1 / 22

Aine agregaatoleku muutumine

Koostas: Arvo Sarapuu Põlva Keskkool Füüsika 9. klass. Aine agregaatoleku muutumine. Aine agregaatolekute muutumine. S ulamine T ahkumine A urumine K ondenseerumine Millises olekus on aine, sõltub peaasjalikult: Temperatuurist Rõhust. Aine üleminek tahkest olekust vedelasse olekusse

thane-sykes
Download Presentation

Aine agregaatoleku muutumine

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Koostas: Arvo Sarapuu Põlva Keskkool Füüsika 9. klass Aine agregaatoleku muutumine

  2. Aine agregaatolekute muutumine • Sulamine • Tahkumine • Aurumine • Kondenseerumine • Millises olekus on aine, sõltub peaasjalikult: • Temperatuurist • Rõhust

  3. Aine üleminek tahkest olekust vedelasse olekusse Aine üleminek vedelast olekust tahkesse olekusse Sulamine ja tahkumine

  4. Sulamisel • Lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus – kulub energiat soojushulk) • Suureneb siseenergia potentsiaalne komponent • Aine temperatuur ei muutu, sest kogu juurdesaadud soojusenergia kulub molekulidevaheliste sidemete lõhkumiseks

  5. Tahkumisel • Toimub sulamisele vastupidine protsess • Aineosakesed võtavad sellele ainele omase vastastikuse asendi • Vabaneb soojushulk • Aine temperatuur ei muutu, sest kogu äraantud soojusenergia kulub molekulidevaheliste sidemete moodustamiseks

  6. Massiühiku aine (m) sulamisel/tahkumisel kuluv/eralduv soojushulk (Q) Füüsikaline suurus Tähis λ (lambda) Valem: λ=Q:m Ühik: 1J/kg Sulamiseks vajalik soojushulk Q=λm Näitab, kui suur soojushulk kulub/eraldub 1 kg aine sulamiseks või tahkumisel Erinevatel ainetel erinevad Sulamis/tahkumis/soojus

  7. Mõnede ainete sulamissoojused

  8. Aurumine ja kondenseerumine • Aine muutub vedelast olekust gaasiliseks • Aine muutub gaasilisest olekust vedelikuks

  9. Aurumine on: • Vedeliku osakeste väljumine vedelikust • Väljuda saavad: • Pinnakihis või selle lähedal olevad osakesed • Osakesed, mille liikumise suund on vedelikust väljapoole • Osakesed, mille kiirus on teatud väärtusest suurem • Vedeliku temperatuuri säilitamiseks aurumisel on vaja juurde anda energiat (soojushulka Q) • Aurumisel vedelik jahtub

  10. Auruvad ka tahked kehad • Tahkete ainete aurumist nim. sublimeerumiseks • Näide: Talvel õues kuivab pesu jää sublimeerumise tõttu

  11. Aurumine ja kondenseeruminekinnises ruumis

  12. Aurumise kiirussõltub • Õhu liikumisest • Õhu niiskusest • Vedeliku temperatuurist • Ainest

  13. Pea meeles! • Enamiku vedelike tahkumisel ruumala väheneb ja tihedus suureneb • Erandlik on vesi – vee jäätumisel ruumala suureneb ja tihedus väheneb • Sulamise ja tahkumise kestel temperatuur ei muutu • Aurumisel vedelik jahtub

  14. Aurustumissoojus • Soojushulka (Q), mille peab andma kindlal temperatuuril oleva aine massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks • On füüsikaline suurus • Tähis L • Valem L=Q/m • Ühik 1J/kg • Näitab, kui suur soojushulk kulub 1kg vedeliku aurustumiseks või kondenseerumiseks jääval temperatuuril • Sõltub temperatuurist • Antakse kindlal temperatuuril, milleks on vedeliku keemistemperatuur – keemissoojus • Aine aurustumiseks kuluv soojushulk Q=Lm

  15. Mõningate ainete keemissoojused

  16. Kondenseerumine on: • Aurumise pöördprotsess • Vabaneb energia (soojushulk Q) • Vabanev soojushulk on võrdne aurumisel neeldunud soojushulgaga (tingimusel: auruva vedeliku ja kondenseerunud vedeliku temperatuurid on võrdsed)

  17. Olekumuutused . Hetkel, mil kogu jää on muutunud veeks, on vee temperatuur 0 °C. Seda nimetatakse jää sulamistemperatuuriks. Vesi keeb 100 °C juures. See on vee keemistemperatuur. Vett võib keeta ükskõik kui kaua, kuid temperatuur enam ei tõuse.

  18. Keemine • Vedeliku muutumine gaasiks keemistemperatuuril • Sõltub: • rõhust vedeliku pinnal • kõrgusest üle merepinna • Vedeliku puhtusest (vesilahused või puhas aine) Näide: 40% soolvesi keeb temperatuuril 108 ºC

  19. Vee keemistemperatuuri sõltuvus õhurõhust (normaalrõhust suuremate väärtuste korral kPa)

  20. Mõningate ainete keemistemperatuurid normaalrõhul

  21. Vee keemistemperatuuri sõltuvus kõrgusest

  22. Tänuavaldus juhendajatele • Õp. Marje Virk & Õp. Erich Virk • Jätkugu Teil ikka tahet oma tarkust jagada teistele • Jätkugu Teil ikka vastupidavust ära kuulata neid, kes tahavad teada • Jätkugu Teil ikka vastupidavust areneda koos meiega • Aplaus Kursant: Arvo Sarapuu

More Related