1 / 67

Majanduskaristusõigus juhtorgani liikme vastutus , raamatupidamisalased rikkumised

Majanduskaristusõigus juhtorgani liikme vastutus , raamatupidamisalased rikkumised. Marko Kairjak. Juhtorgani liikme vastutus. Juhtorgani liikme vastutus Ühingu eest (juriidilise isiku vastutus e KarS § 14) Ühingu ees KarS § 201, § 217 2 Spetsiifilised süüteod.

darci
Download Presentation

Majanduskaristusõigus juhtorgani liikme vastutus , raamatupidamisalased rikkumised

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Majanduskaristusõigus juhtorgani liikme vastutus, raamatupidamisalased rikkumised Marko Kairjak

  2. Juhtorgani liikme vastutus • Juhtorgani liikme vastutus • Ühingu eest (juriidilise isiku vastutus e KarS § 14) • Ühingu ees • KarS § 201, § 2172 • Spetsiifilised süüteod

  3. Juhtorgani liikme vastutus • 2 peamist juhtorgani liikme tegevusega puutumust omavat koosseisu: • Omastamine (= § 201) • Usalduse kuritarvitamine (§ 2172)

  4. Juhtorgani liikme vastutus • KarS § 201 sõnastus: • “Valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega”

  5. Juhtorgani liikme vastutus • Alates 15.03.2007. a koosneb tegelikult kahest alamkoosseisust: • § 201 alt 1 võõra vallasasja ebaseaduslik enda kasuks pööramine • § 201 alt 2 usaldatud võõra vara enda kasuks pööramine

  6. Juhtorgani liikme vastutus • § 201 alt 1: • Vallasasi – oluline on transporditavus • Võõras – peab olema võõras toimepanemise hetkel • Vt RKKKo 3-1-1-46-08 ja 3-1-1-15-10: • Omastada saab ka nt vilja • Omastada saab sularaha • Maapõues olevat asja ei saa omastada

  7. Juhtorgani liikme vastutus • Enda kasuks pööramine • Dogmaatiliselt problemaatiline, erinevad manifestatsiooniteooriad • Evib tähendust ka juhtorganite puhul: • Millal sedastada ühingu vara enda kasuks pööramist? • RK näited: müüki panemine, pantimine, käsutamine

  8. Juhtorgani liikme vastutus • Enda kasuks pööramine on võimalik järgmiste tegudega: • Tehing • Normatiivne enda kasuks pööramine • Kehtetu tehing (käsutusõigus puudub) • Faktiline käitumine • Sh nt siduva müügipakkumise tegemine • Tegevusetus

  9. Juhtorgani liikme vastutus • Tüüpiline omastamise näide RKKKo 3-1-1-46-08 (p-d 21-22): • Süüdistatavad müüsid omanike nõusolekuta AS-s Rakvere Viljasalv hoiustatud vilja aktsiaseltsi majandushuvides nii viljana kui ka jahuna tarbijatele. Selline asjaolu on õiguslikult hinnatav vilja kolmanda isiku kasuks pööramisena KarS § 201 mõttes. Võõra asja müümine on reeglina samaaegselt käsitatav nii asja endale pidamisena ehk selle faktilise muutmisena endale või kolmandale isikule kuuluvaks kui ka omastamistahte manifesteerimisena.

  10. Erikoosseisud – üldküsimused • KarS § 2172 Seadusest või tehingust tuleneva teise isiku vara käsutamise või teisele isikule kohustuse võtmise õiguse ebaseadusliku ärakasutamise eest või teise isiku varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumise eest, kui sellega on tekitatud suur varaline kahju ja kui puudub käesoleva seaduse §-s 201 sätestatud süüteokoosseis, – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega

  11. Erikoosseisud – üldküsimused • Kaitstav õigushüve: vara • Ei ole omakasuline delikt (viide KarS §-le 201) • Eriline isikutunnus • Eeldab kahju

  12. Üldküsimused – 2 eraldi koosseisualternatiivi • Koosseis koosneb kahest alamkoosseisust: - Ärakasutamiskoosseis (vara käsutamise või /../ kohustuse võtmise õiguse /../ ebaseadusliku ärakasutamise eest) - Usalduse murdmise koosseis (varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumise eest) - Ühine tunnus: • Kui on tekitatud suur varaline kahju (minimaalselt 435 000 krooni) • Põhjuslik seos

  13. Üldküsimused – 2 eraldi koosseisualternatiivi • Ühine tunnus: - Kahju – “kui sellega on tekitatud suur varaline kahju ja /…/” - Negatiivne koosseisutunnus – “/…/ kui puudub käesoleva seaduse §-s 201 sätestatud süüteokoosseis”.

  14. Üldküsimused – 2 eraldi koosseisualternatiivi • Koosseisude omavaheline suhestumine ootab kohtupraktikat • Ainsaks juhiseks RKKKo 3-1-1-4-08 e usalduse murdmise koosseis olemuslikult laiem • Mida toob see sisuliselt kaasa karistuse mõistmisel?

  15. Üldküsimused • Erinevalt KarS § 2172 sõnastusest mõistlik analüüsida rakendamist nö tagurpidi: • KarS § 201 kui negatiivne koosseisutunnus • Usalduse murdmise koosseis • Ärakasutamiskoosseis

  16. Negatiivne koosseisutunnus – § 201 puudumine • Alates 15.03.2007. a KarS § 201 varustatud uue alternatiiviga: • Isikule usaldatud muu võõras vara • Ehk edaspidi KarS § 201 alt II

  17. Negatiivne koosseisutunnus – § 201 puudumine • Alates 15.03.2007. a kaitseb omastamine lisaks omandile ka vara tervikuna • Kaks suhteliselt erinevat alternatiivi: • § 201 alt 1 võõra vallasasja enda või kolmanda isiku kasuks pööramine • § 201 alt 2 usaldatud muu võõra vara enda või kolmanda isiku kasuks pööramine

  18. Negatiivne koosseisutunnus – § 201 puudumine • Ainuke sisuline juhis koosseisu sisustamisel RKKKo 3-1-1-83-07: “Kannatanu arvelduskontol olev raha (vara) võib olla süüdistatavale usaldatud, s.o antud tema pädevusse, lepinguga või muul õiguslikul alusel. Vara usaldamise all tuleb mõista ka volitust internetipanka sisenemiseks ja kannatanu arvelduskontol oleva raha käsutamiseks.“ • Koosseisu kriminaalpoliitiline ese mõistetav, ent sõnastuse laius annab aluse pikkadeks diskussioonideks

  19. Negatiivne koosseisutunnus – § 201 puudumine • Objektiivne koosseis (§ 201 alt 2) • Objekt • Ese, mis ei ole vallasasi (s.o. ei ole hõlmatud § 201 alt-ga 1) • Usaldamine • Enda kasuks pööramine • omaniku kestev ilmajätmine • endale pidamine • omastamistahte manifesteerimine • enda kasuks pööramise ebaseaduslikkus

  20. Negatiivne koosseisutunnus – § 201 puudumine • Usaldamine – ainuke juhis RKKKo 3-1-1-83-07 • Vara usaldamine on võimalik • Tehinguga • Muu õigusliku alusega

  21. Negatiivne koosseisutunnus – § 201 puudumine • Tehing • Tehingu sisu peaks tuletama usaldamise mõistest, st isik annab midagi teise isiku kätte selge sooviga mingi õigustus esemel säilitada • Seega usaldamine ei saa olla kõikidest õigustest loobumine usaldatavale esemele • Näited: õiguste rent, omandireservatsioon, volitus

  22. Negatiivne koosseisutunnus – § 201 puudumine • Muu õiguslik alus • RKKKo 3-1-1-83-07 täiendav usaldamise alus tehingu kõrval • Eeldatavasti hõlmab nt seadusest tulenevat esindusõigust (õigus esemeid käsutada)

  23. Negatiivne koosseisutunnus – § 201 puudumine • Enda kasuks pööramine: • Kuna puudub selgus, kuidas sisustada § 201 alt II valguses, tuleb vaadata § 201 alt I poole: • Eeldab mingit tegu, millega manifesteeritakse omastamistahet (müümine, pantimine jne) • Tehing • Faktiline käitumine ?? • Tegevusetus ??

  24. Kokkuvõttes § 201 ja §2172 omavaheline suhestumine üsnagi ebaselge • Usaldamise suhe vs varaliste huvide järgimise kohustus • Usaldamise suhe à la § 201 alt II vs usaldussuhe à la § 217 alt I (ärakasutamiskoosseis) • Ainuke selge joon: ei ole toimunud vara enda või kolmanda isiku kasuks pööramist, ent tekkinud on kahju

  25. Usalduse murdmise koosseis • RKKKo 3-1-1-4-08, p 25: • “KarS § 2172 lg 1 teine alternatiiv (teise isiku varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumine) on nn usalduse murdmise koosseis. Usaldusseisundit tuletatakse seejuures teo toimepanijal lasuvast hoolsus- ja järelevalvekohustusest (s.o varaliste huvide järgimise kohustus) teise isiku vara suhtes, mis põhineb eelkõige samuti tsiviilõiguslikul või avalik-õiguslikul suhtel, kuid on oma olemuselt laiem kui vara käsutamise või kohustuse võtmise õigus. Usalduse murdmise koosseishõlmab juhtumeid, mil isik rikub varaliste huvide järgimise kohustust kannatanu vara käsutamisest või talle kohustuse võtmisest erineval viisil, mh ka tegevusetusega, mis viib kannatanu varalise olukorra halvenemiseni.”

  26. Usalduse murdmise koosseis • Usalduse murdmise koosseis: erinevalt ärakasutamiskoosseisust piisab vaid varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumisest • Seega olemuselt laiem, kattes ka nt nõukogu liikmete tegevust

  27. Usalduse murdmise koosseis • Varaliste huvide järgimise kohustus • Seadusest (sh haldusaktist) või tehingust tulenev • TsÜS § 35 • PankrS § 55 • Vastav lepinguline kohustus • Põhikohustus • Selgelt sõnastatud kui kohustus varaliste huvide järgimiseks

  28. Usalduse murdmise koosseis • Äärmiselt küsitav (!!!) – asjaoludest tuletatav • Tsiviilõiguslikult kehtetud varaliste huvide järgimise kohustused • Usaldussuhte aluseks olev õigussuhe on lõppenud • Seaduse või heade kommetega vastuolus õigussuhted

  29. Usalduse murdmise koosseis • Varaliste huvide järgimise kohustus: • Konkreetne definitsioon puudub, sh ka eraõiguses • Võimalus käsitleda käsundit (VÕS § 620) nö kristalliseerimispunktina

  30. Usalduse murdmise koosseis • Kohustusest peaks olema tuletatav isiku kohustus vältida kahju tekkimist teisele isikule • Rikutav kohustus peab olema piisavalt määratletav • Rikkumine peab esinema vastava õigusvaldkonna tähenduses (karistusõiguse aktsessoorsus)

  31. Usalduse murdmise koosseis • Varaliste huvide järgimise kohustus • Käsund • Peaks olema põhikohustus, rikkumine peaks olema oluline • Suunatud varalistele huvidele • Huvid: seega ei pea olema õigus

  32. Usalduse murdmise koosseis • Rikkumine võib seisneda: • Tegu • Tegevusetus – oleks pidanud midagi ette võtma • VÕS § 100 • Kohane täitmine • Mittekohane täitmine

  33. Usalduse murdmise koosseis • Nõusolek kui koosseisu välistav asjaolu • Rikkumise olulisus • Karistusõigusliku vastutuse peaks tooma kaasa vaid oluline rikkumine • Olulise rikkumise mõiste – otsustus vastavalt asjaoludele või VÕS § 116? • Suur varaline kahju

  34. Usalduse murdmise koosseis • Vähemalt kaudne tahtlus • Tahtlus peab katma: • Varaliste huvide järgimise kohustus • Kohustuse rikkumine (nõusoleku puudumine) • Kahju esinemine ja umbkaudne arusaam ulatusest

  35. Kahju • Kahju: • Kohaldatakse kelmuse sätteid • RKKKo 3-1-1-55-09: tulevikus tekkida võivad kulud masti mahavõtmise ja asendusmasti paigaldamisega ei ole kahju. Kahjuga ei samastata kahju tekkimise ohtu. • Kas nn kahjuga võrdse vara ohustamise instituudi eitus?

  36. Kahju • RKKKo 3-1-1-55-09 lahendus – vastutus katse eest: Kolleegium märgib, et isiku vastutus materiaalse kahjustusdelikti katse eest on võimalik ka siis, kui toimepanija poolt esile kutsutud kahju tekkimise oht ei ole küll veel lõplikult ära langenud (realiseerumata jäänud), kuid pole kindel, kas see tulevikus realiseerub või mitte. Jutt on olukorrast, kus toimepanija poolt vallandatud ja tema tahtluse kohaselt kahju tekkimiseni viiva kausaalahela kulgemine on alles n.ö pooleli ning pole teada, kas see ahel enne tegeliku kahju saabumist mingil välisel põhjusel katkeb või mitte. Sellisel juhul ei ole välistatud toimepanija karistamine süüteokatse eest vaatamata sellele, et tegu võib tulevikus jõuda lõpuleviidud süüteo staadiumisse.

  37. Kahju • RKKKo 3-1-1-55-09 lahendus – vastutus katse eest (jätkub): Nendel – ilmselt suhteliselt harvaesinevatel – juhtudel, mil tegu ja selle võimalik tagajärg on teineteisest lahutatud ulatusliku ajavahemikuga, ei ole tagajärje saabumise ootamine kriminaalmenetluslikult põhjendatud. Muu hulgas võiks see tuua kaasa süüteo aegumise, sest KarS § 10 kohaselt on tegu toime pandud ajal, mil isik tegutses või oli õiguslikult kohustatud tegutsema, ning tagajärje saabumise aega teo toimepanemise aja kindlaksmääramisel ei arvestata. Ka KrMS §-s 6 sätestatud kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõte ei anna menetlejale alust jätta süüteokatsena karistatava teo suhtes kriminaalmenetlus toimetamata pelgalt seetõttu, et on säilinud süüteo lõpuleviimise võimalus tulevikus.

  38. Kahju • Eelnevale vaatamata küsimus lahtine nö riskitehingute osas (nt laenud) • Kahju puhul realiseerub probleem kahes küsimuses: • Millal on kahju tekkinud ebaõige laenuandmise puhul • Tagasinõuete arvestamine: nn nõuete nominaalväärtuse hindamine

  39. Kahju • RKKKo 3-1-1-100-09: iseenesest kahju osas pole määrav nt AR nõuete olemasolu • Isiku tahtlus peaks kahju sellises suurusjärgus katma

  40. Ärakasutamiskoosseis • RKKKo 3-1-1-4-08, p 25: • “KarS § 2172 lg 1 alt 1 (seadusest või tehingust tuleneva teise isiku vara käsutamise või teisele isikule kohustuse võtmise õiguse ebaseaduslik ärakasutamine) on oma olemuselt nn ärakasutamiskoosseis. Koosseisu selle alternatiivi aluseks on kannatanu ja teo toimepanija vahel seaduse (näiteks ametisse nimetamine, eestkoste seadmine) või tehingu (näiteks tööleping või käsundusleping) alusel tekkinud tsiviilõiguslik või avalik-õiguslik suhe, mis õigustab teo toimepanijat omakorda alternatiivselt kas mingit kannatanule kuuluvat vara käsutama või kohustusi võtma. Koosseisupärane tegu on esmajoones sisesuhte tingimusi rikkuva tehingu sõlmimine.“

  41. Ärakasutamiskoosseis • Ärakasutamiskoosseis kitsam kui usalduse murdmise koosseis • Kas esimest käsitleda enamohtliku koosseisuna, mis suurendab isiku süüd?

  42. Ärakasutamiskoosseis • Ärakasutamiskoosseis: lubatu ületamine läbi võimaldatu • Koosneb sisuliselt järgnevast: • Ärakasutamisseisund: teise isiku vara käsutamise või teisele isikule kohustuste võtmise õigus • (varaliste huvide järgimise seisund) • Koosseisupärane tegu: sisesuhte tingimusi rikkuv tehing • Kahju 435 000 krooni • Põhjuslik seos

  43. Ärakasutamiskoosseis • Ärakasutamisseisund: • Seadusest: juhatuse liige • Lepingust • TsÜS § 115

  44. Ärakasutamiskoosseis • Tüüpnäide RKKKo 3-1-1-55-09: Käitumist, mille korral teeb esindaja oma esindusõiguse raames esindatava vara käsutamisele või esindatavale kohustuse võtmisele suunatud tehingu, mis rikub esindaja ja esindatava sisesuhtest tulenevaid tingimusi, võib vaadelda KarS § 2172 lg 1 alternatiivile 1 vastava kuriteona

  45. Ärakasutamiskoosseis • Koosseisupärane tegu – kohustusi rikkuv tehing: • Tehingu sõlmimine, millega võetakse teisele isikule kohustus • Tehingu mõiste TsÜS § 67 (reeglina mõlema poole tahteavaldus) • Reeglina tegevus. Tegevusetus vaid juhul, kui see on tahteavaldus TsÜS tähenduses – TsÜS § 68 lg 4 (vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast)

  46. Ärakasutamiskoosseis • Sisesuhe vs välissuhe – “võima” vs “tohtima” • Tehing rikub sisesuhtest tulenevaid reegleid • Esindusõiguse aluseks oleva lepingu või seadusest tuleneva kohustuse (oluline??) rikkumine • Tehing on välissuhtes kehtiv (probleem: TsÜS § 131) • Seega välistatud: • Esindusõigust ei ole üldse (ületab juba “võima”-reegleid) • Esindusõiguse piirangud on lepingu teisele poolele teada

  47. Ärakasutamiskoosseis • Koosseisupärane tegu – kohustusi rikkuv tehing: • Probleemne on RKKKo 3-1-1-100-09: tehing ei pea olema õiguslikult siduv • Quasi-tehingulaadne moodustis? • Olemuselt peaks siiski tegemist olema käsutamise õiguse rikkumisega

  48. Ärakasutamiskoosseis • Kohustus, mida rikutakse: • Seadusest tulenev: juhatuse liikme kohustused (RKKKo 3-1-1-61-09: majanduslikult otstarbeka käitumise kohustuse rikkumine) • Sisesuhtest

  49. Ärakasutamiskoosseis • Kahju – sisuliselt sama, mis usalduse murdmise koosseisu puhul, siin reeglina probleemid laenu- ja riskitehingutega veelgi ilmsemad

  50. Ärakasutamiskoosseis • RKKKo 3-1-1-4-08: usalduse murdmise koosseis on olemuselt laiem Seega… kas isikul peaks lisaks muule ärakasutamisseisundi jaatamiseks olema ka varaliste huvide järgimise kohustus?

More Related