1 / 15

NARKOMAANIKS KUJUNEMINE

NARKOMAANIKS KUJUNEMINE. Kaido Kõplas. SISSEJUHATUS. Igal aastal saab üksnes Tallinnas narkootikumidest üledoosi üle 1200 noore inimese; Igal aastal läheb üksnes Tallinnas narkootikumide eest vangi 250 inimest;

temima
Download Presentation

NARKOMAANIKS KUJUNEMINE

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. NARKOMAANIKS KUJUNEMINE Kaido Kõplas

  2. SISSEJUHATUS • Igal aastal saab üksnes Tallinnas narkootikumidest üledoosi üle 1200 noore inimese; • Igal aastal läheb üksnes Tallinnas narkootikumide eest vangi 250 inimest; • Muidugi ei plaaninud keegi neist surra või vanglasse sattuda, kõik lihtsalt juhtus nii. • Kõik arvasid, et “minuga seda ei juhtu;” • Kuidas aga nii kaugele jõuti?

  3. TÜÜPILINE ALLAKÄIGUTREPP I aste – suitsetamine või vesipiip; II aste – kanepitoodete suitsetamine; III aste – amfetamiini ja/või kokaiini nuusutamine, Ecstasy tablettide, GHB tarvitamine pidudel; IV aste – amfetamiini süstimine V aste - heroiini või “valge hiinlase” ninnatõmbamine või suitsetamine VI aste - heroiini või “valge hiinlase” süstimine VII – surm NB! ¤ Mõned astmed võivad vahele jääda, oleneb inimesest; ¤ Üldjuhul käib iga astmega kaasas alkoholi tarvitamine ¤ Igal astmel olles võib sattuda vanglasse või üledoosi kätte surra.

  4. KÕIK ALGAB SUITSETAMISEST • Umbes 95% narkotarvitajatest on suitsetajad; • Sigarettide suitsetamisest tekib esialgu harjumus, mispeale jäädakse nikotiinist sõltuvusse; • Narkootikumid jõuavad lihtsamalt suitsetajate seltskonda kui mittesuitsetajate omasse; • Suitsetajatel on palju suurem soodumus proovida esimest narkootikumi – kanepit, mida tarvitatakse samuti suitsetades.

  5. VESIPIIBU OHTLIKKUS • Vesipiip ei ole ohutu, kuna organismi ei kahjusta ainult nikotiin, vaid SUITS, mida kopsu tõmmatakse; • Ühe piibutäie tubakaga tõmmatakse kopsu 100-200 korda rohkem suitsu kui sigaretiga; • Isegi veest läbi käinud suits sisaldab palju mürke: vingugaasi, raskemetalli soolasid ja vähkitekitavaid keemilisi ühendeid; • Kopsu jõuab ka nikotiini ning tekib sõltuvus nagu sigaretisuitsetamisega

  6. VESIPIIBU OHTLIKKUS • Vesipiibu tõmbajatega samas ruumis olemine on passiivne suitsetamine, kuna suitsu tuleb palju ning ka puusöe põlemisel eralduv vingugaas on ohtlik; • Piibu huuliku jagamisel võivad levida ka rasked nakkushaigused; • Vesipiibust suitsetatakse ka kanepit, mis ei tee seda grammigi ohutumaks; • Kanepit võidakse tubakaga segada ka salaja.

  7. KANEPI SALAKAVALUS Kanepit peetakse sageli “lahjaks ja looduslikuks” narkootikumiks. See on täiesti vale, kuna: • Lisaks põhilisele toimeainele THC-le on kanepis veel üle 60 kannabinooli ja kannabinoidi, mis kõik mõjuvad mürkidena; • Kanep mõjub laastavalt kopsudele, kuna kuuma ja väga mürgist suitsu tõmmatakse suurte mahvidena otse kopsu; • Seega tekitab kopsupõletikku ja kopsuvähki.

  8. KANEPI SALAKAVALUS • Lisaks kopsudele kahjustab kanep: - mõtlemisvõimet, ajutegevust ja mälu; - maksa ja teisi siseorganeid; - meeste sugurakke, põhjustab impotentsust; - naiste sugurakke ja loodet. • Paljud narkomaanid proovivad esimese narkootikumina kanepit, seega on kanep “Värav narkomaaniasse.”

  9. TEINE SALAKAVAL AINE - GHB • Teine, väga salakaval ja samuti ekslikult “lahjaks narkootikumiks” peetav aine on peonarkootikum GHB; • GHB ehk “korgijoogi” tarvitamine on lihtne – seda lihtsalt juuakse; • Kuna GHB mõju ei pruugi tunda kohe, võidakse juua veel üks lonks; • Tekib eufooriasarnane seisund, mis tekitab tunde, et võiks natuke veel proovida; • Juba paar korki ainet aeglustab kriitiliselt hingamist ja südametööd. • Tekib uni ning magades inimene sureb.

  10. NARKOKURITEGEVUSE SALAKAVALUS • Suuremasse linna õppima asudes kohtub noor paljude ahvatlustega, millest üheks levinumaks ja ohtlikumaks narkootikumid; • Narkootikumid on suuremates linnades paremini kättesaadavad ning ülikoolides neid ka tarvitatakse, eriti kanepit (millest kõik algabki); • Samuti tarvitatakse ülikoolides amfetamiini, kuna arvatakse, et see aitab keskenduda ning eksamiteks õppida. See uskumus on täiesti väär. • Veel peab arvestama võimalusega, et esmakursuslasi võidakse proovida panna narkootikume müüma või neid enda juures peitma – ära nõustu, sest selle eest võidakse sind karistada kuni 15-aastase või eluaegse vangistusega.

  11. KANEPIGA ALUSTANUTE SAATUS ESIMENE NÄIDE: • Riho proovis sõbra sünnipäeval natuke kanepit, erilist mõnu ei tundnud, aga põnev oli ikkagi; • Sünnipäeval olnud sõbrad leppisid kokku, et hakkavad igal kuul ühe korra korraldama “kanepiõhtuid;” • Varsti hakkasid “kanepiõhtud” toimuma igal reedel; ka kõigil muudel pidudel, kus sõbrad koos käisid, oli kanep alati kaasas; • Rihole hakkas kanep ja kõik sellega seonduv nii meeldima, et ta ei jõudnud enam reedeid ära oodata ning ta hakkas kanepit suitsetama igal õhtul; • Riho õppeedukus langes, ta puudus palju ning ta visati koolist välja. • Nüüd töötab ta ühes mööblilaos laadijana. Samuti on tal pidevalt pahandusi politseiga.

  12. KANEPIGA ALUSTANUTE SAATUS TEINE NÄIDE: Jõhvist pärit narkomaan Roman nõustus TV 3 saates “Kahvel” rääkima oma kujunemisest narkomaaniks. “Kahvli” produtsent andis spetsiaalselt “Narko Ei” loenguteks selle intervjuu näitamise õiguse. Vaatame seda intervjuud ja pidage meeles, et ka Roman mõtles kunagi, et temaga nii ei juhtu.

  13. KANEPIGA ALUSTANUTE SAATUS Kanepiga alustanud narkomaan Romani laip viiakse surnukuuri.

  14. KÜSIMUSED

  15. TÄNAN TÄHELEPANU EEST!

More Related