François Rabelais (1494—1553)

1. François Rabelais(1494—1553) TPL 2010

2. Elust: • Elas kuningas François I valitsemisajal; • nooruses munk frantsisklaste, hiljem benediktlaste kloostris; • huvi antiikaja, eriti kreeka klassikalise kirjanduse vastu tõi kaasa konflikti frantsisklaste juures; • 1527. aastal pääses kloostrist ja hakkas suhtlema humanistlike ringkondadega; • õppis Montpellier’ ülikoolis arsititeadust ja tegutses arstina ning anatoomiaprofessorina; • on olnud luuletaja Joachim du Bellay’kardinalist sugulase sekretär. Ferdinand Victor Eugène Delacroix “F. Rabelais”

3. Rabelais kirjanikuna • Sai tuntuks romaanidega “Gargantua” ja “Pantagruel”, mida nimetatakse esimeseks uue aja romaaniks; • Tõuke teose kirjutamiseks sai, töötades Lyonis arstina, kui luges 1532. aastal ilmunud anonüümset rahvaraamatut “Tohutu suure hiiglase Gargantua suured ja hindamatult väärikad kroonikad”.

4. 1532. aastal ilmus “Pantagruel – dipsoodide kuningas, keda näidatakse õigel kujul, tema vapustavate tegude ja vägitükkidega, mäherdused on üles tähendanud õnnis magister Alcofribas, kvintessentsi ilmutaja”. • Rabelais kirjutas romaani nii kangelase kasvamise kui ka vägiteod ja see oli uudne: autor näitas üles huvi isiksuse kujunemise vastu. • Tegemist on erinevate tekstide, k.a eepose ja piibli parodeerimisega (nt peatagelase sugupuu antakse edasi vana testamendi vaimus) ja see kutsub esile kiriku ringkondade pahameele. __________ kvintessents – kõige olulisem osa

5. Antonio Casanova Y Estorach “Munk lugemas Rabelais’d”

6. “Parem naerda kui pisaraid valada,sest naer on inimese loomuses.” (Rabelais) • Naer on üks olulisemaid tõe vorme maailmast tervikuna, ajaloost ja inimesest. • Renessansi, sealhulgas ka Rabelais’ naeruteooria pärines antiigist. • Hippokratese arvates on naeru objektiks inimelu ja kõik selle tühised hirmud ja lootused, mis seostuvad jumalate ja hauataguse eluga – naerul on tervistav toime (sellega puutus Rabelais kokku ülikoolis arstiteadust õppides). • Aristoteles: “Kõigist elusolendeist ainult inimesele on omane naer.”

7. Rabelais’ ajal käsitati naeru kui inimese kõrgeimat vaimset eesõigust, mis jääb teistele olenditele kättesaamatuks. Naer viitab mõistuse ja teravmeelsuse olemasolule, sellele on tunnuslik positiivne, elustav, loov tähendus. • Rabelais kasutab fantastilist hüperbooli – liialdav suurendus mõju ja intensiivsuse saavutamiseks; rämedat rahvalikku kõnepruuki (obstsöönsusi), groteski – kummastav kujutamisviis, mis ühendab ühendamatut: koomilist ja jubedat, tõelist ja fantastilist, ülevat ja madalat jne. Grotesk otsekui purustaks reaalse maailma struktuuri ja looks uue, ühtaegu soerdliku ja tõese maailma.

8. Rabelais’ naeru eesmärk on suunata inimest looduse kui loovuse ja teadmiste ammendamatu allika juurde. • Rabelais’s liitusid keskaegse narri sõna ja mask, see oli kaugel eemal ametlikust ideoloogiast (vt Mihhail Bahtin “François Rabelais’ looming ja keskaja ning renessansi rahvakultuur”. Vikerkaar 1-2/2006) • Rabelais mängib keelega: segab kõrget (õpetatud) ja madalat (rahvalikku) keelt; jutuvestja ja teadlase stiili, arhaisme ja neologisme – teda võib pidada XX sajandi romaaniuuendaja James Joyce’i eelkäijaks.

9. Tegelaste nimed: • Grandgousier – suur kõri; • Gargantua – “Küll on ta sul suur!”, s.t kõri; • Pantagruel – kõikeneelaja (saanud üldnimena “õgardi” sünonüümiks). NB! Janu ja joomise motiivi ei tule siin võtta sõna-sõnalt, see sümboliseerib eelkõige elujanu, huvi teadmiste vastu.

10. Pantagruel sündis suure häda ajal: oli kohtav põud, mis kestis natuke rohkem kui 36 kuud, kolm nädalat, neli päeva ja kolmteist tundi; tema ema suri sünnitusel. • Gargantua kartis, et laps võib endale viga teha, ja laskis ta raudahelatega köita, kuid laps purustas need kohe. • Õpetamine ei suuda tema tervet mõistust rikkuda. G. Dore “Pantagrueli sünd”

11. G. Dore “Pantagruel”

12. Pantagruel ja tema sõber Panurge on lahutamatud. • Vaenulik kuningas Anarche ründab Gargantua maad Utoopiat (T. More) ja Pantagruel koos Panurge’i ja teiste sõpradega alistab vaenuliku kuninga. Pantagrueli ema leinamine: Gargantua nutab

13. Tiivustatuna raamatu menust kirjutas Rabelais sellele eelloo “Suure Gargantua – Pantagrueli isa ülikohutav elulugu, mis on ennemuiste sügav- ja teravmõttelisusse kiindunud magister Alcofribasi poolt kirja pandud raamat täis pantagruelisme” ja laiendas “Pantagrueli” lugu. • Pantagruel elab maailmas, mis elab eeposte patriarhaalse maailmakorralduse järgi, kuid tegelikult on sellest kiiresti kaugenemas. (Autor on üles kasvanud “Narruse kiituseks” ja “Utoopia” valguses) • Gargantua lugu on esialgu karnevallik: kõik on võrdsed, domineerivad meeleline nauding, kehalised lõbud, kõnekeele naerutavad sõnad, kuid kasvab sealt vahepeal välja reaalsemaks, äratuntavalt kaasaegseks.

14. Raamat algab tohutu pidusööminguga, mille lõpetuseks sünnib kummalisi teid pidi Gargantua.

15. Gargantua sünnib ema kõrvast; • Kohe ilmale tulles oskab rääkida ja esimesed sõnad on “Juua! Juua!”. Kohale tuuakse 17 913 lehma, kelle ta piimast tilgatumaks joob. • Rabelais koostab nimekirju, kui palju riiet kulub Gargantua rõivastele, mis mänge ta mängib jne.

16. Gustave Dore

17. Larisa Chayka

18. Teose värvikamad leheküljed on seotud Gargantua õpetamisega. Rabelais naerab välja skolastist õpetajat, kes püüab Gargantuale õpetada kitsaid dogmaatilisi teadmisi; • õpetaja Ponocrates juhib Gargantua teadmiste juurde looduse ja praktilise elu kaudu, arendades kooskõlas nii noormehe keha kui ka vaimu. Gargantua õpetamine

19. Gargantua seiklused Pariisis

20. Gargantua ronib Notre Dame’i kellatorni, võtab sealt kella maha ja riputab oma hobusele kaela; pissib naljaviluks ja tekitab uputuse, milles hukkub 260 418 pariislast.

21. Uputus Pariisis Gargantua Jumalaema kiriku tornis

22. Gargantua oma hobusega Pariisi tänavatel

23. Olulised on veel sõda, mis Gargantual tuleb pidada Lerne’i pagarite ja Gargantua alamate vahel puhkenud tüli tõttu, ja Thélème’i kloostri rajamine (klooster ei vasta kuidagi meie ettekujutusele kloostrist. • Pantagruelisme: “Süües kasvab isu. Juues kaob janu.” “Tallas tühja tuult.” “Õnnetus on kohtuprotsessi kaaslane.” “Meeleheide annab julgust ja jõudu nõrkevatele.”

24. Rabelais' "Gargantua" performance Tivoli aias

25. Pantagrueli ja Panurge’i fantastilised merereisid

27. “Farss on lõppenud, tõmmake eesriided ette!” (F. Rabelais)

28. Kanada, Quebec

29. 17.sajandil Prantsusmaa kuninga Louis XIV õukonnas töötanud Pierre Frapinile omistati 1696.a kuninga poolt perekondlik vapp, mida võib täna leida ka kõikidelt Cognac Frapin pudelitelt.Cathrene Frapin poeg Francois Rabelais, kes sündis 1494, oli 16.sajandi tuntud kirjanik, anatoomia professor, arst, Lyoni haigla juhataja, munk ja hiljem preester. Tema panus maailmakirjandusse on kõrgelt hinnatud. • Cognac Frapin Cuvée Francois Rabelais ongi valmistatud perekond Frapin verd kuulsa kirjaniku 500. sünnipäeva auks. Rariteetset konjakit valmistati väga limiteeritud kogus, vaid 600 pudelit ja ühe pudeli hind on 85 000 Eesti krooni. Cognac Frapin Cuvée Francois Rabelais

30. COGNAC FRAPIN CUVÉE FRANCOIS RABELAISSee jook on parimate ja väga vanade eaux de vie´de segu, mida on hoitud mitme põlve jooksul. Neist vanim pärineb viinamarjasaagist, mis korjati enne 1870. aastate laastavat viinapuutäi epideemia puhkemist Cognac´is, kui hävinesid kõik viinamarjaistandused.Kordumatu ja väärikas konjak küllusliku maitse ja aroomiga, mis väljendab kõike, mis on konjak. Konjakikarahvinist:■ Käsitsi valmistatud karahvin, mis juba omaette meistriteos, on kaetud 24-karaadise kullaga.■ Carafe on käsitööna valmistatud inspireerituna keskaegsest taskukellast (uurist) ning meenutab meile tänapäeva kiiretel aegadel, et mõnikord tuleb “aeg maha” võtta. Aeg teeb oma töö.

31. Kasutatud kirjandus: • Talvet, J. Maailmakirjandus I. Koolibri, 2001. • Šaitanov, I. Maailmakirjandus. Keskaeg. Renessanss. Avita, 2004. • Bahtin. M. François Rabelais’ looming ja keskaja ning renessansi rahvakultuur. Vikerkaar, 1-2/2006 • Rabelais, F. Gargantua. Europeia, Perioodika, 1996. • Rabelais, F. Pantagruel. Europeia, Perioodika, 1998.