Planeerimise kujunemine ja tänapäev

1. Planeerimise kujunemine ja tänapäev

2. Vana-aja planeerimine • Antiikne Rooma 800’000-1’200’000 el • Maanteede rajamine • Ehituslik planeerimine - kaitserajatised • Veejuhtmed – akveduktid - ja kanalisatsioon • Sanitaar- ja hügieeninõuded – termid • Kultuur ja meelelahutus: tsirkus, gladiaatorid • London 14 saj – 270 miili süsi, 35 miili joogivesi

3. Tööstuskasv ja linnastumine • Algselt väiketööstused – asulad  korterid jalakäigu kaugusel • Süsi ja aurujõud tõi muutuse ja mobiilsuse • Erakordne linnade kasv maaelanikkonna arvel 19 saj II poolel • Ühtlasi demograafiline üleminek • Linnades ülitihe elanike paigutus ja samas erakordselt halvad sanitaartingimused: madal keskmine eluiga, ülikõrge väikelaste suremus, kooleraepideemiad.

5. Linnaruumide laialivalgumine • Linnade laialivoolamine tänu avalikule transpordile • London valgub laiali: • 1800 – milj el. R=3,5km; • 1850 – 2 milj el. R=5km, • 1914 – 6 milj el. R=24km • Vastuseis linnalaienemisele: põllumaa hävitamine, liiklusummikud

8. Probleeme ei lahendatud • Probleemid : • tegutsemistahte puudumine, • teadmiste puudus, • administratsiooni puudumine • Teatud teoreetilised mõttevahetused toimusid ka suuremate territooriumide (regioonide) vaheliste probleemide lahendamisel ja võimalikul planeerimisel, kuid üldriiklikusse praktikasse need arutelud ei jõudnud.

9. Linnaplaneerimise algus • Filantroobid-töösturid uute eeslinnatööstuste ja elamurajoonide ehitajatena maapiirkondadesse (greenfield): Robert Owen – New Lanark Šotimaal ja Titus Salts; Port Sunlight, Krupp Saksamaal • Linnaplaneerimise alased varasemad tööd pärinevad möödunud sajandi lõpuaastatelt Suurbritanniast (Howardi aedlinnade idee), USA (nn. City Beautiful liikumine) ja Saksamaa tihedalt asustatud (tööstus)aladelt (Ruhr).

11. Ebenezer Howardi aedlinna idee “Garden Cities of Tomorrow” 1898/1902 • Maa-linn magnet, Linn-maa asula, aedlinn

12. Linnaplaneerimise lähtekoolkonnad • Anglo-Ameerika ja Kontinentaal-Euroopa koolkonnad  kui USA ja britid eeslinnastusid, siis Kontinentaal-Euroopa tihenes pikka aega. • Charles Edouard Jeanneret ehk Le Corbusier tulevikulinn ja radiaallinn (La Ville radieuse) –arhitekt, kelle ideid rakendati pärast II MS

16. Keinslik majanduspoliitika • Algas uus ajastu majanduses, nn. keinsliku majanduspoliitika periood, kus riik kujundas ja suunas turujõudude funktsioneerimist. • Lisandus sõjajärgne kiire linnastumine, mis tõi omalt poolt kaasa regionaalprobleemide kasvu, tekkis ka sotsiaalne nõudlus seda liiki planeerimistegevuse korraldamiseks. • Riikides võeti vastu planeerimist ja ruumikorraldust reguleerivad seadused

17. Planeerimine inimeste jaoks • Sõjakahjude likvideerimine • Uute tööstuste rajamine • Tempokas linnastumine: • uute elamute, • teede ja • kommunikatsioonide rajamine

18. SBR “planeerimismasina” raamistik • Barlow komisjon ja raport 1937-40, “structural effect”. • Sõjajärgne planeerimismasin Britis: • Tööstusarenguseadus 1945 • Uute linnade seadus 1946 • Linna ja maa planeerimisseadus 1947 • Rahvusparkide ja maapiirkondade seadus 1949 • Linnaarenguseadus 1952

19. Planeerimine ülevalt alla Sõjajärgset planeerimist on iseloomustatud kui planeerimist inimeste jaoks, mida iseloomustas: • kiire majanduskasv • inimeste eluolu paranes silmanähtavalt • selle taustal bürokraatia vohamine • inimeste õiguste piiramine ametnikkonna poolt • võõrandumine rahvast

20. Sõjajärgne modelleerimisbuum • Suur majanduskasv võimaldas tõsta makse ja suunata raha mitmesuguste regionaalpoliitika meetmete: kasvukeskuspoliitika, veotoetuste, regionaalselt diferentseeritud palkade jmt. • Elektronarvutidvõimaldasid varasemast hoopis enam ja kiiremini informatsiooni töödelda, kujunes suurmoeks mitmesuguste ruumiliste mudelite (Christaller, Perroux kasvupooluste teooria, Hirschmani polarisatsiooniteooria jt. katsetamine planeerimises. • Masstoodang pidi garanteerima heaolu kõigile. • Otseselt maakasutuse planeerimisega oli eelkõige suurlinnade lähitagamaade väljaehitamine

21. Planeerimine - eesmärk iseeneses • Koostati tuhandeid lehekülgi reglementeerivat dokumentatsiooni ja inimene unustati pahatihti väljaarvutatud mudeli teostamisel hoopis tahaplaanile. • Lõhuti vanu struktuure, näiteks vanu puu- ja kivimajarajoone ja asendati need moodsate betoonist ja klaasist hoonetega. • Ehitati kolossaalseid tehaseid, hüdrojaamu ja terveid uusi linnu. • 1960. aastate lõpp kujunes planeerimisajastu tipuks, millele järgnes kiire langus, sest jõuti järeldusele, et inimene ei käitu kui homo economicus ja et kõike ei ole võimalik välja arvutada: mudelid lihtsalt ei kehti reaalses elus.

22. Uus mõtlemine alates energiakriisist • 1973. aastast on muudatused nii planeerimises kui kogu ühiskonnakorralduses. • Keskkonnapoliitika ja alates 80. aastatest nn. säästliku arengu kontseptsioon on tõusnud väga olulisele kohale. • Ebastabiilsuse tõttu on pööratud tähelepanu strateegilisele planeerimisele • Kogu planeerimine on seetõttu muutunud projekti- ja programmikeskseks • Sagenevad rahvusvahelised ühisprojektid, süveneb kohaliku tootmise spetsialiseerumine.

23. Planeerimise muudatused 1970ndail • säästliku arengu kontseptsioon • kokku on kuivanud pidev majanduskasv • planeerimine kui otsustusprotsessi osa • planeerijate tähelepanu on jälle keskendunud linnadele • planeerimine inimestega, laialdane kaasamine

24. Institutsiooniline lähenemine planeerimises • Kuidas lahendada huvigruppide konflikte? Britis on konflikte lahendatud poliitilisel teel, mis on aga väga aeganõudev • Uus liberaalne lähenemine Euroopas põhineb projekti-ideel, mis on teoorias ilus, aga tegelikult ei toimi, kuna mõõdetavad indikaatorid suudavad ainult osa vajalikest poliitikatest katta, ja raskesti mõõdetavaid tegevusi on paratamatult süsteemi kooshoidmiseks vaja • Alternatiiviks on konflikti vahendamine ja konsensuse ehitamine, mille tarvis on vaja erilist sotsiaalset ja intellektuaalset kapitali

25. Planeerimise kujunemine ja tänapäev

26. Planeerimise kujunemine ja tänapäev 21. sajand, uus epohh peale 11.09.2011 Postpostmodernism, neomodernism, altermodernsus (Nicolas Bourriaid), hüpermodernsus, performatism, automodernsus, digimodernism (Alan Kirby)talism, tviteratuur Pluralismi, relatiivsuse, mõnu atraktiivsuse, kulutamise, tarbimise lõpp, küünilisus mängulisus, iroonia Eetika ja ökonoomsuse esiletulek – tõde, moraal, riik, lihtsus, Osaluskultuuri tekkimine, sotsiaalmeedia Märgid, sümbolid, tähelepanu (Kuulsuste allee Tartusse)

27. Strateegiline planeerimine Teha õigeid asju Missioon, eesmärgid, muutus, areng Taktikaline planeerimine Teha asju õigesti Tegevus, otsustamine, tulemused Planeerimine alt üles Teha nii nagu õige Koostöö, vaba mõtlemine, horisontaalsed kontaktid Planeerimine ülevalt alla Teha nii nagu peab Käsu täitmine, reglemen-teeritus, hierarhia AVALIKU PLANEERIMISE MAATRIKS

28. Planeerimise kujunemine ja tänapäev Õnnestumise skeem: Unista (mis on meile tähtsad, mille järgi me tegutseme) Kavanda (eesmärgid, visualiseerimine) Otsusta (tähtaeg, ressursid, loobumised) Tegutse (partnerid, kiire ja kindel, paindlik) Rõõmusta (tagasiside, kiitus, hinnang)

29. PLANEERIMISE KONTEKST • RATSIONAALSUS, PÕHJUSLIKKUS (instrumentaalne, ideoloogilisus, ka väärtused) • TEADMISED JA TÕDE (objektiivne põhjus, faktid, absoluutne tõde, pooltühi, sotsiaalselt toodetud, igal ühiskonnal oma) • VÕIM (kes teeb, kes tegelikult valitseb) • DEMOKRAATIA (kuivõrd avalik, kelle huvi)

30. Strateegiline planeerimine Teha õigeid asju Missioon, eesmärgid, muutus, areng Taktikaline planeerimine Teha asju õigesti Tegevus, otsustamine, tulemused Planeerimine alt üles Teha nii nagu õige Koostöö, vaba mõtlemine, horisontaalsed kontaktid Planeerimine ülevalt alla Teha nii nagu peab Käsu täitmine, reglemen-teeritus, hierarhia AVALIKU PLANEERIMISE MAATRIKS

31. ERINEVAD PLANEERIMISE LIIGID PEAVAD OLEMA TASAKAALUS (LINNA NÄIDE) Ruumiline planeerimine (hea maakasutus, atraktiivne keskkond, jätkusuutlikkus) Strateegiline planeerimine (laiem seos/kontekst, arendus, konkurentsivõime, sissetulekud) Finantsplaneerimine ja juhtimine (maksud, eelarve tasakaal, elluviidud tegevused, stabiilsus) Infrastruktuuri planeerimine (toimiv elukorraldus, oskused, teadmised, turvalisus, raamistik) “Sisemise jõu, vaimu” planeerimine (identiteet, kultuur)