Eesti Haridusfoorum 26.märts 2011

1. Teema Haridus ja Eesti kultuuriruum haridusstrateegias Viive-Riina Ruus Eesti Haridusfoorum 26.märts 2011

2. muutused lugemiskultuuris: jutustus/ilukirjandus versus tarbetekstid kõrgkultuur versus hedonistliktarbijakultuur klassikaline akadeemiline (kooli)kultuur versus digikultuur Eesti kultuur &eestivene, eestijuudi jne kultuurid versus Euroopa ja globaalkultuur Kultuuripinged ja vastuolud

3. Funktsionaalne lugemisoskus (reading literacy): Süvenemine (vormilt/žanrilt väga erinevatesse) kirjalikesse tekstidesse, neist arusaamine, nende kasutamine, nende üle reflekteerine, selleks et saavutada oma eemärke, suurendada oma teadmisi ja võimekust osaleda ühiskonnas Oskuste tasemed (1 kuni 6) nende tähendus PISA 2009 funktsionaalne lugemisoskus

4. OECD- üleilmsed standardid/pingeridade koostaja Maailma tippude tipp: Šanghai-Hiina (556), Korea (539), Soome (536). Tipptase: Hong-Kong Hiina (533), Singapur (526), Kanada (524), Uus-Meremaa ( 521), Jaapan (520), Austraalia (515). Kõrge tase (üle OECD keskmise): Holland (508), Belgia (506), Norra (503), Šveits (501), Eesti (501), Poola (500), Island (500), USA (500), Lichtenstein (499), Rootsi ja Saksamaa (497), Iirimaa ja Prantsusmaa (496), Hiina Taipei ja Taani (495), UK ja Ungari (494). T paremad kui P kõikides riikides. Seletused? Eestil 13. koht, Euroopa riikide seas 5. koht Millega seletada? Ajalugu? Eesti 15-aastased lugejad üleilmses pingereas

5. Allpool baastaset Eesti- P – 19% (ca 1/5), T- 7%, = 7. koht maailmas ja 2. Euroopas (märk egalitaarsest haridusest) OECD keskmised: T-13%, P- 25%. Võrdluseks: Venemaa: P – 36% (T- 20% ), Austrias P – 35% (T- 20%), Aserbaidžaan: P - 78% (T-68%), Baastase

6. 5.ja 6.tase) sooritajaid on Eestis 8,4% (24. koht maailmas) OECD keskmine 9,5%. Üle 10% 16 riiki 65 hulgas (sh näit Austraalia, Belgia, Kanada, Saksamaa, Holland, Poola, Rootsi) . Tippude tipud I. koht - Šanghai-Hiina (21,9%) II.koht - Jaapan (18,3%) III. - Soome (17,3%) kui Euroopa au päästja IV. - Korea (16,6%) V. - Singapur (16,5%) VI. - Uus-Meremaa (16,3%). Tipptase (5. ja 6.tase)

7. Mittesidusate tekstide lugemisoskus - 11. koht Sidusate tekstide lugemisoskus- 18. koht Mittesidusate tekstide lugemises jäävad Eesti poisid tüdrukutele vähem alla kui sidusate tekstide puhul (Sama ka Soomes) Eesti õpilaste enamik paigutub lugejatüüpi, mida iseloomustab kõrge teadlikkus lugemisel kasutatavatest tulemuslikest õpistrateegiatest mitte kuigi avar lugemisrepertuaar (vt eespool – ilukirjanduse ja koomiksite vähene lugemine Ohud identiteedile (AJA kadumine) Lugemisoskus sõltuvalt teksti tüübist ja lugejatüübid

8. Oma lõbuks eiloe Eestis keskmiselt 38,6%. P ja T dramaatiline erinevus: T seas oma lõbuks lugejaid 76,8, P - 47,1%. Kui oma lõbuks regulaarselt loetakse, siis: vähe ilukirjandust (Eestis 25%, OECD keskm 31%); palju ajalehti ca 80% (OECD keskm 61%) ja ajakirju - üle 70% ( OECD keskm 58%) suht palju mitteilukirjanduslikke tekste – ca 30% ( OECD keskm 18%) vähe koomikseid – ca 10% (OECD keskm 23%). Eesti arenguressurss – lugemine oma lõbuks + suurem huvi ilukirjanduse vastu Lugemine vabast tahtest, oma lõbuks

9. OECD riikides seletab lugemisnauding 18% riikidevahelistest erinevustest lugemisoskuses. Eesti õpilaste lugemisest saadav nauding allpool OECD keskmist (45. koht 65 riigi seas) Eesti (ka Soome, Rootsi, Poola, Austria, Saksamaa ja Kanada) P ja T lugemisnaudingus eriti suured erinevused Eesti arenguressurss – suurendada lugemisest saadavat NAUDINGUT, eriti poiste puhul Lugemisnauding

10. Eesti õpilaste harjumus (vastav koondtunnus) lugeda regulaarselt erinevaid tekste elektroonilises keskkonnas ületab peaaegukõikiosalenud riike, Eestist eespool on ainult Leedu ja Tšehhi. Eestiga sarnane käitumismuster selle tunnuse põhjal- Poola, Ungari, Hong-Kong, Island, siinkohal P edestavad T - nii OECD riikides keskmiselt kui ka Eestis, lugemine digikeskkonnas ei kahjusta õpilaste funkts lugemisoskust, vastupidi – (korrelatiivne) seos on hoopiski positiivne. Eesti arenguressurss: kasutada kooliõpetuses ära õpilaste, eriti poiste lugemisasktiivsus digikeskkonnas Eesti õpilase lugemisaktiivsus digikeskkonnas

11. Kirjandustunnid lemmikainete loetelus (andmed 2004. 7., 9. ja 12. klass, N= ca 4000 “Kool kui arengukeskkond...”): Kirjanduse paigutas esimesele kohale 4,6% õpilastest, teisele- 4,7%,kolmandale – 4,5%, seega - esimese kolme lemmikaine hulgas kirjandus 13, 8% õpilastest; TALIS (andmed 2008) – umbusklik põhikooli emakeeleõpetaja: hindamine vähendab tööga rahuolu ja töökohaga seotud kindlustunnet, hindamine ei ole aidanud tööd parandada, ei usu, et Eesti hindamiskultuur tõstaks esile parimaid (võrdluseks - kõige skeptilisemad/ pretensioonikamad? - matem ja võõrk- õpetajad) Kas RÕK 2002 seadis kirjandusõpetusele liiga jäigad piirid? Aga uus RÕK? Eesti lootus -köitvad kirjandustunnid?

12. Kommunikatsiooni muutus = kultuurimuutus (Goody, Castells jt). Lugemisharjumuste muutumine +intensiivne suhtlus e-võrgustikes = kommunikatsiooni muutus Muutused keeles- kirjaliku ja suulise kõne vahepealne keel, näit sõnumid jm Kommunikatiivsete hübriidkeskkondade, suhtluse ja õppimise hübriidvormide teke: näit multimeedia+ süsteemi “arvuti&inimene” kujunemine, suhtlus klassiruumis (face-to-face) &e-õpe, GLOBAALKULTUURI teke Põlvkondlike elustiilide ja kogemuse muutus: noorte subkultuurid, hängimine ja tšillimine kui autonoomia väljendus OHT: õpilaste võõrdumine standardiseeritud kooli soorituskultuurist? Äkki hoopis kultuurimuutus?

13. 1) rõhu alla: haridus on kultuuri arengu sine qua non, integreerida haridus- ja kultuurielu 2) luua noortele võimalusi osalemiseks kultuurielus ja kultuuriloomeks, seda tunnustada 3) Muu emakeelega inimesed kaasata Eesti kultuuriruumi: osalus, ühistegevused, uus Meie - nagu Raio Piiroja ja Kostja Vassiljev) Eesmärk