Tööstusettevõtete äriplaan 2014

1. Tööstusettevõtete äriplaan 2014 Meelis einstein Juhatuse esimees Eesti ehitusmaterjalide tootjat liit AS kunda nordic tsement 22.11.2013

2. EHITUS, %, püsihindades

3. EHITUShinnaindeks, %

5. Ehitushinnaindeks, 1997=100

6. EETL TOOTERÜHMAD

8. OHUD • Poliitilistes tõmbetuultes tõstetud keskkonnatasud • Tasude järsud ja hüppelised tõstmised (kordades enam kui on olnud inflatsioon) 1996, 1999, 2000, 2001, 2006, 2007, 2010, 2011, 2012. • Ehitusmaavara ei saa käsitleda koos põlevkivi või turbaga, mis on energeetiline ressurss • Eestist on juba kadunud ainsad tootmisüksused, kergkruusa ja katusekivide tootmine • Üldisem suund, mis näha ka Euroopas, on liikumine isiku maksudelt keskkonna tasudele, mis võib tööstusele hukatuslikult mõjuda. Eestis vähesed ressursimahukad ettevõtted ei suuda seda koormat kanda. • Maksude ja tasude kompleksmõju (keskkonnatasud, erimärgistatud kütus, elekter)

9. OHUD • Eksportijate konkurentsivõime vähenemine (lubjakivitooted, tsement, raudbetoonelemendid, kuivsegud, müürikivid jms) • Import oma ettevõtete tootmise asemel, näiteks liiv Lätist. Liival võib kaduda võimalus kasutada veealuse kaevandamise puhul kaevandamisõiguse tasu tegurit 0,5. • Kogu kaevandamise korraldamine on Keskkonna Ministeeriumi all ja neil ei ole kohustust vaadata, et ehitus oleks vajaliku maavara ressursiga kaetud. Samuti ei analüüsi nad ettevõtte kadumise sotsiaalset ja majanduslikku mõju. • Vähenev ehitusmaht Eestis

10. NB! Arvesse pole veel võetud hüppeid 2010, 2011, 2012 ja uusi hüppeid 2013-2015) Keskkonnakulutuste analüüs Praxis 2012

11. ERNST & Youngi uuring • Ernst & Young • Eesti kaevandussektori ettevõtete maksukoormuse analüüs, oktoober 2013 • Maksumäärade võrdlus tegelike ja 2015. aasta maksumäärade puhul

12. ERNST & Youngi uuring Eesti kaevandussektori ettevõtete maksukoormuse analüüs, oktoober 2013, Kantud maksude struktuur 2015. aasta maksumäärade puhul (rahvusvaheline keskmine põhineb PwC uuringul (2010))

13. OOTUSED • Riik kehtestab keskkonnatasud pikemas perspektiivis, vähemalt 10 aastat • Ehitusmaterjalitööstus, mis on kohati väga kapitalimahukas vajab investeeringute otsustamiseks pikemat selgust. • Ehitusmaavara maksud käsitletakse eraldi põlevkivist ja turbast • Riik arvestab keskkonnatasude kehtestamisel piirkonna, eelkõige Skandinaavia ja Baltikumi konkurentsi • Riik võtab eesmärgiks oma ehitusmahtusid tellides ka suurte kõikumiste tasakaalustamise, et aastad ei oleks nii erinevad • Elektrienergia on Eesti tööstusel kallim kui Skandinaavias. Ootus on, et riik vaatab üle võrgutasu, taastuvenergiatasu ja aktsiisimaksu, mis on kordades kallimad võrreldes näiteks Rootsi ja Austriaga

14. Valminud eluruumid, 1950-2012, tuhat tk

15. OOTUSED • Riik rakendab meetmeid, et elamuehitust motiveerida • Arenenud riikides peetakse elamufondi taastuvvajaduseks 4 % aastas. Alates 90ndatest aastatest on Eesti uusehitise maht olnud väiksem kui 1 % eluasemefondist • Meil on umbes 650 000 eluruumi, kasutuslubasid on viimastel aastatel antud 2000 aastas. • Ehitus annab tööd ja leiba rahvale ja Eesti saab paremaks • Ehituse tellijad ja ehitajad arvestavad materjalide kasutamisel üldist huvi • Aus toode ja teenus • Eelista Eestimaist • Kvaliteet tasub ennast ära