Lautadesse ja lüpsitehnoloogiasse tehtud investeeringute mõju piimatootjate majandusnäitajatele

1. Lautadesse ja lüpsitehnoloogiasse tehtud investeeringute mõju piimatootjate majandusnäitajatele Piimafoorum 2012 Ants-Hannes Viira AadiRemmik Tartu, 14.11.2012

2. Sissejuhatuseks • Tootjad on 10 aastaga teinud piimatootmisesse suuri investeeringuid • Tehnoloogiline areng • Vabapidamine • Uued lüpsiplatsid • Robotlüps • Söötmine (täisratsiooniline segasööt)

3. Eesmärk • Uurida, milline on olnud piimakarjalautadesse ja lüpsitehnoloogiasse tehtud investeeringute mõju piimatootjate majandusnäitajatele

4. Andmed • Lihtsustatud lähenemine. • 170 suurema Eesti piimatootja (≥100 piimalehma) 2010. majandusaasta aruannete (ainult äriühingud) info (bilanss ja kasumiaruanne). • JKK andmed (piimalehmade arv, keskmine väljalüps, piima rasva- ja valgusisaldus, lehmade keskmine vanus karjast väljaviimisel). • PRIA andmed (saadud toetused ning maakasutus). • Vaatlusaluste ettevõtete puhul määrati nende piimakarjalauda tüüp (uus, vana, segavariant) ning lüpsisüsteemi tüüp (torusselüps, platsilüps, robotlüps, segavariant). • Erandlike näitajatega ettevõtted jäeti analüüsist välja, mistõttu analüüsiti 157 ettevõtte näitajaid (67,8% Eesti piimatoodangust). • Valim ei ole esinduslik kogu Eesti piimatootjate osas, kuid sellegipoolest saab teha mõningaid esialgseid järeldusi erinevate tehnoloogiate majandusliku tõhususe kohta.

5. Lauda- ja lüpsitehnoloogia • Kolm rühma vastavalt kasutatavale lauda- ja lüpsitehnoloogiale. • „Uued laudad“ – uued ning põhjalikult renoveeritud ehitised • Põhjalik renoveerimine: vabapidamise nõuetele vastav uus põrandalahendus, puhkelatrid, uued uksed ning aknad, uuendatud sõnnikukäitlus ning ventilatsioon. • Sõltuvalt lüpsisüsteemist jagati uued laudad „platsilüpsi-“ning „robotlüpsilautadeks“. • „Vanad laudad“ – lõaspidamine ning torusselüps. • Segavariandid (peamiselt vanad platsilüpsiga laudad, kus loomad on lõas või nn kombiboksides või ettevõtted, millele kuulub mitu erineva lüpsisüsteemiga lauta) jäeti analüüsist välja. • Kokku analüüsiti: • 95 vanade lautadega ettevõtte, • 54 uue või uuendatud laudaga platsilüpsi kasutava ettevõtte • 8 uue või uuendatud laudaga robotlüpsi kasutava ettevõtte andmeid

6. Majanduslik tulemuslikkus • 1) EBITDA (kulumieelne ärikasum) ilma toetusteta ning • 2) ärikasum ilma toetusteta. • Toetused kõrvaldati analüüsist – sõltuvad eelkõige kasutatava maa pindalast, ajaloolisest piimakvoodist, põllumajanduskultuuride pindalast jms., ning ei iseloomusta otseselt tootmisprotsessi efektiivsust. • EBITDAkasutamine elimineerib analüüsist võimalikud hälbed, mis tulenevad samadele põhivara gruppidele eri ettevõtetes määratud erinevatest kuluminormidest. • EBITDAning ärikasumi võrdlemine annab ülevaate kapitalikulust ja selle mõjust erinevate tootmistehnoloogiate korral, kuna need näitajad erinevad üksteisest amortisatsiooni võrra.

7. Kirjeldav statistika Allikas: autorite arvutused

8. Tööviljakus Allikas: autorite arvutused

9. EBITDA ja ärikasum (1) Allikas: autorite arvutused

10. EBITDA ja ärikasum (2) Allikas: autorite arvutused

11. EBITDA ja ärikasum (3) Allikas: autorite arvutused

12. EBITDA ja ärikasum (4) Allikas: autorite arvutused

13. Kapitaliseeritus Allikas: autorite arvutused

14. Piima kvaliteet Allikas: autorite arvutused

15. EBITDA sõltuvus keskmisest piimatoodangust Allikas: autorite arvutused

16. Kas ettevõtte suurus loeb? Allikas: autorite arvutused

17. Kas tehnoloogia loeb? „Vanad“ laudad Allikas: autorite arvutused

18. Peamised järeldused (1) • Mida suurem automatiseeritus, seda kõrgem tööviljakus • Tööviljakuse kasvuga kaasneb kõrgem keskmine töötasu • Kui jätta arvestamata amortisatsioon ja intressikulu, siis on robotlaudad majanduslikult kõige tõhusamad • Ärikasum toetusi arvestamata oli kõigis tehnoloogia tüüpides negatiivne, st tegemist oli ärikahjumiga • Kõrge kulum „sööb ära“ põhitegevuse efektiivsusega kaasneva kasumi. • Uutes lautades kõrgem piimakus ja parem piima kvaliteet • Keskmine piimakus ja tehnoloogia mõjutavad ja ettevõtte suurus ei mõjuta oluliselt EBITDAt 1 kg piima kohta • Keskmine võlakordaja uute lautade puhul 15-20%-punkti kõrgem

19. Peamised järeldused (2) • Käesoleva analüüsi põhjal tekitab robotlüpsi tehnoloogia majanduslikust aspektist mitmeid küsimusi. • märkimisväärselt väike mõju tööjõukuludele, võrreldes platsilüpsi tehnoloogiaga. • robotlüpsiga saavutatav marginaalne tööjõukulu vähenemine (isegi torusselüpsiga võrreldes) ei õigusta oluliselt kõrgemat amortisatsioonikulu. • 2010. a oli põhjapanevate järelduste tegemiseks robotlüpsiga lautu veel liiga vähe ning mitmeil neist võisid olla uue tehnoloogia juurutamisest tulenevad ajutised probleemid (näiteks keskmise väljalüpsi vähenemine). • Samuti võib robotlauda kasutusele võtmise mõju tööjõu tootlikkusele ilmneda pikema aja jooksul. • Kindlasti aga annavad need tulemused märku, et robotlüpsi tehnoloogia planeerimisel tuleks äriplaanides vältida liigset optimismi oodatava tootlikkuse tõusu osas. • Uute või uuendatud lautadega ettevõtted on kokkuvõttes siiski majanduslikult tõhusamad ja konkurentsivõimelisemad.

20. Tänan! ants.viira@emu.ee