EELK koguduste juhatuste esimeeste teine konverents

1. Eesti maaelu arengukavast 2007-2013 lähtuvad Euroopa Liidu toetused maakogudustele EELK koguduste juhatuste esimeeste teine konverents

2. MAK 2007-2013 • MAK hõlmab ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2007 kuni 2013. aasta lõpuni • Üldeesmärk on toetada Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitikaga kaasnevate maaelu arengu meetmete kaudu maapiirkonna tasakaalustatud arengut • Raha kokku umbes 14.4 miljardit krooni • meetmeid rahastab Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond ning kaasfinantseeritakse Eesti riigi eelarvest

3. MAK 2007-2013 • MAK jaguneb neljaks teljeks • Kokku ca 30 meedet • Põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõime (5,7 mrd – 40%) • Keskkonna ja paikkonna parandamine (5,6 mrd – 39%) • Maapiirkondade elu kvaliteet ja maamajanduse mitmekesistamine (3,0 mrd – 21%) • LEADER (1,4 mrd – 10% MAK-i eelarvest)

4. EESTI • Eestis on sellel sajandil elanikkond vähenenud üle 26 000 inimese võrra (0,33% aastas) • 01.01.2009 oli Eestis 1 340 400 elanikku • Eesti pindala on 45 227 km2, millest maismaad on 43 698 m2 • Maismaast üle poole moodustab metsamaa, kolmandik on põllumajandusmaad ning viiendik on kaetud soode ja rabadega • EELK kogudustel on 4175 ha põllumajandus- ja metsamaad

5. EL - PRIA toetused kogudustele 2008.a

6. NATURA 2000 • Natura 2000 on EL kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärgiks on tagada või taastada EL-s ohustatud taime- või loomaliikide ning ohustatud elupaigatüüpide soodne looduskaitsealane seisund • Natura 2000 alasid on 1 422 500 ha-l 509 ehk 16 % Eesti pindalast

7. NATURA 2000 toetus • Põllumajandusministri 16. aprilli 2008. a määrus nr 36 • Toetust võib taotleda erametsaomanik • Metsaala piiripunktid peavad olema tähistatud • Toetuse määr piiranguvööndis või hoiualal on 940 krooni ühe hektari metsala kohta aastas; sihtkaitsevööndis1720 krooni aastas • Taotlused esitatakse ajavahemikus 2. maist kuni 21. maini Sihtasutusele Erametsakeskus • Pärast kõikide ette nähtud kontrollide tegemist tehakse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus taotluse esitamise aastale järgneva aasta 30. aprilliks • PRIA maksab toetuse välja 30. juuniks

8. NATURA 2000 toetused kogudustele 2009. a

9. Meede 1.5 “Metsade majandusliku väärtuse parandamine ja metsandussaadustele lisandväärtuse andmine” • Metsamaast 38% on riigi omandis ja 40% (ca 900 000 ha) eraomandis • EELK koguduste omandis on 1628 ha metsa • Üle 1100 metsaomaniku kuulub metsaühistutesse • Metsaomanikke abistavad ja nõustavad konsulendid ja tugiisikud http://www.eramets.ee/?op=body&id=6

10. Meede 1.5 “Metsade majandusliku väärtuse parandamine ja metsandussaadustele lisandväärtuse andmine” • Põllumajandusministri 12. veebruari 2008. a määrus nr 9 ja 14. veebruari 2008. a määrus nr 10 • Kuni 30 aastase noore metsa hooldamine • Kasvavate puude laasimine • Metsa uuendamine metsa liigilise koosseisu parandamiseks • Metsatehnika ja metsatarvikute soetamine • Metsatehnikast saavad mitteettevõtjad toetust küsida saagide ja võsalõikurite ning metsatarvikute soetamiseks • Ulukikahjustuste ning taimehaiguste ja –kahjustuste ennetamine • Tormi või tulekahju tõttu kahjustatud metsa taastamine • Metsatulekahju ennetamine kõrgema ja keskmise tuleohuga metsade korral

11. Meede 1.5 “Metsade majandusliku väärtuse parandamine ja metsandussaadustele lisandväärtuse andmine” • Toetuse saamiseks tuleb esitada kuludokumendid, omatöö on toetatav vaid metsa uuendamise ja kahjustuste ennetamise korral • Toetuse määr • metsa majandusliku väärtuse parandamise korral 50% • Kahjustatud metsa taastamise korral 90% • Metsatulekahju ennetamise korral 60-80%

12. Meede 1.5 “Metsade majandusliku väärtuse parandamine ja metsandussaadustele lisandväärtuse andmine” • Toetuse maksimaalne suurus • Hooldusraie - kuni 2500 kr/ha • Puude laasimine - kuni 2200 kr/ha • Metsa uuendamine - kuni 16 600 kr/ha • Kahjustatud metsa taastamine – kuni 29 900 kr/ha • Looduslikule uuenemisele kaasaaitamine – 2400 kr/ha • Metsakultuuri hooldamine – 2100 kr/ha

13. Meede 1.5 - metsade majandusliku väärtuse parandamine ja metsandussaadustele lisandväärtuse andmine • Taotlused võtab vastu, menetleb, kontrollib ja teeb otsuse Sihtasutus Erametsakeskus (EMK) • Jälgi infot ja taotluste vastuvõtmise aega siit http://www.eramets.ee/ • EMK teeb taotluse rahuldamise või mitterahuldamise otsuse 80 tööpäeva jooksul • Toetus makstakse välja 3 kuu jooksul pärast investeeringut tõendavate dokumentide esitamist

14. Meede 1.5 “Metsade majandusliku väärtuse parandamine ja metsandussaadustele lisandväärtuse andmine” • Metsaomanikke abistavad ja nõustavad metsanduse konsulendid http://www.eramets.ee/?op=body&id=6 ja tugiisikud http://www.eramets.ee/?op=body&id=298

15. Meede 1.8 “Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuur” • Maaomaniku maaparanduslikku tegevust reguleerib maaparandusseadus. • EL toetus maaparandajatele on maaparandussüsteemide uuendamiseks, rekonstrueerimiseks või ehitamiseks • Maaparandusühistutele on toetuse määr 90% • Maaparandusühistu kohustuslik liige on ühistu tegevuspiirkonnas asuv kinnisasja omanik, kelle maal asub maaparandussüsteem (sh riik) • Ühistu kohustusliku liikme kohustuslik koormis on osamaksu, liikmemaksu, maaparandushoiukulude ja teiste ühistu üldkoosoleku poolt määratud maksete tasumine • Maaparandussüsteemi omanik või maavaldaja peab tegema vajalikke maaparandushoiutöid, et maaparandussüsteem vastaks nõuetele • Rikutud maaparandussüsteemidega maa on üldjuhul märg ja kahju tekitav. Maavaldaja ei tohi tekitada kahju teistele maavaldajatele.

16. Meede 2.5.1 – kiviaia rajamine ja taastamine • Põllumajandusministri 17. novembri 2008. a määrus nr 110 • Toetust võib taotleda vähemalt 5 meetri pikkuse rajatava või taastatava kiviaia või selle osa kohta, kus kiviaed on traditsiooniliselt olnud • Vähemalt 80% kiviaiast peab asuma või piirnema põllumajandusmaaga

17. Meede 2.5.1 – kiviaia rajamine ja taastamine • Toetust saab • Ühe meetri 60-90 cm kõrguse kiviaia rajamise eest 490 krooni • Ühe meetri üle 90 cm kõrguse kiviaia rajamise eest 655 krooni • Ühe meetri 60-90 cm kõrguse kiviaia taastamise eest 410 krooni • Ühe meetri üle 90 cm kõrguse kiviaia taastamise eest 575 krooni • Taotlused võtab vastu, menetleb, hindab, kontrollib ja otsustab toetuse maksmise PRIA • Kogudused seni toetust ei ole saanud

18. Meede 3.2 – külade uuendamine ja arendamine • Põllumajandusministri 10. oktoobri 2007. a määrus nr 122 • Toetust võib taotleda järgmiste objektide rajamiseks, parendamiseks või ostmiseks • Seltsimaja, kultuurimaja, spordisaali vm teistele isikutele kasutamiseks avatud hoone või selle osa • Pargi, haljasala, puhkeala vm rajatis • Mängu- või spordiväljak vm avatud vaba aja veetmise rajatis • Külaplats • Matkarada, terviserada või õpperada • Paadisild • Ujumiskoht

19. Meede 3.2 – külade uuendamine ja arendamine • Külasilt • Seltsimaja, kultuurimaja, spordisaali vm teistele isikutele kasutamiseks avatud hoone ruumide sisustuse ostmine • Sporditarvikud • Muusikariistad või helitehnika • Eesti rahvariided • Infopunktiks vajalik hoone ehitamine, sisustamine, IT ostmine • Multifunktsionaalne teeninduskeskus • Kasutuses mitteoleva ja taaskasutuseks sobimatu põllumajandusliku ehitise lammutamine

20. Meede 3.2 – külade uuendamine ja arendamine • Toetuse määr on kuni 90%, Tallinnaga piirnevates valdades kuni 70% • Toetuse maksimaalne suurus • mitte rohkem kui 938 796 krooni aastas (lammutamise korral mitte rohkem kui 150 000 krooni aastas) • mitte rohkem kui 4 693 980 krooni kogu programmiperioodil

21. Meede 3.2 – külade uuendamine ja arendamine • Taotlused võtab vastu, menetleb, hindab ja otsustab toetuse maksmise PRIA • Taotlusi hindab maavanema poolt moodustatud 7-15 liikmeline hindamiskomisjon • Hinnatakse • Objekti sobivust toetuse eesmärkidega ja kulutõhusust • Objekti vastavust maapiirkonna arenguvajadustele • Pool eelarves ette nähtud rahast jaotatakse võrdselt 15 maakonna vahel ja ülejäänud raha võrdeliselt maapiirkonna elanike arvuga maakonnas

22. Meede 3.2 – külade uuendamine ja arendamine toetused kogudustele 2009. a

23. LEADER • LEADER on Euroopa Liidu poolt maarahva jaoks välja töötatud meetod, kuidas kaasata kohalikke koostöötegijaid nende piirkonna arengu juhtimisse • Prantsuse keeles “Liaison entre actions de developpement rural” • Üle poole EL rahvastikust elab maal, mis hõlmab 90% EL territooriumist • Statistikaameti andmetel on Eestimaa valdades ca 447 000 elanikku ehk ca 1/3 elanikest (sh kuni 4000 elanikuga väikelinnad) • Toetused jagunevad kohaliku tegevusgrupi toetuseks ja projektitoetuseks • Eestis töötavad 26 tegevusgruppi katavad 98% maapiirkonnast

25. LEADER • Tegevust koordineerib Maamajanduse Infokeskus http://www.maainfo.ee/index.php?lang=et&page_id=66 • Kohalike tegevusgruppide kontaktid, projektitaotluste vastuvõtu ajakava ja muu info on http://www.maainfo.ee/index.php?lang=et&page_id=80

26. LEADER • Kohaliku tegevusgrupi liikmeteks on vähemalt kaks kohalikku omavalitsust, sama OV territooriumil tegutsev äriühing või FIE ja MTÜ või SA • Tegevusgrupid töötavad välja strateegiameetmed, saades selleks EL toetust • Projektitoetust saavad taotleda kohaliku tegevusgrupi poolt välja töötatud strateegia raames olevatele tegevustele tegevuspiirkonnas tegutsevad ettevõtjad, MTÜ-d, seltsingud ja kohalikud omavalitsused

27. LEADER • LEADER eelarve moodustab MAK-st 10% ehk 1,34 miljardit krooni • Aastas antakse toetust ca 200 miljonit krooni • Toetuse määr on kuni 90%, ettevõtjale kuni 60% • Maksimaalne toetus on 3 129 320 krooni objekti kohta • Omafinantseeringuks võib olla omatöö, mille suurus on 60% Statistikaameti poolt töö tegemise ajaks avalikustatud Eesti keskmisest palgast

28. LEADER • Taotlus esitatakse kohalikule tegevusgrupile, kes hindab taotlusi ja annab neile kinnituse • Kohalik tegevusgrupp ei tohi anda rohkem kinnitusi kui rakenduskavas esitatud eelarve ette näeb • Taotlused võtab vastu, menetleb, kontrollib ja teeb taotluse rahuldamise või mitterahuldamise otsused PRIA

29. KOGUDUSED LEADER TOETUSTE SAAJATENA 2009. a

30. AITÄH! Helve Hunt Põllumajandusministeerium Maaparanduse ja maakasutuse büroo peaspetsialist helve.hunt@agri.ee 6256 511