90 likes | 410 Views
Teema: Metsaloomad. PRUUNKARU. KOOSTAS: KÜLLI KOROL. MISSUGUNE ON PRUUNKARU?. Pruunkaru on Eesti suurim kiskja. Ta on kohmakas loom ja ta kõnnib kogu tallale toetudes. Pruunkaru keha pikkus on 150-250 cm , kaalub 160 – 250 kg. Tema saba on lühike, pea lai, koon lühike ja kõrvad ümarad.
E N D
Teema: Metsaloomad PRUUNKARU KOOSTAS: KÜLLI KOROL
MISSUGUNE ON PRUUNKARU? Pruunkaru on Eesti suurim kiskja. Ta on kohmakas loom ja ta kõnnib kogu tallale toetudes. Pruunkaru keha pikkus on 150-250 cm, kaalub 160 – 250 kg. Tema saba on lühike, pea lai, koon lühike ja kõrvad ümarad. Pruunkaru karvkatte värvus on helepruunist tumepruunini. Tal on lühikesed jäsemed, mis on varustatud tugevate küünistega.
MISSUGUNE ON PRUUNKARU? Pruunkarul on tundlik nina ja arenenud haistmismeel ja võimsad lõuad arenenud hammastega. Karul on ka hea kuulmine ja üsna halb nägemine. Ta oskab ujuda ja ta suudab ujuda järjest isegi 6 km. Karupojad oskavad hästi ronida, aga täiskasvanud karud ei saa ronida oma massi pärast. Tema kehamass võib ulatuda 250 kg. Pruunkaru tõuseb tihti tagajalgadele. Eestis on pruunkaru laialt levinud mandril, kuid puudub saartel.
ELUPAIK JA ELUVIIS: Elupaigana eelistab rabadega metsamassiive, milles leidub tuulemurdu. Karud on aktiivsed videvikus ja pimedas, harva päevavalgel. Nad on üksikeluviisiga. Talve veedavad nad taliuinakus, mis kestab novembrist märtsi-aprillini. Talveuni on kõige lühem vanadel isastel ja pikim poegadega emasloomadel. Talikoopad asuvad enamasti tihedas kuusenoorendikus, tuulemurrus või sobivates kõnnualustes. Emakarud valmistavad talikoopa põhjalikumalt ette.
TOITUMINE Karud on SEGATOIDULISED, kelle menüüs moodustavad valdava osa TAIMED ja RAIPED. Elusaid loomi murravad sagedamini põhjapoolsematel aladel elavad karud. Peamiselt söövad nad mitmesuguseid MARJU, NAATI, KAERA jne. Palju söövad nad ka erinevaid PUTUKAID (sipelgaid ning nende vastseid, mitmete teiste putukate tõuke). Hea meelega söövad ka METT koos kärgedega.
KARUPOEGADE SÜNDIMINE Pruunkarud peavad pulmi enamasti aprillist juulini. Pojad sünnivad jaanuaris. Ühes pesakonnas on tavaliselt 1…2 (harva kuni 3) abitut poega. Pojad kaaluvad sündides kuni pool kilo.
KARUPOEGADE ARENG Poegade silmad avanevad ühe kuu vanuselt. Imetatakse poegi 4…5 kuu jooksul. Esimese talve veedavad pojad emasloomaga koos Täielikult iseseisvuvad noored loomad peale kolmandat eluaastat. Täiskasvanuks saavad neljandal või viiendal eluaastal. Elavad kuni viiekümne eluaastani.
KORDAME: 1. Kes on meie metsade suurim kiskja? 2. Kuidas karu kõnnib? 3. Kui raske on pruunkaru? 4. Kui pikk on pruunkaru kere? 5. Mis värvi on pruunkaru karvkate? 6. Mida ütled karu kuulmise ja nägemise kohta? 7. Miks täiskasvanud karud puu otsa ei roni? 8. Kus elavad pruunkarud? 9. Kuna karud tegutsevad? 10. Kuidas veedavad pruunkarud talve? 11. Mida pruunkarud söövad? 12. Kuna sünnivad ja kui palju kaaluvad vastsündinud karupojad?
Kasutatud materjalid: http://www.rmk.ee http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad www.naturfoto.cz