Juhatuse liikme vahendid kindlustunde tagamiseks Andres Õige

1. Juhatuse liikme vahendid kindlustunde tagamiseks Andres Õige

2. Vahendid kindlustunde tagamiseks • Juhatuse liikme kindlustunne suhetes võlausaldajatega. • Juhatuse liikme kindlustunne suhetes võlgnikega. • Samuti saab rääkida juhatuse liikme kindlustundest suhetes osanike, aktsionäride ja teiste juhatuse liikmetega. • Igal isikul on põhiseadusest tulenevalt õigus olla loll.

3. Kindlustunne suhetes võlausaldajatega • Ettevõtja majandusliku olukorra halvenemisel võib tekkida küsimusi juhatuse liikme vastutuse osa. • Juhatuse liige vastutab otselt ühingu, mitte võlausaldajate ees. • Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt, nt ÄS § 187 lg 2. • Kahju hüvitamist osaühingule võib nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel.

4. Kindlustunne suhetes võlausaldajatega • ÄS sätestatu kohaselt vabaneb juhatuse liige vastutusest, kui ta on täitnud kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. • Korraliku ettevõtja hoolsus (väline ja sisemine hooletus). • Juhatuse liikme vastutuse välistamine. • Juhatuse liikme vastutust osaühingu ees võib modifitseerida kokkuleppel juhatuse liikmega või OÜ põhikirjas, mh ette näha vastutuse nt üksnes süüliste või raskelt hooletute tegude eest (RK lahend 3-2-1-33-10).

5. Kindlustunne suhetes võlausaldajatega • “ainuüksi vara müük alla turuhinna ei tähenda veel automaatselt kostja kohustuste rikkumist. Hageja peab tõendama, et vara müümisel ei järginud kostja hoolsust, mida juhatuse liikmelt sellises olukorras oodatakse, või rikkus näiteks lojaalsuskohustust.” • “kostjate vastutus peaks olema välistatud seetõttu, et nad võõrandasid äriühingu põhilise vara, kinnisasja, vältimaks vara arvel äriühingu võlausaldaja nõude sissenõudmist. Kolleegium ei arva, et selline käitumine oleks kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega, mida nõuab juhatuse liikmetelt ÄS § 187 lg 1“ - vt RK otsus nr 3-2-1-33-10

6. Kindlustunne suhetes võlausaldajatega • Selleks, et juhatuse liikmelt saaks nõuda kahju hüvitamist, tuleb tõendada: • Juhatuse liikme poolset kohustuse rikkumist; • Kahju tekkimist võlausaldajale; • Põhjusliku seose olemasolu kahe esimese tingimuse vahel. • Mida teha siis, kui juhatuse liige on lepingu alusel võtnud endale kohustuse tagada äriühingu poolt võetud kohustuse täitmist?

7. Kindlustunne suhetes võlausaldajatega • Juhatuse liige peab täitma oma kohustusi nõuetekohaselt, tulenevalt VÕS § 76. • Kui juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud, tasuks kaaluda heastamist VÕS § 107 kohaselt. • Heastamise kokkulepe tuleks fikseerida ja välistada juhatuse liikme vastutus. • Lisaks tasuks võimalusel kaaluda vastutuse välistamist või piiramist, VÕS § 106.

8. Kindlustunne suhetes võlausaldajatega • Praktikas juhatuse liikmed näiteks: • panevad vastutuse töötajatele, nt raamatupidajatele (raamatupidajate ärakasutamine); • satuvad “õnnetustesse“, mille tulemusena dokumendid hävinevad ja kaovad; • lasevad ennast üldkoosoleku poolt tagasi kutsuda ning juhatuse liikmeteks valitakse kolmandad isikud; • ettevõtja pankrotistumise korral teevad kõik selleks, et pankrotimenetlus raugeks.

9. Kindlustunne suhetes võlgnikega • Juhatuse liikme peamine küsimus, kuidas tagada lepingust tulenevate kohustuse täitmist? • Siseriiklike lepingute puhul on võimalik kasutada nt VÕS § 141 loetletud kohustuse täitmise tagamine vahendeid (käendus, garantii, leppetrahv jne). • Samuti on võimalik kasutada AÕS´st või VÕS´st tulenevat pandiõigust.

10. Kindlustunne suhetes võlgnikega • Piiriüleste lepingute sõlmimisel tasuks kindlasti kaaluda nt akreditiivi, pangagarantii või ka pangainkasso kasutamist.

11. Aitäh kuulamast. Küsimused? Andreso@tlu.ee