1 / 18

Lapsevanema õgused ja kohustused uue P õhikooli- ja gümnaasiumiseadus e valguses

Lapsevanema õgused ja kohustused uue P õhikooli- ja gümnaasiumiseadus e valguses. Signe Kast üldhariduse osakonna peaspetsialist 07.10. 2010. Põhikooli ülesanne.

tucker
Download Presentation

Lapsevanema õgused ja kohustused uue P õhikooli- ja gümnaasiumiseadus e valguses

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Lapsevanema õgused ja kohustused uue Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse valguses Signe Kast üldhariduse osakonna peaspetsialist 07.10.2010

  2. Põhikooli ülesanne Põhikooli ülesanne on luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihuvi ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist.

  3. Gümnaasiumi ülesanne Gümnaasiumis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus, et õpilased leiaksid endale huvi- ja võimetekohase tegevusvaldkonna, millega siduda oma edasine haridustee. Gümnaasiumi ülesanne on luua tingimused, et õpilased omandaksid teadmised, oskused ja väärtushoiakud, mis võimaldavad jätkata tõrgeteta õpiteed kõrgkoolis või gümnaasiumijärgses kutseõppes.

  4. Õppe korraldamise põhimõtted Õppe korraldamisel lähtuvad riik, koolide pidajad ja koolid järgmistest põhimõtetest: 1) kvaliteetne üldharidus on võrdväärselt kättesaadav kõigile(sõltumata sotsiaalsest ja majanduslikust taustast, rahvusest, soost, elukohast või hariduslikust erivajadusest); 2) õpilaste liikumisel ühelt kooliastmelt, õppevormilt või haridustasemelt teisele ei ole riiklikest õppekavadest lähtuvaid takistusi; 3) kool lähtub oma tegevuse korraldamisel riiklikes õppekavades väljendatud ühiskonna ootustest, õpilaste vajadustest ja huvidest, arvestades võimaluse korral õpilaste ja vanemate ettepanekuid japiirkonna eripära; 4) õpilaste vajadusi ja huve arvestatakse kooli õppekava kujundamisel ning individuaalsete õppekavade rakendamisel.

  5. Õppekava • Alates 2011/2012 õppeaastal algab üleminek uutele riiklikele õppekavadele (I, IV ja VII klass). • Põhikooli riiklik õppekava • Gümnaasiumi riiklik õppekava • Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava

  6. Õpilaste arengu toetamine koolis • Õpet kavandades ja ellu viies arvestatakse, et õpilase õppekoormus oleks ea- ja jõukohane, võimaldades talle aega puhkuseks ja huvitegevuseks. • Õpetaja jälgib õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandab õpet õpilase vajaduste kohaselt. Kool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde.

  7. Hariduslikud erivajadused • Erinevate meetme rakendamise (IÕK, tugispetsialistid jne) perioodil jälgivad õpilasega tegelevad õpetajad ja tugispetsialistid õpilase arengut ja toimetulekut. • Meetmete rakendamise tulemuslikkuse hindamine ja soovituste andmine (sh lapsevanematele) toimub vähemalt kord õppeaastas. • Kool võib arvestada kooli õppekava välist õppimist või tegevust, sealhulgas õpinguid mõnes teises üldhariduskoolis koolis õpetatava osana, tingimusel et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratletud õpitulemusi.

  8. Tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamine Meetmed: arenguvestlus, individuaalne õppekava, pikapäevarühm, huviring, tugispetsialisti teenus, käitumisprobleemidega või kasvatusraskustega õpilaste klass; õpilase käitumise arutamine vanemaga, direktori või õppealajuhatajaga, õppenõukogus või hoolekogus; tugiisiku määramine; kirjalik noomitus; esemete hoiulevõtmine; õppetunnist eemaldamine;poolte lepitamine;kasuliku tegevus;peale tunde jätmine; keeld võtta osa üritustest ja väljasõitudest; ajutine õppes osalemise keeld. • Enne tugi- või mõjutusmeetme määramist kuulatakse ära õpilase selgitused ja põhjendatakse õpilasele tugi- või mõjutusmeetme valikut. Ka vanemal võimaldatakse enne mõjutusmeetme rakendamist anda arvamus õpilase käitumise ja mõjutusmeetme rakendamise kohta.

  9. Vanema kohustused Vanem on kohustatud võimaldama ja soodustamakoolikohustuse täitmist, sealhulgas: • looma koolikohustuslikule õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused; • esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest; • tutvuma koolielu reguleerivate aktidega;

  10. Vanema kohustused Vanem on kohustatud võimaldama ja soodustamakoolikohustuse täitmist, sealhulgas: 4) tegema koostööd kooliga käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras; 5) kasutama meetmeid, mida talle pakub kool või elukohajärgne valla- või linnavalitsus; 6) pöörduma kooli ettepanekul nõustamiskomisjoni poole; 7) taotlema vajaduse korral koolilt ja õpilase elukohajärgselt valla- või linnavalitsuselt õigusaktides sätestatud koolikohustuse täitmise tagamise meetmete rakendamist.

  11. Õppest puudumisest teavitamine • Kui vanem ei ole kooli õpilase puudumisest teavitanud, teavitab kool sellest vanemat hiljemalt järgmisel õppepäeval. • Kui koolitöötajal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et õpilase puudumise põhjendamisel on esitatud ebaõigeid andmeid, on koolil õigus taotleda selgitusi või pöörduda elukohajärgse KOV-i poole. • Kui vanem ei ole kooli õpilase puudumisest teavitanud ning koolil ei õnnestu puudumise põhjust välja selgitada, teavitab kool hiljemalt järgmisel õppest puudumise päeval sellest elukohajärgset KOV-i.

  12. Vanema kohustused • Kui vanem ei täida sätestatud kohustusi, on valla- või linnavalitsus kohustatud kasutusele võtma vajalikud meetmed lapse õiguste kaitsmiseks • Kui kooli rakendatavad meetmed ei avalda mõju või neid ei ole võimalik rakendada põhjusel, et kool ei saa õpilase või vanemaga kontakti, pöördub kool järgmiste meetmete rakendamiseks valla- või linnavalitsuse poole.

  13. Vanemate õigused(1) • Kooli õppekava alusel munitsipaal- või riigikoolis toimuvas põhi- või keskharidusõppes osalemise eest ei tohi nõuda kaasrahastamist õpilaste või vanemate poolt. • Koolis korraldatava tegevuse puhul, mis ei ole kooli õppekava osa, võib kulude katmine toimuda kooli põhimääruses sätestatud tingimustel ja korras õppekavavälises tegevuses osalejate kaasrahastamisel.

  14. Vanema õigused (2) • Õpilasel ja vanemal on õigus saada koolist teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta. Kool on kohustatud võimaldama õpilase vanemale juurdepääsu kooli valduses olevale teabele selle õpilase kohta. • Õppeveerandi või kursuse jooksul läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest teavitatakse õpilast õppeveerandi või kursuse algul. Kool loob õpilaste vanematele võimalused sellekohase teabega tutvumiseks.

  15. Vanema õigused (3) • Kool teavitab õpilast ja vanemat õpilase hinnetest. Kui õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem ei ole andnud nõusolekut õpilase hinnetest teavitamiseks elektrooniliselt, on kool kohustatud teavitama õpilast ja vanemat õpilase hinnetest paberil vormistatud klassitunnistuse või õpinguraamatu kaudu. • Kooli ja vanemate koostöö koordineerimiseks kutsub direktor kokku õpilaste vanemate koosoleku arvestusega, et kõigile vanematele antakse vähemalt üks kord aastas võimalus osaleda vanemate koosolekul. Direktor on vähemalt ühe viiendiku klassi õpilaste vanemate nõudmisel kohustatud kutsuma kokku selle klassi õpilaste vanemate koosoleku.

  16. Kokkuvõtteks • Kasvab ja täpsustub õpetaja, KOVi, õpilase ja lapsevanema vastutus. • Veel olulisemaks muutub koostöö vanemate, kogukonna ja tugivõrgustikega. • Suureneb haridusasutuse avatus, asutuse tegevuse läbipaistvus. • Püütakse vältida haridusliku ebavõrdsuse teket, luues võrdseid võimalusi (sh sooline võrdõiguslikkus)‏ • Fookuses on õpilase arengu igakülgne toetamine haridusasutuses, talle võimetekohase õppe loomine.

  17. “Olen hakanud uskuma, et tõeline lootus sügavuti minevaks ja kestvaks arenguks koolimaailmas lasub õpilastel. Neil on kirglik soov koole toimima panna. Nad on tulevikuga seotud nii, nagu mitte ükski täiskasvanu seda pole. Neil on kujutlusvõime ja asjade nägemise viis, mida formaalne haridus pole veel ümber kujundanud. Ja nad lausa põlevad soovist osaleda, vastutada rohkem iseenda keskkonna eest” Peter Senge Õppiv kool Tartu, 2009

  18. Jõudukoostööks!

More Related