Peatükk 5 – RENESSANSS. ISELOOMUSTUSED JA ETAPID

1. Peatükk 5 – RENESSANSS. ISELOOMUSTUSED JA ETAPID KAJA KALJURAND, 11Ü

2. Taust • Suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. • Itaalia oli jaotunud erinevate valitsejate vahel. • Kujunesid linnriigid, millest osad saavutasid autonoomia või koguni iseseisvumise. Linnriikide kaitseks olid palgasõdurid ja kodanikevägi. • Manufaktuuride teke. Käsitöö omandas pea et tööstuslikud mõõtmed. • Kaubeldi Idamaadega. • Panganduse teke. Itaalia pankadele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Nõnda hakkas Itaalia erinema ümberkaudsetest Euroopa maadest.

3. Vastandumine keskajale Majanduslik võim  iseteadvus. • Arvati, et kaasaeg on uue ajastu algus ning täiesti erinev varasemast. Antiikaja kultuuripärandit hakati kristliku ajastuga võrreldes olulisemaks pidama. Keskaeg sai vastava nimetuse. Keskaega iselomustati kui barbaaret ja pimedat seisakuaega.

4. Uue ajastu nimetuseks saiRENESSANSS • Renessanss – taassünd • “Kauakestnud pimedus taandub ja tulevased sugupõlve leivad taas tee antiigi hiilguse juurde.” Francesco Petrarca (1304-1374) • Atiigi tundmaõppimine • Õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. Antiikaea ei püütud mitte jäljendada, vaid luua midagi samaväärset või paremat.

5. Renessanslik moraal • “Eesmärk pühitseb abinõu” Niccolò Machiavelli (1469-1527), poliitik, kirjanik. • Omi eesmärke saavutati vahendeid valimata. • Tulirelvade levik • Taavet vs. Koljat. Populaarseim “paar”. Taaveti võit Koljati üle ei olnud just rüütellik, kuid iseloomustas hästi renessansiajast inimese mõttemaailma.

6. Renessanslik maailmavaade • HUMANISM – veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. • Ideaaliks sai iseseisev, edukas inimene. • Tähtsamaks kui vagalt ja vooruslikult elada, muutus maise elu hiilgus. • Inimest ei hinnatud enam seisuse ega päritolu järgi, vaid tema oskuste, tarkuse jms järgi.

7. Renessanss vs katoliku kirik • Antiikaja paganluse matkimine ei tähendanud konflikti katoliku kirikuga. • Kirik oli ilmalikkuse avalduste suhtes leplik. • Antiikaja kunsti jäljendamist õigustati matemaatiliste reegloite kasutamisega. (jumalik) • Ka paavstid ise olid tüüpilised renessansiaja inimesed. • Ka usklikkus oli ühiskonnas omal kohal.

8. Uusplatonism • 15. saj teisel poolel tugevnes uuesti Platoni ja uusplatoonikute filosoofia mõju. Suur propageerija – Marcilio Ficino, itaalia humanist ja Platoni teoste tõlkija. • Uusplatoonikute filosoofia: “Meelelise maailma taga on ideede maailm, mis on olulisem ja väärtuslikum.” • See on kättesaadav ainult jumalikus ilmutuses või mõistuse abiga, aga mitte tavalise kogemuse kaudu. • Seaduspärastustes ja reeglites (mastemaatilistes) peitub nii tõde kui ilu. • Kunsti eesmärk polnud mitte nähtava looduse jäljendamine, vaid teoste loomine reeglitele toetudes. • Neoplatonism aitas lepitada antiigi jäljendamist ristiusuga ja soodustada paganlike motiivide kasutamist.

9. Kunstniku positsioon renessansiaegses Italias • Tunnustust võitsid need arhitektid, kujurid, maalijad, kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ning tundsid antiikaja kirjandust, mütoloogiat, filosoofiat. • Arhitektuur, skulptuur ja maalikunst tõusid nn. vabade kunstide hulka. • Kunstnikud hakkasid erinema käsitöölistest ning kuulusid renessansiajal poeetide ja teadlaste hulka. • Visuaalses kunstis hakati nägema eeskätt vaimset loomingut

10. Periodiseering • 14. sajand – trecento e. Eelrenessanss • 15. sajand – quattrocento e. Vararenessanss • 16. sajand – cinquecento e. kõrgrenessanss