Ettekanne linnade ja valdade päevadel Reval Hotel Olümpia Tallinn, 17. 02. 2005

1. Ettekanne linnade ja valdade päevadelReval Hotel OlümpiaTallinn, 17. 02. 2005 Eesti võimalused Euroopa Liidu poliitika kujundamisel Priit Kolbre Välisministeerium

2. Eesti kui EL liikmesriik • EL on poliitilis-majanduslik riikidevaheline süsteem • Eesti on üks 25-st liikmesriigist • Eesti on rahvaarvult tagantpoolt 4. liikmesriik

3. Eesti osalemine EL otsustusprotsessis I • Euroopa Parlament – 6 saadikut (732-st) • Euroopa Nõukogu – häälte arv 4 (321-st, otsustamiseks hääletuse teel vajalik 232 poolthäält + liikmesriikide enamus) • Komisjon – 1 volinik • Euroopa Kohus – 1 kohtunik • Esimese Astme Kohus – 1 kohtunik • Euroopa Kontrollikoda – 1 liige • Majandus- ja Sotsiaalkomitee – 7 tsiviilühiskonna esindajat

4. Eesti osalemine EL otsustusprotsessis II • Regioonide Komitee – 7 kohaliku valimismandaadiga liiget • Euratomi teadus- ja tehnikakomitee (personaalne nimetamine, Eestil võimalus kandideerida) • Euroopa Keskpank – eesti Panga president on EKP üldnõukogu liige, eurotsooniga liitumise järel saab EKP nõukogu liikmeks • Euroopa Investeerimispank – Eesti esindaja juhatajate nõukogus ja direktorite nõukogus • Komiteed – Eesti osaleb Nõukogu töögruppides ja Komisjoni komiteedes • Euratomi Tarneagentuur – Eesti esindaja

5. EL-s osalemise 4 tasandit • Laias laastus võib EL toimimise jaotada neljaks tasandiks: • Parlamentaarne tasand • Valitsuste tasand • Kohalike omavalitsuste/regioonide tasand • Tsiviilühiskonna ehk nn. kolmanda sektori tasand

6. Kas Eestil on Euroopa Liidu mõjutamiseks võimalusi? • Liikmelisus ja Euroopa Liidus ja osalemine tema otsustus- ja tööstruktuurides annavad Eestile võimaluse Euroopa Liidu poliitikaid kujundada. Võimalused sõltuvad meie suutlikkusest neid ära kasutada. Objektiivne paratamatus on Eesti väiksus ja sellest tulenev piiratud mõju. Kuid EL demokraatlik olemus ja toimimispõhimõtted annavad ka väikestele riikidele praktiliselt piiramatud võimalused EL poliitikates kaasa rääkida. Väikeste riikide tegutsemisviisid on paratamatult teistsugused kui suurtel riikidel, samas on nende võimalused suhteliselt suuremad kui suurtel riikidel sest väikeriigid on suhteliselt üleesindatud.

7. Kas Eesti esindatus tagab Eesti mõju Euroopa Liidus? • Ühest küljest ei kujuta eesti osalus EL struktuurides mingit erilist jõudu. • Teisest küljest tagab EL liikmeks olemine juba peaaegu automaatselt meiega arvestamise (nn. klubiliikme fenomen) • Isegi meie seisukohtadega otsese mittearvestamise korral püütakse meie probleeme lõppotsuste tegemisel võimalikult palju arvestada ning seetõttu mõjutavad eesti huvid vähemalt kaudselt EL otsuseid. • Seda võib lugeda huvidega arvestamise ja otsuste tegemise mõjutamise passiivseks ehk miinimumtasemeks. • Keerulisemaks lähevad nõuded siis, kui tahame midagi rohkemat saavutada (ja seda me tahame) s.t. oma huvisid aktiivselt EL-s teostada.

8. Struktuurides osaletakse ebajärjekindlalt, väheaktiivselt. Kodutöö ehk süstemaatiline tegevus EL teemadega praktiliselt puudub. Reageerimine “EL asjades toimub valdavalt siis, kui meie arvamust otseselt küsitakse, kuid ka siis on see põhiliselt hetkeolukorrale tuginev tegevus. Eesti seisukohtadest puudub teistel selge ettekujutus. Eesti huvisid tahtlikult ei kahjustata ega ignoreerita, kuid nendega ka eriliselt ei arvestata. Eesti mõjutab EL poliitikaid nõrgalt ja kaudselt Passiivne liikmelisus

9. Struktuurides osaletakse aktiivselt, kuid kodus on valdkondade vaheline koordinatsioon nõrk või puudub hoopis. Eesti esitab erinevates struktuurides ja valdkondades vähesidustatud või lause vasturääkivaid seisukohti. Valdavalt tegeletakse EL-s lauale käidud seisukohtadele reageerimisega. Eesti “sõnum” jääb nõrgaks. Eesti seisukohad saavad küll arvestatud aga nende mõju lõppotsustele pole suur ning sõltub pigem asjaolude kokkulangemisest. Kohatiste vasturääkivuste tõttu “söövad” vastandlikud seisukohad üksteist ära ning mõju lõppotsusele puudub. Koordineerimata aktiivsus

10. Struktuurides osaletakse süstemaatiliselt ja aktiivselt. Kodune koordinatsioonisüsteem tagab adekvaatsete seisukohtade esitamise Süstemaatiline kodutöö võimaldab omi ettepanekuid esitada kuid valdavalt toimub selline algatus antud valdkonna piires ja antus poliitika otsese teostamise raamistikus Eesti on EL struktuurides arvestatava mainega Eestil on “sõnum” ehk seisukohad, mida kuulatakse ja arvestatakse Eesti seisukohad omavad otsuste kujunemisel piisavat mõju Algatused kipuvad sumbuma, kuna nende esitamine ja kaitsmine käib valdavalt “sektoriaalselt”, siiski on üksikuid õnnestumisi Aktiivne ja algatuslik liikmelisus

11. Eesti tegutseb EL struktuurides koordineeritult. Erinevate valdkondade seisukohad on omavahel kooskõlas ja prioritiseeritud Erinevate valdkondade seisukohtade kujundamisse on kaasatud ka neid puutuvates küsimustes nii kohalikud omavalitsused kui ka valitsusvälised organisatsioonid Eesti maine EL otsustusprotsessis on kui suutlikul ja oma huvide eest adekvaatselt võitleval riigil. Tänu sellele jõuab Eesti sõnum hästi kohale ja on otsuse kujundamisel olulise kaaluga Aktiivne, algatuslik ja tulemuslik liikmelisus I

12. Nii kohalikud omavalitsused kui valitsusvälised organisatsioonid omavad suutlikkust ja kompetentsi EL küsimustes valitsusaparaadiga koostööd teha ja vajadusel dialoogi pidada Eesti seisukohtade kujundamisel teatakse ja arvestatakse partnerite seisukohti ja nende põhjuseid Tänu aktiivsusele ja adekvaatsusele pöördutakse küllalt sageli Eesti poole nii seisukohtade kooskõlastamiseks kui “ühisrindena” tegutsemiseks. Eesti mõju EL otsustusprotsessis on märgatav ja tulemuslik Aktiivne, algatuslik ja tulemuslik liikmelisus II

13. Eesti seisukohtade mõjulepääsemiseks selgitatakse neid aktiivselt liikmesriikides ning tehakse koostööd antud küsimuses sarnasel positsioonil olevate riikidega. Olulisemates küsimustes kasutatakse aktiivselt ka nn. lobbystruktuure Euroopa Liidus vastuvõetavad otsused on Eesti huvisid arvestavad ning Eestile vastuvõetavad. Aktiivne, algatuslik ja tulemuslik liikmelisus III

14. Milline on Eesti tegutsemissuutlikkus EL-s täna? • Eestil esineb erinevates valdkondades kõigi kirjeldatud 4 taseme elemente. • Arvestades, et omame liikmesriigi staatust ainult 10 kuud, on see kahtlemata vähemalt rahuldav kui mitte hea tase. • Tegelikult ei saa Eesti väikeriigina lubada absoluutset 4. taset ja seda ressursipuudusel. • Paratamatult peavad väikeriigid enda jaoks EL poliitikad prioritiseerima ning vastavalt vajadusele rakendama erinevate tasemete lähenemisi. • Riik tervikuna aga peab püüdlema 4. taseme mudeli rakendamise poole

15. Kuidas määrata Eesti huvisid ja prioriteete? • Riigi huvisid ei saa EL poliitikates määratleda (ainult) akadeemilise ja poliitilise analüüsi tulemusena. • Lähtuda ei saa ainult Eesti “sisevaatest” ehk sellest, mis meil on vaja ja kuidas meile asjad eestist vaadates paistavad. • Põhjus on selles, et EL-s on 25 liikmesriiki oma “sisevaadetega”, samuti selgelt välja kujunenud ühishuvid ja ühisväärtused. • Kuna otsustamine toimub ühisseisukohtade kujundamise kaudu, siis mõju omavad need ideed ja ettepanekud, mis piisavalt arvestavad ka teiste huvidega. • Ainult oma riigi vajadustest lähtuvaid seisukohti ei suuda isegi suured riigid kaitsta ega läbi suruda.

16. Kuidas toimub EL poliitikate kujundamine valitsuse tasemel? • Eesti EL koordinatsioonisüsteem on detsentraliseeritud ja paindlik. Kõik ministeeriumid osalevad EL otsustusprotsessis, vastutades Eesti seisukohtade ja juhiste ettevalmistamise eest töögruppide, alaliste esindajate komitee (COREPER) ja ministrite tasandil. Mitut ministeeriumi puudutavaid küsimusi arutatakse ametkondade-vahelistes ad hoc või alalistes töögruppides. • Kõrgemate Ametnike Nõukogu (ministeeriumidevaheline koordinatsiooninõukogu) koosneb kõigi ministeeriumide ja Eesti Panga esindajatest. Iganädalastel koosolekutel vahetavad kõrgemad ametnikud informatsiooni ning arutavad EL teemasid, k.a valitsuse nõupidamisel arutusele tulevaid EL küsimusi.

17. Kuidas toimub EL poliitikate kujundamine valitsuse tasemel? • Valitsus arutab oma iganädalastel istungitel kõikvõimalikke olulisi Euroopa Liidu küsimusi ning kinnitab Eesti seisukohad EL Nõukogu istungiteks. Valitsuses vastutab EL asjade üldise koordineerimise eest peaminister. Peaministrile alluv ja Riigikantselei koosseisu kuuluv Euroopa Liidu sekretariaat toetab ja nõustab peaministrit ja valitsust mitmesugustes EL küsimustes. Sekretariaat valmistab ette ülalmainitud Kõrgemate Ametnike Nõukogu koosolekuid, jälgib acquis’ rakendamist, haldab EL dokumendihaldussüsteemi ja koordineerib ministeeriumidevahelist Lissaboni protsessi töögruppi.

18. Kuidas toimub EL poliitikate kujundamine valitsuse tasemel? • Riigikogul on EL koordinatsioonis samuti tähtis roll. Riigikogu 15. märtsil 2004 jõustunud uus kodukord muutis ajutise Euroopa asjade komisjoni alatiseks Euroopa Liidu asjade komisjoniks. Euroopa Liidu asjade komisjonis on 15 liiget, kes esindavad kõiki fraktsioone. Nimetatud komisjon jälgib hoolikalt valitsuse osalemist EL otsustusprotsessis. Kõik valitsuse seisukohad strateegilistes EL küsimustes peavad saama EL asjade komisjoni heakskiidu. • Riigikogu kodukorra järgi esitab valitsus EL õigusaktide eelnõud EL asjade komisjonile seisukoha saamiseks juhul, kui eelnõu nõuab siseriiklike õigusaktide muutmist või kui sel on oluline majanduslik või sotsiaalne mõju.

19. Kuidas toimub EL poliitikate kujundamine valitsuse tasemel? • Välisministeeriumi üks olulisi ülesandeid EL otsustusprotsessis on koordineerida COREPERi (alaliste esindajate komitee) koosolekute ettevalmistust. Euroopa Liidu osakonna EL koordinatsiooni büroo vastutab ministeeriumide juhiste õigeaegse valmimise eest COREPERi iganädalasteks koosolekuteks. Eesti alaline esindaja ELi juures osales esimest korda COREPERi koosolekul 30. aprillil 2003.

20. Valitsuse programmiline lähenemine EL poliitikatele • Valitsus on heaks kiitnud “Valitsuse Euroopa Liidu poliitika 2004-2006”. See on strateegiadokument, mis on aluseks ka ministeeriumide tegutsemisele. • Jooksvalt koostab valitsus iga järgmise eesistumisperioodi jaoks tööprogrammi, milles sätestatakse Eesti huvid ja seisukohad tulenevalt konkreetse eesistujamaa tegevuskavast eesistumisperioodil. • Praegu kehtivad “Valitsuse eesmärgid Euroopa Liidus Luksemburgi eesistumisperioodil”. Selles käsitletakse valitsuse olulisemaid eesmärke EL-s 2005. a. esimesel poolel, Luksemburgi eesistumise ajal. Need omakorda lähtuvad valitsuse strateegiadokumendi seisukohtadest.

21. Olulisemat EL päevakorras • Euroopa Liidu põhiseadusliku lepingu ratifitseerimine liikmesriikides – tähtaeg on 1.november 2006. • PSL olulisem sisu: korrastatud pädevuse jaotust otsustusprotsessis, suurendatud liikmesriikide parlamentide rolli, põhiõiguste harta on muudetud liikmesriikidele õiguslikult siduvaks, kaotatud on EL poliitikate sammaste struktuur, lihtsustatud Euroopa Liitu moodustavate lepingute süsteemi, EL-le omistatakse juriidilise isiku staatus • Uute liikmete vastuvõtmine: liitumislepingute allakirjutamine Bulgaaria ja Rumeeniaga. • Laienemise jätkamine: läbirääkimiste alustamine Horvaatia ja Türgiga.

22. Lõpp Suur tänu kuulamast !