Riskianalüüs Erinevad metoodikad, ohtude kindlaksmääramine, võimalike õnnetuste stsenaariumid

1. Riskianalüüs Erinevad metoodikad, ohtude kindlaksmääramine, võimalike õnnetuste stsenaariumid Sirje Arus Kemikaali ja mäetööde osakonna peaspetsialist

2. Sisukord • Mõisted • Erinevad metoodikad • Riskianalüüsi protsess • Metoodika kirjeldus ja valiku põhjendus • Ohtude kindlaksmääramine • Stsenaariumite kirjeldus • Õnnetuse toimumise tõenäosuse hinnang • Riskianalüüsides enim esinevad vead • Kuidas teha hea riskianalüüs?

3. Mõisted Ohutegur - mingi teguri loomuomane võime või kalduvus põhjustada kahjustusi. Risk - tõenäosus, et keegi või miski saab ohuteguriga kokku puutudes kahjustatud. Riski alternatiivne ja lihtne definitsioon on ‘ohu võimalikkus’. Definitsiooni täpsusest sõltumata on “riskil“ kaks põhikomponenti: • Tõenäosus ehk esinemissagedus - vastab juhuse või võimalikkuse määrale • Tagajärg ehk raskusaste - vastab kahjuliku toime või ohu määrale Riski suurus kujutab endast nende komponentide korrutist, (mida võib summeerida üle kõikide võimalike süsteemi, töö või protsessiga seotud õnnetusjuhtumitele vastavate stsenaariumite).

4. RA metoodikad Kvalitatiivne – (pool) kvantitatiivne • Kvalitatiivse RA puhul kasutatakse kõikide analüüsi kaasatud suuruste ja väärtuste väljendamiseks hinnangulisi tasemeid (reeglina 3-4 taset iga suuruse mõõtmiseks), nende alusel leitakse suurimad süsteemiga seotud riskid. • Kvantitatiivse RA puhul kirjeldatakse kõiki suuruseid ja väärtuseid ühtsete ühikutega skaalal, tihtipeale rahalisel skaalal. St, et ka mittemateriaalsed, mitterahalised väärtused teisendatakse mingil moel skaalale sobivateks suurusteks. Ohu realiseerumise tõenäosus tuleb arvuliselt väljendada. • Kvalitatiivsed RA meetodid võib jagada: • ohtude identifitseerimismeetodid • õnnetuste modelleerimismeetodid • tagajärgede analüüsid

5. RA metoodikad Ohtude identifitseerimise meetodid • kõrvalekallete analüüs (HAZOP - Hazard and Operability Analysis) • potentsiaalsete probleemide analüüs (PPA -Potential Problems Analysis) • reaktsioonimaatriks • juhuslike heitmete/pihkumiste analüüs (SARA) • tegevusvigade analüüs (TVA) • töövõtete analüüs • ohtlike stsenaariumide analüüs (HAZSCAN) • vea- ja mõjuanalüüs (VVA)

6. RA metoodikad Õnnetuste modelleerimismeetodid • põhjus-tagajärg diagramm  • sündmustepuu analüüs • veapuuanalüüs

7. RA metoodikad Tagajärgede analüüsid • analüüsi eesmärgiks on hinnata, millist mõju avaldavad ja kui suuri kahjusid õnnetused põhjustada võivad • analüüs tähendab kemikaaliõnnetuse otseste mõjude hindamist (lekked, tulekahjud, plahvatused) • analüüs hõlmab lekke/pihkumise leviku ja mõju hindamist • mõjud võivad avalduda inimestele, varale ja keskkonnale • analüüsida võib mõjusid nii ettevõtte territooriumil kui ka väljaspool seda

8. RA metoodikad - teave Põhjalikumat teavet RA meetoditest võib leida: • TJA kodulehel www.tja.ee „Praktiline juhend keemiatööstuse riskide analüüsiks ja hindamiseks“ • VTT kodulehelt: www.vtt.fi (http://virtual.vtt.fi/virtual/riskianalyysit/index273b.html) • Austraalia töökeskkonna kodulehelt www.worksafe.vic.gov.au Guidance: „Hazardidentification at a major hazardfacility“ (http://www.worksafe.vic.gov.au/wps/wcm/connect/00e80f004071f2ee8e50dee1fb554c40/50712+WS+9+Hazard+ID+3HR.pdf?MOD=AJPERES) • Vene seadusandluse koduleht: www.lawrussia.ru (http://lawrussia.ru/texts/legal_901/doc901a997x904.htm)

9. RA protsess RA protsessi põhielemendid on: • ohtude väljaselgitamine (ohtude väljaselgitamise vahendid valitakse lähtuvalt konkreetse süsteemi keerukusest) • õnnetuse stsenaariumide valik • stsenaariumide tõenäosuste hinnang (stsenaariumide tõenäosuste ja tagajärgede hindamiseks on olemas väga erinevaid lähenemisi) • riskide pingerida • ohutussüsteemide usaldusväärsus (stsenaariumide uurimine, mille käigus tehakse kindlaks kasutusel olevate või plaanitavate ohutusmeetmete piisavus) • rakendatavad meetmed (tehnilised kontrollid, koolitused, dubleerivad süsteemid, seire, jne)

10. VV määrus § 2 Riskianalüüs Vabariigi Valitsuse määrus 17.02.2011 nr 28 (RT I, 01.03.2011, 4) „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikule dokumentatsioonile ja selle koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele1“ Riskianalüüs sisaldab järgmisi andmeid: • kasutatud RA metoodika kirjeldus ja valiku põhjendus ning viited RA-ga seotud lisadokumentidele; • ohtude kindlaksmääramine; • võimalike õnnetuste stsenaariumide üksikasjalik kirjeldus; • õnnetuste toimumise tõenäosuse hinnang; • õnnetuste tagajärgede raskuse ja ulatuse hinnang ja kirjeldus • õnnetuste ennetamise abinõude kirjeldus; • andmed käitise tegevusega kaasnevate ohtlike veoste kohta.

11. VV määrus nr 28 § 2 p 1 • kasutatud riskianalüüsi metoodika kirjeldus ja valitud metoodika põhjendus ning viited riskianalüüsiga seotud lisadokumentidele; • Ohtude identifitseerimise meetodid sobivad piiritletud objektide üksikasjaliseks uurimiseks (kontroll-leht HAZOP). • Õnnetuste modelleerimismeetodid kirjeldavad üksikasjaliselt sündmuste kulgu ja annavad aluse õnnetuste tõenäosuste hindamiseks (veapuu analüüs). • Tagajärgede analüüsil hinnatakse võimalike õnnetuste nagu näit ohtlike ainete pihkumine, tulekahju ja plahvatus, otseseid tulemusi. Näited:kontroll-leht, veapuu, sündmuste puu, riskimaatriks, varem tehtud analüüsid (töökeskkonna RA, HAZOP)

12. Riskimaatriks - näide

13. VV määrus nr 28 § 2 p 2 2) ohtude kindlaksmääramine; • Kemikaalid (kõik kasutavad kemikaalid, omavahelised reaktsioonid) • Seadmed (maht, uued, vanad) • Protsessid (parameetrid: rõhk, temp, reaktsioonid) • Inimfaktor (protsessid automatiseeritud, käsitsi juhitavad)

14. Kemikaalid - näide Käideldavatest kemikaalidest tulenevad riskid • Ettevõttes käideldavad kemikaalid on tuleohtlikud (kütused, propaan, butaan) ja nende aurud võivad õhuga koos moodustada plahvatusohtlikke segusid. • Ettevõttes käideldavad kemikaalid on mürgised veeldatud gaasid (ammoniaak, kloor). • Ettevõttes käideldavad kemikaalid on sööbivad, ärritavad (happed, alused, soolad). • Ettevõttes käideldavad kemikaalid on oksüdeerivad (ammooniumnitraat).

15. Protsess - näide Tootmisprotsessist tulenevad riskid • Kemikaalide autodelt laadimisel: • mahuti ületäitmine • staatilisest elektrist põhjustatud süttimine • autojuhi eksimus: laadimisvooliku või maanduskabli unustamine auto külge jms. • Muu: • hoolimatu tulekasutus • korraliste hooldustööde tegemata jätmine

16. Seadmed - näide • Autode laadimisel: • laadimispumba "peale jäämine" ja süttimine • laadimisventiili rike • laadimisvooliku purunemine • laadimisautomaatika rike • Korrosioonikahjustused: • auk mahutis • auk torustikus • Muu: • mahuti põhja rebenemine • ventiili või toru lõhkijäätumine • üle/alarõhu ventiili kinnijäämine • inimlikud eksimused

17. VV määrus nr 28 § 2 p 3 3) võimalike õnnetuste stsenaariumide üksikasjalik kirjeldus. Õnnetuse stsenaariumi kirjelduse juures tuuakse välja tingimused, mille esinemise puhul on õnnetuse toimumine võimalik, kaasa arvatud ettevõttesisesed ja -välised sündmused, mis võivad olla stsenaariumi käivitumise põhjuseks; Näide: • leke mahutist, lekkinud vedeliku sattumine keskkonda, reostus; • leke mahutist, millele järgneb lekkinud vedeliku süttimine mittekorras elektriseadmest, vallitusala põleng;

18. VV määrus nr 28 § 2 p 4 4) Õnnetuste toimumise tõenäosuse hinnang; Näide:

19. Tõenäosus - näide NB! Määrus on kehtetu Siseministri 26. juuni 2001. a määruse nr 78 «Maakonna ning valla ja linna riskianalüüsi metoodika» lisa 1

20. Tagajärjed - näide

21. Puudused RA-des 1 • Riski hinnati poolkvantitatiivselt. Ettevõtte RA tegemisel on kasutatud Rootsi ja USA riskianalüüside metoodikate põhiseisukohti. Käesoleva RA tegemisel on kasutatud SM määruse alusel Hr Arvo Sireli poolt koostatud õnnetuste tõenäosuse ja toimumissageduse tabelit ning riskimaatriksit. SM lihtsustatud kvalitatiivsele metoodikale lisaks on kasutatud ohualade ja tagajärgede hindamisel erinevate metoodikate poolkvantitatiivsete ja kvantitatiivsete riskianalüüside metoodikaid. Ameerika Keemiainseneride instituut soovitab puudlike lähteandmete korral ohtlikel ettevõtetel kasutada riskianalüüsi koostamisel kvalitatiivset või poolkvantitatiivset konservatiivset riskianalüüsi.

22. Puudused RA-des 2 • Riskianalüüsis on mainitud ammoniaaki, samas pole sellega arvestatud riskianalüüsis, tegu on mürgise ja tuleohtliku kemikaaliga. • Ettevõtte teabelehes on kirjas mitmeid ohtlikke kemikaale, mis võivad olla õnnetuse algatajaks, samas pole neid riskianalüüsil isegi mainitud (näiteks vesinikperoksiid ja suures koguses soolhape). • Stsenaariumide kirjeldus jääb üldsõnaliseks ja neid on raske seostada konkreetse kohaga ettevõttes (teooria). • Viide eksperthinnangule - allikas on jäetud täpsustamata. • Ohualade arvutamisel pole kasutatud VV määruses lisa 1 toodud parameetreid. • Ei tunta analüüsitavaid kemikaale ja protsesse.

23. Kuidas teha hea RA? • Eelduseks tegelikkusele vastav dokumentatsioon. • Teostaja. Kes teeb (oma töötaja) ja keda kaasata (erinevad üksused, eksperdid, konsultant). • Kõik olulised asjad kirja ja viited kasutatud materjalile. • Kaardistad käideldavad kemikaalid, protsessid, käitlemiskohad. • Teave erinevate metoodikate kohta ja endale sobiva valimine. • Hakkad otsima süüd/põhjust, mitte süüdlasi (ei süüdista). • Riskide hindamine üksuste kaupa (läbipaistvus). • Määratled kõik üksusega seotud riskid (sh stsenaariumid). • Tuleb osata ära tunda, millised riskid on olulised (pingerida). • Rakendatavad meetmed. • RA peab olema elav dokument, seda tuleb ajakohastada.

24. Tänan kuulamast www.ohutus.ee http://emoodul.tja.ee/web/