kuni 16 600 kr/ha • Kahjustatud metsa taastamine – kuni 29 900 kr/ha • Looduslikule uuenemisele kaasaaitamine – 2400 kr/ha • Metsakultuuri hooldamine – 2100 kr/ha

  13. Meede 1.5 - metsade majandusliku väärtuse parandamine ja metsandussaadustele lisandväärtuse andmine • Taotlused võtab vastu, menetleb, kontrollib ja teeb otsuse Sihtasutus Erametsakeskus (EMK) • Jälgi infot ja taotluste vastuvõtmise aega siit http://www.eramets.ee/ • EMK teeb taotluse rahuldamise või mitterahuldamise otsuse 80 tööpäeva jooksul • Toetus makstakse välja 3 kuu jooksul pärast investeeringut tõendavate dokumentide esitamist

  14. Meede 1.5 “Metsade majandusliku väärtuse parandamine ja metsandussaadustele lisandväärtuse andmine” • Metsaomanikke abistavad ja nõustavad metsanduse konsulendid http://www.eramets.ee/?op=body&id=6 ja tugiisikud http://www.eramets.ee/?op=body&id=298

  15. Meede 1.8 “Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuur” • Maaomaniku maaparanduslikku tegevust reguleerib maaparandusseadus. • EL toetus maaparandajatele on maaparandussüsteemide uuendamiseks, rekonstrueerimiseks või ehitamiseks • Maaparandusühistutele on toetuse määr 90% • Maaparandusühistu kohustuslik liige on ühistu tegevuspiirkonnas asuv kinnisasja omanik, kelle maal asub maaparandussüsteem (sh riik) • Ühistu kohustusliku liikme kohustuslik koormis on osamaksu, liikmemaksu, maaparandushoiukulude ja teiste ühistu üldkoosoleku poolt määratud maksete tasumine • Maaparandussüsteemi omanik või maavaldaja peab tegema vajalikke maaparandushoiutöid, et maaparandussüsteem vastaks nõuetele • Rikutud maaparandussüsteemidega maa on üldjuhul märg ja kahju tekitav. Maavaldaja ei tohi tekitada kahju teistele maavaldajatele.

  16. Meede 2.5.1 – kiviaia rajamine ja taastamine • Põllumajandusministri 17. novembri 2008. a määrus nr 110 • Toetust võib taotleda vähemalt 5 meetri pikkuse rajatava või taastatava kiviaia või selle osa kohta, kus kiviaed on traditsiooniliselt olnud • Vähemalt 80% kiviaiast peab asuma või piirnema põllumajandusmaaga

  17. Meede 2.5.1 – kiviaia rajamine ja taastamine • Toetust saab • Ühe meetri 60-90 cm kõrguse kiviaia rajamise eest 490 krooni • Ühe meetri üle 90 cm kõrguse kiviaia rajamise eest 655 krooni • Ühe meetri 60-90 cm kõrguse kiviaia taastamise eest 410 krooni • Ühe meetri üle 90 cm kõrguse kiviaia taastamise eest 575 krooni • Taotlused võtab vastu, menetleb, hindab, kontrollib ja otsustab toetuse maksmise PRIA • Kogudused seni toetust ei ole saanud

  18. Meede 3.2 – külade uuendamine ja arendamine • Põllumajandusministri 10. oktoobri 2007. a määrus nr 122 • Toetust võib taotleda järgmiste objektide rajamiseks, parendamiseks või ostmiseks • Seltsimaja, kultuurimaja, spordisaali vm teistele isikutele kasutamiseks avatud hoone või selle osa • Pargi, haljasala, puhkeala vm rajatis • Mängu- või spordiväljak vm avatud vaba aja veetmise rajatis • Külaplats • Matkarada, terviserada või õpperada • Paadisild • Ujumiskoht

  19. Meede 3.2 – külade uuendamine ja arendamine • Külasilt • Seltsimaja, kultuurimaja, spordisaali vm teistele isikutele kasutamiseks avatud hoone ruumide sisustuse ostmine • Sporditarvikud • Muusikariistad või helitehnika • Eesti rahvariided • Infopunktiks vajalik hoone ehitamine, sisustamine, IT ostmine • Multifunktsionaalne teeninduskeskus • Kasutuses mitteoleva ja taaskasutuseks sobimatu põllumajandusliku ehitise lammutamine

  20. Meede 3.2 – külade uuendamine ja arendamine • Toetuse määr on kuni 90%, Tallinnaga piirnevates valdades kuni 70% • Toetuse maksimaalne suurus • mitte rohkem kui 938 796 krooni aastas (lammutamise korral mitte rohkem kui 150 000 krooni aastas) • mitte rohkem kui 4 693 980 krooni kogu programmiperioodil

  21. Meede 3.2 – külade uuendamine ja arendamine • Taotlused võtab vastu, menetleb, hindab ja otsustab toetuse maksmise PRIA • Taotlusi hindab maavanema poolt moodustatud 7-15 liikmeline hindamiskomisjon • Hinnatakse • Objekti sobivust toetuse eesmärkidega ja kulutõhusust • Objekti vastavust maapiirkonna arenguvajadustele • Pool eelarves ette nähtud rahast jaotatakse võrdselt 15 maakonna vahel ja ülejäänud raha võrdeliselt maapiirkonna elanike arvuga maakonnas

  22. Meede 3.2 – külade uuendamine ja arendamine toetused kogudustele 2009. a

  23. LEADER • LEADER on Euroopa Liidu poolt maarahva jaoks välja töötatud meetod, kuidas kaasata kohalikke koostöötegijaid nende piirkonna arengu juhtimisse • Prantsuse keeles “Liaison entre actions de developpement rural” • Üle poole EL rahvastikust elab maal, mis hõlmab 90% EL territooriumist • Statistikaameti andmetel on Eestimaa valdades ca 447 000 elanikku ehk ca 1/3 elanikest (sh kuni 4000 elanikuga väikelinnad) • Toetused jagunevad kohaliku tegevusgrupi toetuseks ja projektitoetuseks • Eestis töötavad 26 tegevusgruppi katavad 98% maapiirkonnast

  24. LEADER • Tegevust koordineerib Maamajanduse Infokeskus http://www.maainfo.ee/index.php?lang=et&page_id=66 • Kohalike tegevusgruppide kontaktid, projektitaotluste vastuvõtu ajakava ja muu info on http://www.maainfo.ee/index.php?lang=et&page_id=80

  25. LEADER • Kohaliku tegevusgrupi liikmeteks on vähemalt kaks kohalikku omavalitsust, sama OV territooriumil tegutsev äriühing või FIE ja MTÜ või SA • Tegevusgrupid töötavad välja strateegiameetmed, saades selleks EL toetust • Projektitoetust saavad taotleda kohaliku tegevusgrupi poolt välja töötatud strateegia raames olevatele tegevustele tegevuspiirkonnas tegutsevad ettevõtjad, MTÜ-d, seltsingud ja kohalikud omavalitsused

  26. LEADER • LEADER eelarve moodustab MAK-st 10% ehk 1,34 miljardit krooni • Aastas antakse toetust ca 200 miljonit krooni • Toetuse määr on kuni 90%, ettevõtjale kuni 60% • Maksimaalne toetus on 3 129 320 krooni objekti kohta • Omafinantseeringuks võib olla omatöö, mille suurus on 60% Statistikaameti poolt töö tegemise ajaks avalikustatud Eesti keskmisest palgast

  27. LEADER • Taotlus esitatakse kohalikule tegevusgrupile, kes hindab taotlusi ja annab neile kinnituse • Kohalik tegevusgrupp ei tohi anda rohkem kinnitusi kui rakenduskavas esitatud eelarve ette näeb • Taotlused võtab vastu, menetleb, kontrollib ja teeb taotluse rahuldamise või mitterahuldamise otsused PRIA

  28. KOGUDUSED LEADER TOETUSTE SAAJATENA 2009. a

  29. AITÄH! Helve Hunt Põllumajandusministeerium Maaparanduse ja maakasutuse büroo peaspetsialist helve.hunt@agri.ee 6256 511

More Related