LINNDE VLDADE PÄEVAD 17.02.2005 Mari Meren

1. Südame- ja veresoonkonnahaigusteennetamise riiklik strateegia 2005-2020Kiidetud heaks VV istungil 04.02.2005www.sm.ee Rahva tervis Südamestrateegia LINNDE VLDADE PÄEVAD 17.02.2005 Mari Meren

2. Strateegia eesmärk Saavutada püsiv langustendents rahvastiku südame- ja veresoonkonnahaigustesse varajases haigestumises ja suremuses

3. Strateegia põhisuunad • Strateegia on suunatud: • SVH peamistele riskifaktoritele • Füüsiline aktiivsus • Toitumine • Suitsetamine • Tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamisele • Teabelevi ja koostöö tõhustamisele

4. Kuidas saavutada muutust? • Ühelt poolt tõstes inimeste teadlikkust ning muutes nende hoiakuid tervist väärtustavateks • Teisalt tagades toetava keskkonna, kui inimene soovib teha tervist toetavaid valikuid

5. Sihtrühmad • Et saavutada muutust, peab SVH strateegia oma meetmetega olema suunatud: • kogu rahvastikule • kõrgriskiga rahvastikule

6. FÜÜSILINE AKTIIVSUS • Taust • Eesti täiskasvanud elanikkonnas (16-64 a) saab spordiharrastuslikku liikumiskoormust vähemalt 2-3 korda nädalas üksnes 30% täiskasvanuist (2002.a) • Õpilaste osakaal, kes on vähemalt 5 korda nädalas vähemalt 30 minutit kehaliselt aktiivsed, on 59%(2001/2002 a) • Istuva eluviisiga elanikkonna osakaal kasvab Ennekõike on probleemiks täiskasvanud elanikkonna madal füüsiline aktiivsus

7. Tulemuslikkuse indikaatorid 16-64 aastaste osakaal, kes on vähemalt kaks korda nädalas kehaliselt aktiivsed, suureneb 2008. aastaks 40%-ni ja 2020. aastaks 60%-ni Õpilaste osakaal, kes on vähemalt 5 korda nädalas vähemalt 30 minutit kehaliselt aktiivsed suureneb 2008. aastaks 70%-ni ja 2020. aastaks 80%-ni

8. Meetmed • Elanikkonna teadlikkuse tõstmine tervist toetavast liikumisest • Füüsilist aktiivsust soodustava toetava keskkonna ja infrastruktuuri tagamine

9. TOIT JA TOITUMINE • Taust • Värske köögivilja tarbimine igal nädalapäeval oli meeste ja naiste (16-64 a) hulgas aastal 2002 vastavalt 17% ja 27% Rahvastiku toitumisharjumused on küll paranenud, kuid üldiselt on meie toidulaud siiski tasakaalustamata

10. Meetmed • Soodustada elanikkonna tervislikke toitumisvalikuid ning tõsta teadlikkust tasakaalustatud toitumisest • Tagada tasakaalustatud toitumise põhimõtete järgimine institutsionaalses toitlustamises

11. Tulemuslikkuse indikaatorid • Täiskasvanute osakaal, kes tarbivad värsket puu-ja köögivilja 6-7 päeval nädalas, suureneb 2008. aastaks 30%ni ja 2020. aastaks 70%ni. • 11-15-aastaste laste- ja noorte osakaal, kes tarbivad puu- ja köögivilja, suureneb 2008 aastaks 45%ni ja 2020. aastaks 60%ni. • Toidu valmistamisel peamiselt toiduõli kasutajate osakaal, suureneb 2008. aastaks 92%ni ja 2020. aastaks 96%ni. • Tavalise keedusoola kasutajate osakaal väheneb 2008. aastaks 73%ni ja 2020. aastaks 65%ni.

12. SUITSETAMINE • Taust • Eesti täiskasvanute tervisekäitumise uuringu andmetel suitsetas 2002. aastal Eesti meestest 45% ja naistest 18% • Murettekitav on kooliõpilaste suitsetamislevimuse kasv viimasel kümnendil, kusjuures eriti märkimisväärne on olnud tõus tütarlaste seas • Tubakavaba keskkond on suurenenud, kuid siiski viibis 2002.a väljaspool kodu vähemalt tund aega päevas tubakasuitsuses keskkonnas 26% meestest ja 10% naistest Murettekitav on noorte suitsetamislevimuse kasv, eriti tütarlaste seas

13. SUITSETAMINE • Taust • Eesti täiskasvanute tervisekäitumise uuringu andmetel suitsetas 2002. aastal Eesti meestest 45% ja naistest 18% • Murettekitav on kooliõpilaste suitsetamislevimuse kasv viimasel kümnendil, kusjuures eriti märkimisväärne on olnud tõus tütarlaste seas • Tubakavaba keskkond on suurenenud, kuid siiski viibis 2002.a väljaspool kodu vähemalt tund aega päevas tubakasuitsuses keskkonnas 26% meestest ja 10% naistest Murettekitav on noorte suitsetamislevimuse kasv, eriti tütarlaste seas

14. Tulemuslikkuse indikaatorid • Igapäevasuitsetajate osakaal 13 aastaste hulgas on püsiva langustendentsiga ning16-64 aastaste meeste hulgas väheneb 2008. aastaks 40%ni ja 2020 30%ni; naiste hulgas 2008. aastaks 16%ni ja 2020. aastaks 10%ni • Väljaspool kodu tubakasuitsuses keskkonnas vähemalt tund aega päevas viibivate meeste osakaal väheneb 2008. aastaks 12%-le, 2020. aastaks 6%-le; naiste seas 2008. aastaks 5%-le, 2020 2%-le

15. TERVISHOID • Taust • Vaid 14% Tallinna elanikele olid meedikud soovitanud oma eluviise parandada (1999) • Ennetusega on seni tegeletud peamiselt projektipõhiselt, millesse on siiani kaasatud suuremad haiglad ja üksikud perearstid Tervishoiutöötajad (sh perearstid ja -õed) on liiga vähe orienteeritud ennetuslikule tegevusele

16. Meetmed • Tervist edendava ja haigusi ennetava süsteemi loomine • Eriarstiabi kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine

17. Tulemuslikkuseindikaatorid • Perearsti nimistus olevate 30-60-aastaste isikute osakaal (%), kellele määratakse SVH riskitegureid suureneb püsivalt 5% aastas. • Südame- ja veresoonkonnahaigete taastus- ja järelravisüsteem on 2008 korrastatud.

18. TEABELEVI JA KOOSTÖÖ • Meetmed • SVH ennetustöö võrgustike tegevuse printsiibil • Tervisthoidvate eluhoiakute kujundamine

19. Strateegia nõukogu • Nõukogu esimees Sotsiaalminister Marko Pomerants • Liikmed: • SoM rahvatervise os. juhataja • Rahandusministeeriumi esindaja • Haridus-ja teadusministeeriumi esindaja • Kultuuriministeeriumi esindaja • Põllumajandusministeeriumi esindaja • Siseministeeriumi esindaja • Tööandjate Keskliidu esindaja • Eesti Linnade Liidu esindaja • Eesti Maaomavalitsuste Liidu esindaja • Südameliidu esindaja • Kardioloogide Seltsi esindaja • Tervise Arengu Instituudi esindaja • Eesti Spordi Nõukogu • TTÜ Toiduainete Instituudi esindaja • Maakonnaarstide esindaja • Eesti Tervisedenduse Ühing

20. Strateegiasse panustavad • Sotsiaalministeerium • Kultuuriministeerium • Põllumajandusministeerium • Haridus- ja teadusministeerium • Eesti Haigekassa • Kohalikud Omavalitsused

21. SoM eelarve • 2005 10 milj. kr • Riiklikud • TAI tegevused 2 milj. kr. • Eraldised 8 milj. kr. • Maakondlikud 4, 155 milj. kr. • Püsikulud 2, 400 milj. kr. • Muutuvkulud 1, 755 milj. kr.

22. Strateegia elluviimine • Strateegia rakendusüksuseks on Tervise Arengu Instituut (TAI) • Strateegia tegevused on jagunenud • Riiklikeks (monitooring, riiklikud teavituskampaaniad) • Maakondlikeks

23. Maakondlik tasand • Maakondlike tegevuste elluviimine toimub läbi maavalitsuste • Tagab võrdse võimaluse kõigile maakondadele • Suurendab maakonna vastutust tegevuste elluviimisel • Sarnane kogemus on olemas Uimastiennetus Nõukogude (UEN) näol • Maavalitsustes on olemas isikud, kes vastutavad tervise valdkonna tegevuste eest (n.ö maakonnaarstid)

24. Maavalitsuste poolt valmisolek muuta UEN-id tervisenõukogudeks • Tervisenõukogus erinevate osapoolte, sh KOV-ide, esindajad • Tervisenõukogud hindavad paikkonna vajadusi, koostavad vastavalt sellele paikkonna tegevuskava, viivad koostöös oma maakonna KOV-idega tegevuskava ellu, ... • Tervisenõukogu ülesandeks jääks vastutus maakonna arengukavades tervise valdkonna eest

25. Maakonna “tervisekeskus” • Maakondlike SVH strateegia tegevuskavade elluviimine toimub läbi tervisekeskuse (südametuba/südamekabinet/...) • Tervisekeskuses töötab tervisedenduse spetsialist • Ruumid ja inimesed tuleks leida 2005.a I p.a jooksul • Ruumi- ja palgakulud kaetakse SVH strateegiast

26. Maakondlik tegevus • Maakondlik tervisenõukogu • Maakondlik tegevuskava (vastavalt riiklikule tulemuskaardile). • Aruandlus TAI- le 2 korda aastas.

27. Tervisetoad